Brunei

See on ainus riik, mille maismaa territoorium asub tervikuna Kalimantani saarel. Tänapäeval on lisaks Bruneile iseseisev sultaniriik ka Omaan.

Brunei Darussalami Riik malai Negara Brunei Darussalam
Brunei lipp Brunei vapp
Riigihümn	Allah Peliharakan Sultan
Pealinn	Bandar Seri Begawan
Pindala	5765 km²
Riigikeel	malai
Rahvaarv	421 300 (2017)
Rahvastikutihedus	73,1 in/km²
Riigikord	absoluutne monarhia
Sultan	Hassanal Bolkiah
Iseseisvus	1. jaanuar 1984
SKT	12,128 mld $ (2017)
SKT elaniku kohta	28 290 $ (2017)
Rahaühik	dollar (BND)
Usund	muslimid (67 %), budistid (13%), kristlased (10%)
Ajavöönd	maailmaaeg +8
Tippdomeen	.bn
ROK-i kood	BRU
Telefonikood	673

Brunei nime tähendus on selgusetu. Ühe legendi järgi võib nimi tuletuda malai keeles väljendist "Baru nah", mis tähendab 'see on seesama'. Piirkonnale olevat nime andnud esimene moslemist sultan Muhammad Shah.

Teise versiooni järgi tuletub nimi sanskritikeelsest sõnast "váruṇa" (वरुण) – 'vesi'.

Riigi ametliku nimetuse ülejäänud osad on Negara, mis tähendab malai keeles 'riiki' ja araabia keeles tähendab Darussalam 'rahu maja'.

Brunei asub Kalimantani saare põhjaosas. Ainsa maismaa naabri, Malaisia Sarawaki osariigiga, on Bruneil 381 kilomeetrit ühist maismaapiiri. Riigi maismaa territoorium koosneb põhiterritooriumist ja sellest idas asuvast Temburongi eksklaavist (pindalaga 1306 km²), mida eraldab Malaisiale kuuluv Limbangi jõe org.

Riigi rannajoone kogupikkus on 161 kilomeetrit.

 

Brunei paikneb Kalimantani saare põhjaosa rannikumadalikul. Riigile kuulub 33 väikesaart, millest enamik on jõesaared. Kalimantani saare ainulaadne elusloodus tagab Brunei looduse liigilise mitmekesisuse.

Pinnamood

Valdava osa riigist katavad madalad tasandikud. Temburongi eksklaav on mägine, mida läbistavad jõeorud. Seal asub riigi kõrgeim koht Bukit Pagoni mägi (1850 m).

Veestik

Bruneis voolab mitu jõge. Riigi suuremad jõed voolavad lõunast põhja suunas ja suubuvad Lõuna-Hiina merre. Riigi pikim jõgi on Belaiti jõgi. Brunei jõe ääres asub riigi pealinn Bandar Seri Begawan ja sultani residents.

Omapärase kujuga Tasek Merimbuni järv on riigi suurim järv. Riigis asuvad ka Luagan Lalaki ja Luagan Kandoli järved.

Taimestik

Riigi pindalast 81% on kaetud metsaga. 3,2% riigi pindalast on kaetud mangroovimetsaga. Riigis leidub erinevaid soometsi ja mägimetsi. Bruneis leidub 6000 liiki kõrgemaid taimi. Taimede liigirikkuse tõttu on metsades eristatud 32 kasvukohatüüpi.

Loomastik

Brunei loodusest on tuvastatud 12 liiki kahepaikseid. Riigi looduses on kirjeldatud 50 liiki roomajaid, sealhulgas 19 mürkmao liiki.

Riigis on kirjeldatud 498 liiki linde.

Brunei looduses elab 121 liiki imetajaid. Haruldased imetajad on leopard, ninaahv ja orav (Rheithrosciurus macrotis).

Keskkonnakaitse

Brunei vanim rahvuspark on Ulu Temburongi rahvuspark, riigis leidub mitu loodusreservaati. Kuival aastaajal kimbutavad Bruneid metsatulekahjud. Augustist septembrini 1994 kattis Bruneid sudu. 15. juunil 1991 kattis Bruneid Pinatubo vulkaani purskest tekkinud tuhapilv.

Keskkonnakaitse järelevalvet teostavad keskkonna ja arenguministeerium, mis püüavad riigi elanike seas suurendada keskkonnateadlikkust.

Kliima

Bruneis valitseb troopiline kliima. Aasta keskmine ööpäevane temperatuur kõigub + 23 °C ja + 32 °C vahel. Keskmine ööpäevane õhuniiskus on kogu aasta läbi 80% ümber. Vihmaperiood kestab novembrist detsembrini.

 

Brunei on absoluutne monarhia. Riigipea ja valitsusjuht on sultan, kellele kuulub täidesaatev võim. Sultan määrab ametisse ministrid.

Seadusandlik võim kuulub 36-liikmelisele Seadusandlikule Kogule (Majlis Mesyuarat Negara Brunei). Seadusandliku Kogu liikmed määrab sultan ametisse 5 aastaks.

Riigis tegutsevad väikesed parteid, nagu Rahvuslik Arengupartei ja Rahva Teadlikkuse Partei, kuid nende liikmeskonnad on väikesed ja tegevusvabadus piiratud.

Riigi põhiseadus võeti vastu 29. septembril 1959. Riigis kehtib šariaadist tingituna duaalne kohtusüsteem. Lisaks šaria-kohtule tegutseb ka ilmalik kohus.

Bruneil on territoriaalseid nõudeid Spartley saarte üle.

 

Brunei jaguneb neljaks ringkonnaks (daerah), mis omakorda jagunevad 38 alaringkonnaks (mukim):

1. Bandar Seri Begawan-Muara ringkond
2. Belaiti ringkond
3. Temburongi ringkond
4. Tutongi ringkond

 

Brunei Kuninglikud Relvajõud koosnevad Brunei Kuninglikest Maajõududest, Brunei Kuninglikust Mereväest, Brunei Kuninglikust Õhuväest ja väljaõppekeskusest. Brunei Kuninglikud Relvajõud moodustati 31. mail 1961.

Relvajõudude ülesandeks on seista vastu Brunei suveräänsust otseselt või kaudselt ohustavatele välisjõududele ja terrorismile ning tagada avalikku korda.

Kuninglikud Maajõud koosnevad 3 pataljonist, ühest toetusüksuse pataljonist ja tagalaväeosast. Maaväe koosseisus on ühtlasi insenerieskadron, jõepatrullide eskadron, logistikaüksus, meditsiiniüksus ja transpordiüksus.

Brunei õhujõud koosnevad 7 üksusest, mis omakorda jagunevad eskadronideks ja toetusüksusteks.

Brunei rahvaarv oli 2016 rahvaloenduse alusel 417 256 inimest. 2017 oli riigi hinnanguline rahvaarv 421 300 inimest, kellest mehi oli 216 400 ja naisi 204 900.

Rahvastiku koosseis

2017 andmetel moodustasid malaid enamuse riigi elanikkonnast – 65,8% ehk 277 300 elanikku. Hiinlased moodustasid järgmise suure rahvusgrupi ehk 10,2 protsenti elanikkonnast (43 100 elanikku). 69,6% rahvastikust elab Brunei Muara ringkonnas. Samas Temburongi piirkonnas elab vaid 2,4% riigi rahvastikust. Riigi keskmine rahvastikutihedus on 73 inimest/km.

Vanuseline struktuur

2017 oli Brunei elanike hinnanguline vanuseline struktuur järgmine: 21,8% elanikest on nooremad kui 15-aastased, 5,4% 65-aastased või vanemad. Riigi elanike mediaanvanus on 30,1 eluaastat.

Keeled

Brunei riigikeeleks on malai keele standardne vorm, kuid riigis kasutatakse kõnekeelena malai keele brunei dialekti. Lisaks kasutavad elanikud ka malai keele dajaki ja ibani dialekte.

Samuti kasutatakse riigis inglise keelt ja hiina keele mini-nani murret.

Religioon

Brunei riigiusk on islam.

 

Brunei teedevõrgu kogupikkus on 2976 kilomeetrit, millest sillutatud teid on 2559 kilomeetrit. Riigis toimib vasakpoolne liiklus. Riigile iseloomulikud transpordivahendid on veetaksod.

Riigis tegutseb üks lennuväli ja 3 heliporti. Riigi peamine sadam on Muara sadam.

2013 avatud Pandaruani sild ühendab Malaisiat ja Bruneid.

Riigis on varem toiminud ka kitsarööpmeline raudtee.

977. aastal Po-ni valitseja saadetud kiri Hiina keisrile on teadaolevalt varaseim kirjalik allikas, mis mainib Brunei ala. 1365 koostatud jaavakeelne manuskript kirjeldab Barune piirkonda kui Majapahiti vasalli. 1369 ründasid Sulu saarte valitseja väed Po-nid ja rüüstasid selle territooriumi. 1371 kontrollis Majapahiti riik Po-ni riiki.

Brunei valitseja võttis 14. sajandil vastu islamiusu ja sai esimeseks Brunei sultaniks Muhammad Shahi nime all. Sultanite valitsemise all kujunes Brunei Kagu-Aasia mõjukaks mereriigiks, mis kontrollis ulatuslikke territooriume Kalimantanil ja Lõuna-Filipiinidel.

Brunei oli 16. sajandil Kagu-Aasias tähtis islamikeskus, kus asus islamimaailma üks suuremaid mošeid. 1578 väisas Bruneid Hispaania meresõitja Alonso Beltrán ja Filipiine oma tugipostina kasutanud Hispaania kuulutas Bruneile sõja. Bruneid nõrgestasid sisepoliitilised vastuolud troonipäriluse pärast, kuna sultan Saiful Rijali vend asus Hispaania poolele, et saada ise Brunei sultaniks. 16. aprillil 1578 vallutas Hispaania Brunei pealinna, sultan pidi põgenema Meragangi ja sealt Jerudongi. Hispaania väed hülgasid koolera tõttu juunis 1578 Brunei ja pöördusid tagasi Manilasse. 1660–1673 rüüstas Bruneid kodusõda.

Kui 1846 puhkes Bruneis taas vaidlus troonipäriluse üle, ründasid riiki britid. Sisepoliitiliste rahutuste tõttu jagas Brunei sultan maavaldusi rahutusi maha suruda aidanud James Brooke'ile, keda ta tunnustas Sarawaki radžana. Hiljem annekteeris Brooke Bruneilt rohkem maa-alasid, mistõttu Brunei sultan sõlmis brittidega oma riigi kaitseks 1888 lepingu, mille alusel ei tohtinud sultan rentida ega pakkuda välisjõududele oma territooriumi ilma Briti impeeriumi nõusolekuta. Kui Sarawak annekteeris 1890 Bruneile kuulunud Pandaruani distrikti, ei teinud britid midagi.

1906 juurutatud süsteemi alusel said Briti impeeriumi kodanikud Bruneis üha suuremat võimu. 1959 lõpetati Briti kodanike soosimine Bruneis. 1926 avastati Bruneis naftat ja 1928 hakati naftat puurima.

Jaapani keiserlik armee tungis Bruneisse 16. detsembril 1941 ja pärast kuuepäevast sõda okupeeriti kogu riik. Jaapanlased sõlmisid Brunei sultani Ahmad Tajuddiniga kokkuleppe piirkonna valitsemise osas, mille alusel Limbangis resideeriv sultan jäi troonile ja Jaapan määras talle pensioni. 1944 alustasid liitlased vasturünnakut jaapanlaste vastu. 10. juunil 1945 maabus Muaras Austraalia 9. divisjon ja Jaapani üksused kapituleerusid 10. septembril 1945. Vasturünnaku käigus pommitati Bandari linna kolm päeva. Briti sõjavägi tegutses Kalimantanil juulini 1946.

Teise maailmasõja järel moodustati Bruneis Austraalia ohvitseridest koosnev uus valitsus Briti sõjaväe haldusala raames. 1945 taasloodi Brunei riiginõukogu. 12. aprillil 1946 loodi Bruneis esimese poliitilise parteina Barisan Pemuda, mis saadeti 1948 laiali. 1959 põhiseaduse alusel sätestati Brunei isevalitsus, kuid välispoliitika ja riigikaitse eest vastutas Suurbritannia. 1962 toimus Bruneis monarhiavastane ülestõus, mis soovis luua Põhja-Borneo Föderatsiooni, kuid mille Briti üksused maha surusid. 1967 loobus sultan Omar Ali Saifuddien III ametist ja uueks sultaniks sai Hassanal Bolkiah.

Brunei on 1. jaanuarist 1984 iseseisev riik. 2013 kehtestati riigis šariaat.

Eesti sõlmis Bruneiga diplomaatilised suhted 1. mail 2006.

Riigi haridussüsteem koosneb põhiharidusest, keskharidusest ja kõrgharidusest. Õpilased lähevad põhikooli 6-aastaselt ja põhikool kestab 7 aastat.

Keskharidussüsteem jaguneb kaheks, madalam aste kestab 3 ja kõrgem 2 aastat.

Pärast keskkooli on võimalik asuda õppima kutsekooli, instituuti, kolledžisse või ülikooli.

Bruneis tegutseb 6 kõrgkooli. Brunei Darussalami ülikool ja Brunei Tehnikaülikool rajati 1985.

 

Brunei kultuur on pigem malai kultuur, mida on mõjutanud animism, hinduism, islam ja lääne kultuur.

Riigi kõrgeim hoone on 120 meetri kõrgune rahandusministeeriumi hoone. Tähelepanuväärsemad ehitised on Omar Ali Saifuddini mošee, Jame' Asr Hassanal Bolkiahi mošee ja sultanipalee.

Pealinnas Bandar Seri Begawanis asub Brunei rahvusmuuseum ja Jerudongi lõbustuspark.

Brunei populaarseim spordiala on jalgpall. Riigi suurim staadion on Hassanal Bolkiahi nimeline staadion, mis mahutab kuni 28 000 pealtvaatajat.

Riigi sportlased on olümpiamängudel osalenud alates 1996. aasta suveolümpiamängudest Atlantas. Riigi sportlased pole olümpiamängudelt medaleid võitnud.

• Brunei sultan
• Brunei riigipeade loend
• Brunei jalgpallikoondis