Ohakalind

Ohakalind (Carduelis carduelis) on linnuliik vintlaste sugukonnast ohakalinnu perekonnast.

Ohakalind  See artikkel räägib linnuliigist; perekonna kohta vaata artiklit Ohakalind (perekond); Donna Tartti romaani kohta vaata artiklit Ohakalind (romaan)

Rahvapäraseid nimetusi: takjalind, takjatihane, ohakalind, ohakavarblane, tiglits, terlits.

Ohakalind
Ohakalind

Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Linnud Aves
Selts Värvulised Passeriformes
Sugukond Vintlased Fringillidae
Perekond Ohakalind Carduelis
Liik Ohakalind
Binaarne nimetus
Carduelis carduelis
(Linnaeus, 1758)
Ohakalind

Välimus

Üldpikkus 12–14 cm. Välimus ja häälitsused on iseloomulikud. Noorlind erineb teistest vintlastest üleni musta saba ja vanalinnuga sarnase tiivamustri poolest.

Kutsehüüd on tikelit või stipit, hoiatushüüd tasane häi. Laul on kiiretempoline, selles on rohkesti kutsehüüde vaheldumisi vidistavate, klõbistavate ja mõnede vileliste häälitsustega.

Levila

Ohakalind on levinud Euraasias Atlandi rannikust kuni Jenissei, Altai, Tian Shani ja Põhja-Indiani. Eestis on ohakalind üsna üldlevinud harilik haudelind. Osa asurkonnast rändab septembris-oktoobris Kesk- ja Lääne-Euroopasse, kust naaseb märtsis-aprillis. Ohakalinnu pesitsusaegset arvukust hinnatakse 40 000 – 60 000 paarile, talvist arvukust 10 000 – 40 000 isendile. Enamik ohakalinde lahkub meilt septembris ja oktoobris.

Elupaik

Ohakalind asustab kultuurmaastiku puistuid.

Pesitsemine

Ohakalind 
Ohakalinnu munad

Ohakalind ehitab pesa nii okas- kui lehtpuudele. Varakevadel eelistab ta okaspuid, mis sel ajal pakuvad paremat varju kui raagus lehtpuud. Teistkordseks pesitsemiseks valib ta sagedamini lehtpuu. Tavaliselt paikneb pesa tüvest eemal ja on enamasti põimitud väheste peente okste külge.

Pesa on paksuseinaline poolkera, see koosneb tihedasti põimitud raagudest, rohukõrtest, samblikest, kasetohu libledest jm. Pesalohk on vooderdatud peente kõrte, taimevilla, jõhvi ja karvadega. Pesa välispind on tihedasti kaetud ämblikuvõrguga, mis teeb pesa helehalliks.

Kurnas on 4–6 muna. Need on valkjad, kirjatud pruunikate tähnide, laikude ja kriipsukestega. Emaslind soojendab poegi esimestel päevadel nende koorumise järel. Poegi toidavad mõlemad vanemad esimestel päevadel putukatega, hiljem pugus pehmendatud seemnetega. Pärast poegade pesast väljalendu jätkavad vanalinnud nende toitmist umbes nädal aega. Pärast seda hakkavad noorlinnud laialt ringi liikuma.

Toitumine

Peale korvõieliste seemnete sööb õrnu taimevõsusid ja vähemal määral putukaid.

Muud

Ohakalind oli 2016. aastal Saksamaa aasta lind ja 2018. aastal Valgevene aasta lind.

Viited

Välislingid

Tags:

Ohakalind VälimusOhakalind LevilaOhakalind ElupaikOhakalind PesitsemineOhakalind ToitumineOhakalind MuudOhakalind ViitedOhakalind VälislingidOhakalindOhakalind (perekond)Perekond (bioloogia)Sugukond (bioloogia)Vintlased

🔥 Trending searches on Wiki Eesti:

MärtsiküüditamineKalade loendEuroopa LiitTallinna TelevisioonMitokonderTulnukas ehk Valdise pääsemine 11 osasPajuKarupoeg PuhhToomas NiitDirofilaria immitisHektarImetajate loendMihhail KõlvartRahaühikute loendTiit PruuliOdüsseiaRootsi aegJäneselisedTiit OjasooJohann Voldemar JannsenRhôneJenisseiMärt AvandiKromosoomEesti näitlejate loendMihkel RaudUssripikJõgeva valdKarula rahvusparkKivisüsiNüüdisaegsed olümpiamängudKuubaHugo Malmsten (noorem)IisraelKahepaiksedLoomadJõevähkEesti sõjaväelised auastmedDoonauIlvesKorea sõdaPolaaraladRehepapp (Kivirähk)Ida-Viru maakondEesti tähestikDüünRähnilisedPolümeeridLauri HussarFriedrich Reinhold KreutzwaldKarl RistikiviKonstantin VassiljevAmeerika Ühendriikide linnade loendGeorg LutsAmeerika ÜhendriigidVanaadiumFranz Malmsten juuniorKriiva (pinnavorm)BakteridTanel KiikBarbi PilvreRaimo KangroLooduskaitse all olevad liigid EestisJüri ParijõgiIsland🡆 More