Riia Asehaldurkond

Riia asehaldurkond moodustati Riia kubermangu asemele 1783. aastal vastavalt Venemaal 1775. aastast sisse seatud uue halduskorralduse seadusele. Riia asehaldurkond piirnes põhjas Tallinna, idas Pihkva ja Polotski asehaldurkonnaga.

Asehalduskorra ajajärku Balti kubermangude ajaloos nimetatakse asehalduskorra perioodiks ja lõppes pärast Katariina II surma 1796. aastal, kui Venemaa keiser Paul I ukaasiga 26. veebruarist 1797 taastati asehalduskorra-eelne halduskord ja Liivimaa kubermang.

 

 

Keisrivõimu kõrgeimaks kohapealseks esindajaks sai mõlema asehaldurkonna jaoks üks Liivi- ja Eestimaa kindralkuberner, aastatel 1783–1792 krahv George Browne ja 1792–1798 vürst Nikolai Repnin, kelle asukohaks määrati Riia linn. Liivi- ja Eestimaa kindralkubernerile allusid Riia asehaldurkonna ja Tallinna asehaldurkonna kindralkubernerid.

Riia asehaldurkonna kindralkubernerid (vene правитель Рижского наместничества)

• 1783–1783 Nikolai Naumov (suri 1783)
• 1783–1790 Aleksander Beklešov (1745–1808)
• 1790–1792 Johann von Reck^(ru) (suri 1795), kindralporutšik
• 1792–1795 vabahärra Peter von der Pahlen (1745–1826)
• 1795–1797 vabahärra Kasimir von Meyendorff (1749–1813)

Asehaldurkonna valitsemiseks moodustati Liivimaa kubermangu valitsus (saksa k. Rigische Statthalterschaftsregierung, vene k. Правление Рижского наместничества). 1784. aastal kuulusid Liivimaa kubermanguvalitsusse:

• Krahv George von Browne, Liivi- ja Eestimaa kindralkuberner
• Carl Johann von Rass, kapten, kindralkuberneri adjutant
• Aleksandr Makarov, kolleegiumiassessor, kindralkuberneri sekretär
• Aleksandr Andrejevitš Beklešov, kindralmajor, Riia asehaldur
• Carl Friedrich von Staal, brigadir, õuenõunik
• Ivan Sergejevitš Drušinin, riiginõunik, valitsusnõunik
• Sergei Petrovitš Okunev, õuenõunik, kubermanguprokurör
• Christian von Kreinder, õuenõunik, Gouvermens-Anwalt der peinlischen Sachen
• Balthasar Bergmann, kolleegiumiassessor, Gouvermens-Anwalt der Krons-Sachen.

Loodi kroonupalatid (vene keeles Казенная палата, saksa keeles Kameralhof) ja üldise hoolekande kolleegiumid.

Politsei ülesandeid maakondades asus täitma alamkohus, linnades politseivalitsus. Senine kohtusüsteem asendati uuega: talupoegade jaoks asutati alamkorrakohus ja ülemkorrakohus, aadlike jaoks kreisikohus ja ülemmaakorrakohus. Ülemmaakohtute, mis asutati endiste sillakohtute asemele, liikmeteks kutsuti ka kaks talupoega. Teise astme kohtus seati ametisse prokurörid, kes allusid kubermangu peaprokurörile. Reformi täiendas armuandmiskirjade kasutuselevõtt.

Venemaa keisrinna Katariina II 1775. aasta ukaasiga ühtlustati Venemaa ning Balti kubermangude halduskorraldust. Liivimaa kubermangu asemele moodustati 1783. aastal vastavalt Venemaal 1775. aastast sisse seatud uue halduskorralduse seaduse alusel Riia asehaldurkond, mille juhiks oli Eestimaa kubermangu ja Riia kubermangu kindralkuberner George Browne. Uus halduskorraldus muutis Liivimaa Venemaa sisekubermanguks. Mitmeid maakondi muudeti väiksemaks ja moodustati uusi: Pärnu kreisist eraldati Viljandi kreis, Tartu kreisist Võru kreis, Riia ja Võnnu kreisi osadest Valga kreis, Valgast sai kreisilinn. Võru sai 1784. aastal linnaõigused, kui Võru rüütlimõisast sai maakonnalinn.

Asehalduskorra ajal moodustati ajutiselt kolm uut maakonda: Riia kreis, Võnnu kreis ja Pärnu-Koknese kreis.

 

 

 

Katariina II 3. märtsi ukaasi alusel pidi Browne moodustama Läänemere saartest kaks maakonda. 3. juuli ukaasi alusel asutatud Riia asehaldurkonda kuulus 9 kreisi:

• Riia kreis – kreisilinn Riia, linnad Dünamünde ja Schlock (Шлок, tänapäeval Jūrmala osa), 25 kihelkonda, kreisipeamees ja -kohtunik aastail 1783–1786 krahv Ludwig August Mellin
• Võnnu kreis – kreisilinn Võnnu, 16 kihelkonda,
• Volmari kreis – kreisilinn Volmari, linn Lemsalu, 13 kihelkonda,
• Valga kreis– kreisilinn Valga, 11 kihelkonda,
• Võru kreis – kreisilinn Võru, 8 kihelkonda,
• Tartu kreis – kreisilinn Tartu, 14 kihelkonda,
• Viljandi kreis – kreisilinn Viljandi, 8 kihelkonda,
• Pärnu kreis – kreisilinn Pärnu, 13 kihelkonda,
• Kuressaare kreis – kreisilinn Kuressaare, 16 kihelkonda.

Sisse seati pearahamaks, 70 kopikat hinge pealt, mis nõuti talupoegadelt mõisavalitsuste kaudu sisse. 1784. aastal määras kubermanguvalitsus, et mõisnik maksujõuetule talupojale pearaha laenaks ja siis laenu tööde ja orjuste kujul laseks tasa teha, mis põhjustas pearaharahutused.

Kuna uus halduskorraldus oli vastuolus Uusikaupunki rahuga Läänemereprovintsidele tagatud autonoomiaga, õnnestus kohalikel seisustel saavutada asehaldurkorra tühistamine uue keisri Paul I poolt 1796. aastal, mis jõustus 1797. Erandina asehalduskorra-eelsest ajast hakati nüüd Läänemere provintsidest nekruteid võtma.

• Tallinna asehaldurkond
• Eestimaa kubermang
• Liivimaa kubermang