Haapsalu: Linn Läänemaal

See artikkel räägib asulast; praeguse omavalitsusüksuse kohta vaata artiklit Haapsalu linn (haldusüksus)

Asub Haapsalu lahe lõunakaldal.

Haapsalu
Vaade Haapsalule mere poolt. Keskel Bürgermeistri holm, paremal Krimmi holm
Pindala	11,1 km² (2016)
Elanikke	9812 (1.01.2023)
EHAK-i kood	1692
Koordinaadid	, 23° 32′ E

Eesti omavalitsuste haldusreformi tulemusena moodustati pärast 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimisi senise omavalitsusliku Haapsalu linna ning Ridala valla liitmisel neid hõlmav haldusüksus Haapsalu linn.

Haapsalu vanalinn asub kahe oosiga poolsaarel, mis loode suunas jätkub mandriga ühinenud laidude ahelikuna, mida kohalikud nimetavad holmideks - Bürgermeistri holm ja Krimmi holm. Viimastel aastakümnetel toimunud linna laienemise tõttu maa suunas on linna keskpunkt nihkunud Haapsalu piiskopilinnuse juurest praeguse Haapsalu kaubamaja juurde Tallinna maanteel.

Haapsalu koosseisus on järgmised linnaosad: Holmi, Kesklinn, Männiku, Paralepa, Randsalu ja Haapsalu vanalinn.

  Pikemalt artiklis Haapsalu ajalugu

Pärast Vana-Pärnu mahapõletamist leedulaste poolt 1263. aastal otsustas Saare-Lääne piiskop Hermann I piiskopkonna uue keskuse rajada põhja poole turvalisemale alale. 1279 sai Haapsalu linnaõigused.

Linna ajalooline saksa- ja rootsikeelne nimi on Hapsal, mis on tuletatud eestikeelsest sõnast Haavasalu või 12. sajandi lõpul tegutsenud Lundi peapiiskopi Absaloni nimest, kelle tegevus ulatus tõenäoliselt osalt ka Läänemere idakaldale. Nime päritolu kohta on aga muidki oletusi.

Varsti pärast linnuse rajamist tekkis Haapsalu piiskopilinnuse juurde alev, mis sai Riia linnaõiguse 1279. Läänemaa keskus Haapsalu asus Ridala kihelkonna maadel.

1559. aastal ostis piiskopkonna Taani kuningas Frederik II ning kinkis selle oma vennale hertsog Magnusele, kes saabus viimase Saare-Lääne piiskopina Liivimaale 1560. aasta alguses. Magnus oli küll protestant, kuid Saare-Lääne piiskopkond ja Läänemaa stift eksisteerisid ametlikult siiski veel üle kümne aasta. Alles 1573. aastal lakkas see olemast, pärast seda, kui selle valdused võeti Magnuselt ära ja liideti Taani kuninga omadega.

Põhjasõja (1700-1721) käigus hõivasid Vene tsaaririigi väed 1710. aastal Haapsalu ning 1721. aasta Uusikaupunki rahulepingu põhjal läks linn koos ülejäänud Eestimaaga Rootsi kuningriigilt üle Venemaa valdusesse. 1715. aastal tutvus tsaar Peeter I ringreisil vastvallutatud Loode-Eesti sadamakohtadega ja külastas ka Haapsalut, kus ta andis tollasele kohtufoogtile Johann Tobias Jenckenile bürgermeistri ametikoha ning kangete jookide turustamise monopoli.

Kuni 1737. aastani juhtis Haapsalu linna kohtufoogt koos kahe raehärraga. Kuid Haapsalu kodanike kaebused rae erapooliku kohtupidamise ja linnajuhtimise üle olid kuberneri nii ära tüüdanud, et ta määras asja lahendama eraldi komisjoni. Põhjaliku uurimise tulemusel täiendati raadi asjatundlike liikmetega. Raesekretäriks kutsuti Johann Georg Rambach.

1740. aastal taastati Haapsalus bürgermeistri amet. Selleks sai senine kohtufoogt Johann Tobias Jencken. Kuni 1784. aastani koosnes Haapsalu magistraat viiest liikmest. Bürgermeistri ja kohtufoogti kõrval olid ametis kolm raehärrat. Kohtufoogt oli portooriumi- ja aktsiisihärra ning sekretär. Esimene raehärra oli majutushärra ja pruulihärra. Raesekretär tegeles lisaks protokollimisele, arvepidamisele ja asjaajamisele ka postikorraldusega. Rae teenistuses olid kohtuteener ja aktsiisiteener. Aegade jooksul mängiti tööjaotus ümber vastavalt raeliikmete huvidele.

•  
  Haapsalu linna plaan aastast 1783. Johann Christoph Brotze
•  
  Vaade Haapsalule, 1798. J. C. Brotze
•  
  Haapsalu piiskopilinnus (1889)
•  
  "Kalurite küla Haapsalus", 1897. Julius von Klever
•  
  Haapsalu piiskopilinnuse varemed

3. juulil 1783 laiendati Balti provintsidele Venemaa sisekubermangudes juba 1775. aastal sisse seatud uus halduskorraldus, mis jäi kehtima kuni Katariina II surmani. 1796. aastal Balti provintside valitsemine muudeti sarnaseks Venemaa omaga. Linnade valitsemiseks loodi senise rae asemele linnaduumad, kuhu valiti esindajaid ka vähemjõukatest kihtidest. Valimisõigus anti kõigile majaomanikele, sõltumata rahvusest ja tegevusalast. Suurendati maakondade arvu. Haapsalu sai maakonna- ehk kreisilinnaks.

1797. aastal kaotati asehalduskord ja taastati magistraadid, kuid need kaotasid üha enam otsustusõigust.

Haapsalu on kolmest küljest merega piiratud linn, mille suurus on kasvanud 10,59 ruutkilomeetrile.

Haapsallu viis aastatel 1905–2004 Riisiperest raudtee. Tänapäeval asub raudteejaamas Eesti Raudteemuuseum.

Eesti omavalitsuste haldusreformi tulemusena moodustati pärast 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimisi senise omavalitsusliku Haapsalu linna ning Ridala valla liitmisel neid hõlmav haldusüksus Haapsalu linn.

 

Haapsalu on vaikne suvituskoht Haapsalu lahe ääres, mis tänu oma madalale veele soojeneb suhteliselt kiiresti. Doktor Karl Abraham Hunnius võttis kasutusele Haapsalu ravimuda. Haapsalu ravimuda ja meri on sinna puhkama meelitanud palju rahvusvahelisi kuulsusi.

Haapsalu kuurortlinna sümboliks on Promenaadi tänav 1 asuv Haapsalu kuursaal ja Haapsalu Paralepa osas tegutseb ASi Heal Fra Mare Thalasso SPA (asutatud 1997) ja Bergfeldti mudaravila (asutatud 1994), Väikse viigi ääres asub Hestia Hotel Haapsalu Spa (sanatoorium asutatud 1938).

Haapsalu elanikkond

•  
  Haapsalu rannapromenaad
•  
  Vaade Haapsalu vanalinnale piiskopilinnuse tornist
•  
  Piiskopilinnuse varemed
•  
  Jaani kirik
•  
  Maarja õigeusu kirik
•  
  Haapsalu jaamahoone
•  
  Raudteejaama ooteplatvorm

Bussiliinid

• 1. Lossiplats–Kiltsi–Rohuküla (liin on käigus iga päev ja riigipühadel pühapäevase sõiduplaani järgi)
• 2. Holmi–Uuemõisa (liin on käigus iga päev ja riigipühadel pühapäevase sõiduplaani järgi)
• 3. Holmi – Ragn-Sells (liin ei ole käigus riigipühadel)
• 4. Suur-Lossi – Kalmistu (liin on käigus ainult pühapäeviti ja riigipühadel)

Vaata ka: Haapsalu tänavate loend