Veri (Ladina keeles sanguis) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame või südamelaadsete elundite töö ja vererõhu toel veresoontes ringlev kehavedelik.
See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2018) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Oktoober 2018) |
See artikkel räägib orgaanilisest kehavedelikust; bioloogiliste ravipreparaatide kohta vaata artiklit Veri (ravim); toiduaine kohta vaata artiklit Veri (kulinaaria) |
Veri on transpordi-, miljöö- ja kaitsefunktsiooni täitev vedel sidekoe liik.
Esmajoones on veri transportiv keskkond.
Vere ringlemisel kehas hoiavad teatud elundid pidevalt kontrolli all tema koostist ning füüsikalisi omadusi ja korrigeerivad neid vajaduse korral nii, et säiliks homöostaas, s.t lahustunud ainete kontsentratsiooni, temperatuuri ja pH ulatuslik konstantsus. Selline kehasisese miljöö konstantsus on kõikide rakkude normaalse funktsiooni üheks põhiliseks eelduseks.
Organismi võime sissetunginud võõrkehi ja haigusetekitajaid kahjutuks muuta on eelkõige seotud valgete verelibledega.
Veri koosneb õrnkollakast vereplasmast ja selles olevatest vere vormelementidest: punastest verelibledest (erütrotsüütidest), valgetest verelibledest (leukotsüütidest) ja vereliistakutest (trombotsüütidest). Täiskasvanutel moodustab veri umbes 6–8% keha massist, seega on täiskasvanute vere maht 4–6 l.
Vereplasma on õrnkollakas vedelik, mis moodustab vere vedela osa. Tervel täiskasvanul mehel on plasma osa vere mahust keskmiselt 55%. 1 liiter inimese vereplasmat sisaldab 900–910 g vett, 65–80 g valku ja 20 g väikemolekulaarseid substantse. Inimese arteriaalse vere pH on temperatuuril 37 o C nõrgalt aluseline (7,4). Imetajate vereplasma pH on ligikaudu 7,3. Peamisteks plasmavalkudeks on albumiinid, globuliinid ja fibrinogeen.
Veres ringlevad ka primaarsetest kasvajatest irdunud vähirakud, nagu näiteks ringlevad vähirakud (inglise circulating tumor cells).
Madude leukotsüütide terminoloogia pole seni veel päris selge, kuid arvatakse, et valgeliblede populatsioon sarnaneb imetajate omaga: eosinofiilid, monotsüüdid, basofiilid, lümfotsüüdid. Madudel, nagu paljudel teistelgi roomajatel, on tuvastatud ka asurofiilid ja heterofiilid (ekvivalent imetajate neutrofiilidele).
Leukotsüüdid on liigist lähtuvalt erineva morfoloogiaga.
Madude erütrotsüüdid on tuumaga rakud ja nende elukaar on 600 päeva ringis.
Erinevalt imetajatest sisaldavad lindudel ka täiskasvanud erütrotsüüdid tuuma, samuti sisaldavad tuuma trombotsüüdid, mis raskendavad verepildi uurimist ja leukotsüütide tuvastamist. Linude erütrotsüüdid on imetajade omadest suuremad ja ellipsoidse kujuga, näiteks kana punase verelible suurus on 11–13 × 7–8 μm. Lindude leukotsüüdid on väiksemad kui imetajatel.
Tänapäeval tehakse lisaks spetsiifilisematele laboratoorse diagnostika meetoditele endiselt mitmesuguseid histoloogilisi analüüse, mis põhinevad vererakkude identifitseerimisel ja loendamisel ning nende alusel patsiendi tervisliku seisundi iseloomustamisel.
Levinuimad vere automaatuuringu parameetrid on leukotsüütide absoluutarv (WBC), erütrotsüütide absoluutarv (RBC), hemoglobiin (HGB), hematokrit (HCT), erütrotsüütide keskmine maht (MCV), keskmine Hgb hulk erütrotsüüdis (MCH), keskmine Hgb kontsentratsioon erütrotsüüdis (MCHC), erütrotsüütide suurusjaotuvuse variatsioonikoefitsient (RDW-CV), trombotsüütide suurusjaotuvuse variatsioonikoefitsient (PDW), trombotsüütide keskmine maht (MPV), trombotüüstide suurte vormide suhtarv (P-LCR), trombokrit (PCT), neutrofiilide absoluutarv (NEUT), lümfotsüütide absoluutarv (LYMPH), monotsüütide absoluutarv (MONO), eosinifiilide absoluutarv (EO), basofiilide absoluutarv (BASO), normoblastide suhtarv (NRBC), retikulotsüütide suhtarv ja retikulotsüütide absoluutarv (RET), ebaküpsete RET fraktsioon (IRF) jt.
Tsitaadid Vikitsitaatides: Veri |
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Veri, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.