Kobras: Imetajate perekond

See artikkel räägib närilisest. Filmi kohta vaata artiklit Kobras (film 2011). Perekonnanime kohta vaata artiklit Kobras (perekonnanimi). Eesti laeva kohta vaata artiklit Piiber (laev). Varitseva õhuründemoona kohta vaata artiklit Bober.

Kobras
Kanada kobras
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Chordata
Klass	Imetajad Mammalia
Selts	Närilised Rodentia
Sugukond	Kobraslased Castoridae
Perekond	Kobras Castor Linnaeus, 1758

Perekonda kuulub kaks liiki – euroopa kobras ja kanada kobras. Mõlema elutegevus on võrdlemisi sarnane ja neid peetakse olulisteks ökosüsteemi muutjaliikideks.

Koprad on tuntud oma tammiehitamise oskuse poolest.

Kopral on kaks liiki:

• Castor fiber – euroopa kobras (Euraasias, ka Eestis)
• Castor canadensis – kanada kobras (Põhja-Ameerikas)

Nad on sarnase välimuse ja eluviisiga, kuid nende ristumine on ebatõenäoline.

 

Koprad on suured närilised: tüvepikkus kuni 1 meeter, mass 30 kg. Keha on jässakas.

Tagajäsemete varvaste vahel on ujunahk, esijäsemetel ujunahka ei ole. Tagajäseme teise varba küüs on kahestunud, moodustades omamoodi hargi. See võimaldab loomal karvu harjata ning välisparasiite eemaldada.

Sukeldudes tõmbuvad kõrvalestad pikisuunas kurdu ja ka sõõrmed sulguvad.

Karvkate eristub selgelt karedaks pealiskarvaks ja tihedaks pehmeks aluskarvaks. Karvastiku värvus varieerub helepruunist peaaegu mustani.

Saba on kaetud suurte sarvsoomustega. Saba selgmisel keskjoonel kulgeb jäik sarvkiil. Sarvsoomuste vahel kasvab hajusalt lühikesi karme karvu.

Paariliste anaalnäärmete nõrega võiab kobras karvastikku, et kaitsta seda märgumise eest. Nende ees on paarilised muskusnäärmed, mille eritist nimetatakse kopranõreks.

Purihambaid on 16: üla- ja alalõualuu kummaski pooles 4. Neil pole harilikult juurt, ainult mõne vana isendi purihambail moodustub nõrk juur. Lõikehambad on suuõõnest eraldatud eriliste mokajätketega, mis võimaldab kopral närida ka vee all, ilma et vesi kurku satuks.

 

Koprad on poolveelise eluviisiga. Oma kodu rajavad nad järve või jõe kaldale. Oluline on, et veekogu ääres kasvaks pehme puiduga lehtpuid ja põõsaid (pajusid, papleid ja haabu) ja et oleks külluses rohttaimestikku, mis on kopra põhitoit.

Suvel eelistavad koprad süüa rohttaimi (vesikupp, valge vesiroos, võhumõõk, pilliroog), sügisel langetavad nad puid ja koguvad nende oksi talvevaruks.

Koprad ehitavad uru või kuhilpesa. Kui veekogu kaldad on järsud, siis nad kaevavad uru, aga kui madalad soised kaldad seda ei võimalda, siis rajavad kuhilpesa. Viimane tähendab mudaga kokku mätsitud savihunnikut, mille kõrgus võib ulatuda kolme ja läbimõõt kümne meetrini. On täheldatud ka vahevormi, poolkuhilpesi: hävinud laega urule kuhjatakse okstest katus.

Uruava või pesaväljakäik asub veepinnast allpool. Pesas on talvel temperatuur üle nulli, vesi ei külmu ja koprad saavad väljuda jääalusesse vette.

 

Koprad ehitavad muutuva veetasemega väikestele vooluveekogudele pesast allavoolu tamme, et nad ei jääks kuivale. Langetatud puude tüved, oksad ja risu seotakse savi ja mudaga. Mõnikord rajavad koprad kanaleid, mida mööda nad parvetavad puitu.

Koprad väldivad nii laiu ja kiire vooluga veekogusid, millele nad ei suuda tammi ehitada, kui ka talvel põhjani jäätuvaid veekogusid.

5–7 cm läbimõõduga haava langetab kobras 2 minutiga, aga 10–12 cm läbimõõduga puu ühe ööga. Langetatud puul hammustavad nad küljest oksad ja tükeldavad need. Osa oksi söövad nad kohapeal, osa veavad ära või parvetavad oma koopa või tammi juurde. Järele jäävad iseloomuliku kujuga känd ja laastud.

Eestis teadaolevalt üks pikemaid kopratamme valmis 2018. aastal Läänemaal Esna allikate juures, kuhu koprad rajasid 95,5 meetri pikkuse tammi. Maailma pikim kopratamm asub Kanadas ning on 850 meetri pikkune.

Kopratamme leidub Eestis rohkem kui inimtekkelisi tamme - põllumajandusameti 2012. ja 2015. aastal riigi korrashoitavatelt ühiseesvooludelt kogutud andmete järgi oli kopratamme neil jõgedel üle 2000 -, ent inimeste ehitatud paisude mõju on suurem. Sellest hoolimata on kopratammidel Eesti ökosüsteemides oluline roll. Kobraste rajatud märgalad pakuvad elupaika veelindudele, kudemiskohti konnadele ja kaladele ning jahialasid pisikiskjatele. Kopratiikide veereservid kahandavad üleujutuste ja põua mõju, samuti puhastavad need vett, kuna tiikides settib sade ja vesi muutub hapnikurikkamaks, tammi lagunemise järel maha jääv muda aga väetab taimi. Nii ulatub kobraste mõju vee puhtusele ja veerežiimile kaudselt isegi Läänemereni.

Täiskasvanud kopraid ohustavad ilves, hunt ja karu, noorloomi ka rebane, saarmas, tuhkur, naarits, haug ja suuremad röövlinnud.

 

Kobras rajab oma elutegevusega märgalasid, tiike, tamme ja kanaleid ning seeläbi elupaiku eri liikidele. Kobrast võib seetõttu pidada ökosüsteemi muutjaliigiks. See on organism, kes säilitab, muudab või loob endale ja teistele liikidele elukohti, reguleerides eluta ja elusressursside olemasolu. Ökosüsteemi muutjaliik suudab vähendada inimese rolli looduse muutmisel või taastamisel. Nii võib ta olla odavaim ja lihtsaim lahendus mingi ala taastamiseks. Eesti looduses on kobras üks olulisemaid tugiliike, kes tagab loodusliku mitmekesisuse.

Koprad suudavad elutseda väga eripalgelistes kohtades, nii kuivematel kui ka niiskematel ja nii külmematel kui ka soojematel aladel. Seetõttu on kobras võimeline oma elutegevusega mõjutama ökosüsteeme.

Ehitustegevus

 

 

Euroopa kopra (Castor fiber) ja kanada kopra (Castor canadensis) elutegevus on võrdlemisi sarnane. Selle käigus luuakse kanaleid, tiike, tamme ja märgalasid. Kanalid võimaldavad laiendada toitumisala ja ohutult transportida toiduvarusid. Kanalite võrk võib ulatuda mitmesaja meetrini.

Tammide suurus varieerub sõltuvalt ehitusmaterjali olemasolust ja asukohast. Heitlehiste puude ja põõsaste rohkus kallastel tagab kobraste suurema arvukuse. Mida rohkem on alal kopraid, seda suurem on ka sealne ehitustegevus. Tammide tõttu tekivad üleujutused, mis hävitavad metsaseid alasid. Sellega samaaegselt luuakse aga tiike ja märgalasid. Tammide, tiikide ja märgalade rajamisega loovad koprad täiesti uusi elupaiku.

On täheldatud, et Kanada kobras ehitab rohkem tamme kui Euroopa kobras. Mõlema kopra loodud tammide mõju keskkonnale on aga sarnane.

Mõju märgaladele

Kopra loodud märgalade suurus sõltub tammidest ning nende asukohast. Tammide ehitamise tulemusel suureneb märgalade kaldapealse ökosüsteemi mitmekesisus. Tulemuseks on ka eri tüüpi märgalade teke. Kopra loodud märgalad võivad kaasa aidata soontaimede rikkuse suurenemisele ja võivad luua eluks sobivaid tingimusi liikidele, kes varem sel alal elada ei suutnud.

Mõju taimedele

Kobras on taimtoiduline loom. Ta eelistab puittaimi ning eriti nende koort, võrseid ja lehti, aga toitub ka rohttaimedest ja veetaimestikust. Koprad eelistavad toitumisel selliseid liike nagu lepp, saar, haab, kask, kirsipuu ja pähklipuu. Puude langetamisega on kopral oluline roll metsa kasvustaadiumite ja liigilise koosseisu mõjutamisel. Puude langetamine suurendab valguse läbitungimist madalama taimerindeni. See vähendab ka konkurentsi mullale ja toitainetele ning seeläbi võivad kasvama hakata need liigid, kes muidu konkureerida ei suudaks. Võib ka juhtuda, et heitlehised puistud asenduvad põõsastega. Kopra toitumisharjumuste mõju ulatub enamasti veekogust kuni 60 meetri kaugusel olevate puudeni. Samas tammide ehitamise ja üleujutuste tekitamisega võivad koprad kõigest paari aastaga põhjustada metsa hävimise sadade hektarite ulatuses, sest enamus puuliike ei talu mulla püsivat liigniiskust või siis juurestiku lausa püsivat vee alla jäämist.

Mõju veekogudele

Kopra tegevuse käigus tekkinud tiikides ja märgaladel on kõrge pH tase, raua ja mangaani osakaal ning lahustunud orgaanilise süsiniku hulk. Ka on seal suurenenud lämmastiku ja fosfori olemasolu. Sulfaat- ja alumiiniumiioonide ning lahustunud hapniku kontsentratsioon võrreldes vabalt voolavate veekogudega on aga väiksem. Suurenenud toitainete sisaldus soodustab veetaimestiku kasvu. Veetemperatuur on kopratiikides üsna stabiilne ja kõrgem kui voolava veega veekogudes.

Kuival perioodil võivad kopratiigid olla vee varuallikaks.

Kopratammid suudavad vähendada jõgede uuristusvõimet ja jõevoolu kiirust. Selle tagajärjel hakkavad ladestuma setted. Setted omakorda on võimelised siduma vees leiduvat orgaanilist ainet. Orgaanilise aine hulka jões suurendavad koprad ka tammide ja urgude ehitamiseks vajalike puude langetamisega. Selle tulemusel on kopra loodud alad pidevalt toitainerikkad.

Paljud jõed on reostunud ühisveevärgist tuleva reovee tõttu, aga ka põllumajanduses ja karjakasvatuses tekkivate heidete pärast. Kopratammid suurendavad reostunud jõgede isepuhastusvõimet.

Mõju kahepaiksetele

Märgalade ja tiikide kaitse ning taastamine on oluline, sest nii säilivad tiikides sigivad kahepaiksed. Kahepaiksed on hävimisohus ja nende arvukus väheneb väga kiiresti. Uuringud Euroopa parasvöötme aladelt näitavad aga kahepaiksete liigirikkuse suurenemist kopra (Castor fiber) loodud tiikides. Suurenenud on eriti just rohukonna ja sabakonnaliste osakaal. Põhja-Ameerika boreaalsetes ökosüsteemides on kobras (Castor canadensis) oluline päriskonnaliste säilitamisel. Kopra tegevusega kaasnevad jõevoolu vähenemine, kõrgem veetemperatuur, suurenenud tootlikkus ja teised tegurid võivad tiikides paljunevatele kahepaiksetele soosivalt mõjuda.

Mõju kaladele

Kopra loodud tiikides ja märgaladel on suur kalade liigirikkus. Seal võib kohata haruldasemaidki liike, keda mujal ei kohta. Koprad loovad kaladele toitumis-, kasvu-, varje- ja talvitumisalasid. Näiteks Rootsis tagavad nad elupaiga karpkalale, Lätis aga haugile, särjele, mudamaimule, trullingule ja teistelegi kalaliikidele. Koprad võivad rajada ka uusi eluks sobilikke alasid, kus varem elutegevus puudus.

Koprad võivad oma elutegevusega mõjuda ka negatiivselt. Näiteks võivad koprad mõjutada lõhilaste populatsiooni veetemperatuuridega, mis kudemiseks ei sobi. Samuti võivad nad tõkestada lõhilaste migratsiooni, rajades rännet pidurdavaid barjääre. Takistustest on lõhilased osaliselt võimelised üle hüppama, kuid nad võivad möödumiseks kasutada ka takistuste ligiduses olevaid kõrvalkanaleid. Lisaks on koprad võimelised hävitama lõhilaste kudemiskohti, vähendades jõevoolu ja kuhjates kudemispaika muda.

Kuna kobras suudab muuta kiirevoolulised veekogud aeglasteks ja seisva veega aladeks, võib ta seeläbi anda võimaluse domineerida neil liikidel, kes eelistavad aeglase liikumisega vett. Näiteks eelistab noor lõhi lainetavamat elupaika kui meriforell. Nii võib forell saada valitsevaks lõhilaseks kopra loodud vesistel aladel.

Mõju teistele liikidele

Kopra loodud tiigid ja märgalad võivad tagada elukohti ka mitmetele liikidele, kes toituvad kaladest. Sellised on näiteks suuremad kalad nagu hauglased, samuti mitmed linnud ning imetajad, sealhulgas saarmas ja ameerika naarits. Ameerika naarits jahib kopra tiikides lisaks kalale ka vähki ja ondatrat. Kopratiigid on saarmastele olulised piirkondades, kus sügava veega alad on piiratud. Kopratiigid varustavad saarmaid piisava veetasemega, urgudeks sobivate aladega, aga on ka toitumispaigaks ja kaitseks inimtegevuse eest. Toiduks jahib saarmas lisaks kaladele ka väiksemaid imetajaid, jõevähki ja kahepaikseid. Seega on kobrastel saarmaste alalhoiul suur roll. Kopra üleujutused loovad häid elupaiku päriskonnalistele.

Samuti on märgatud kopra mõjutatud alade, eelkõige märgalade olulisust lindudele, eriti veelindudele, kes toituvad kaladest. Lisaks toidule pakuvad kopratiikide kaldapealsed alad neile kaitstud pesakohti, kus saab talvituda. Kopratiigid on olulised ka partidele. Sealne aeglane, soe ning toidust pakatav vesi meelitab parte nagu piilpart ja sinikael-part. Ka on kopraaladel täheldatud rähni, aga ka rabalindude pesitsemist ja toitumist.

 

Kopral on positiivne mõju hirvedele ja põtradele, tagades neile hea taimestikuga toitumis- ja elupaiku. Samuti loovad nad paljunemisalasid ilvestele. Kobras ise on oluline hundi toidulaual.

Mõju inimesele

Kopra elutegevuse tõttu kannatavad sageli inimesed, mis tekitab konflikti kobraste ja inimeste vahel. Koprad võivad oma tegevusega ujutada üle inimeste kodusid, haritud maid ja majandusmetsa, tekitades nii majanduslikku kahju. Ka mõjutavad koprad kalu, takistades nende liikumist kudemispaikade vahel ning muutes nende kooslust, mille tulemusel inimesele majanduslikult ja maitse-eelistuslikult kasulikud liigid asendatakse vähem ihaldatud liikidega. Suurt majanduslikku kahju tekitab kobraste elama asumine kuivenduskraavidesse. Lisaks sellega kaasnevale naabruse põllu- ja metsamaade veerežiimi halvenemisele rikub see ka kuivendussüsteemi (voolu aeglustamine soodustab kraavisetete kuhjumist ja umbekasvamist, kobraste tegevus ummistab truupe, kraavi langetatud puud ja sinna käikude uuristamisel tassitud pinnas vähendavad kraavi ristlõiget veelgi), mille taastamine on väga kulukas. Kobraste poolt teeäärsete kraavide või ojade kallastesse uuristatud käigud võivad muuta tee liiklusele läbimatuks.

• Kopraraja õpperada