Kuressaare Kreis

Kreisi kuulusid lisaks Saaremaa saarele ka Sõrve saar (hiljem poolsaar), Muhu, Abruka jt väiksemad piirkonna saared ning Liivi lahe keskosas asuv Ruhnu saar.

Kuressaare kreis
saksa keeles Der Arensburgsche Kreis
vene keeles Эзельский уезд Аренсбургский уезд
Pindala: 2515,5 km²
Elanikke: 60 263 (1897)
Rahvastikutihedus: 24,0 in/km²
kreisilinn: Kuressaare

Kreis ehk maakond piirnes põhjas Tallinna asehaldurkonna Haapsalu kreisiga, idas Riia asehaldurkonna / Liivimaa kubermangu Pärnu kreisiga, lõunas Volmari kreisi ja Riia kreisiga ning Kuramaa kubermangu Kuldīga kreisi ja Tukumsi kreisiga.

1710. aastal vallutas Saaremaa Põhjasõja käigus Vene tsaaririik. 28. märtsil 1731 kinnitas Venemaa keisrinna Anna I Saaremaa rüütelkonna privileegid. Senati 1731. aasta 2. juuli ukaasiga sai Saaremaa eraldiseisva provintsi staatuse ning valitseti Saaremaa Maanõunike kolleegiumi poolt. Saaremaa jäi eristaatusega piirkonnaks Venemaa keisrinna Katariina II ukaasini, mis 21. veebruaril 1765 likvideeris Saaremaa kui iseseisva provintsi ning 1783. aastal liidendati Saaremaa üheksanda maakonnana Riia kubermangu koosseisu., Kuressaare kreisina.

Saaremaal oli iseseisev Saaremaa rüütelkond, Saaremaa rüütelkonna aadlimatrikli ja Saaremaa maapäevaga ning Maiskonna peameeste/Saaremaa maamarssalitega.

1917. aasta oktoobris okupeerisid erinevalt Mandri-Eestist Saaremaa operatsiooni Albion käigus Saksamaa Keisririigi väed, nende võim kestis kuni 1918. aasta novembrini.

Kuressaare kreisi kreisilinn oli Kuressaare, kreisi kuulus veel 13 kihelkonda:

• Anseküla kihelkond (saksa k. Kirchspiel Anseküll).
• Jaani kihelkond (Kirchspiel St. Johannis),
• Jämaja kihelkond (Kirchspiel Jamma),
• Kaarma kihelkond (Kirchspiel Karmel),
• Karja kihelkond (Kirchspiel Karris),
• Kihelkonna kihelkond (Kirchspiel Kielkond),
• Kärla kihelkond (Kirchspiel Kergel),
• Muhu kihelkond (Kirchspiel Mohn),
• Mustjala kihelkond (Kirchspiel Mustel),
• Pöide kihelkond (Kirchspiel Peude),
• Püha kihelkond (Kirchspiel Pyha),
• Ruhnu kihelkond (Kirchspiel Runö),
• Valjala kihelkond (Kirchspiel Wolde).

 

Liivimaa kubermangu Kuressaare kreisi Muhu saar Schuberti kaardil, 1850

 

 

Liivimaa kubermangu Kuressaare kreisi alad Schuberti kaardil

 

 

Liivimaa kubermangu Kuressaare kreisi ja Liivi lahe alad Schuberti kaardil

  Pikemalt artiklites Liivimaa talurahvaseadused, Vallaseadus ja Liivimaa vallakogukonna seadus

Liivimaa vallakogukonna seadus 1866. aastal vabastas Liivimaa kubermangu talupojad ühiskondlikul alal mõisnike eestkoste alt ning pani aluse Venemaa keisririigi ametnikele alluvate mõisavalla omavalitsuste asutamisele.

Saaremaa politseivalitsus

Sillakohtud kaotati 1888. aasta 9. juuni „Läänemere-kubermangude politsei ümberkorraldamine” seaduse alusel, politseilised haldusülesanded anti üle Liivimaa kubermangu kreiside politseivalitsustele. Saaremaa kreisi Saaremaa politseivalitsuse I. jaoskond, kreisichef ja tema abi asusid Kuresaare linnas.

Liivimaa kubermangu kreisilinna Pärnut ja Kuressaare kreisi kreisilinna Kuressaaret ühendas 165 3/4 versta pikkune maantee postijaamadega: Pärnust → 27 versta ← Raja postijaam (Soeva külas) → 28 3/4 versta ← Lihula postijaam → 22 versta ← Virtsu postijaam → 10 versta ← üle Suur väina, mida tagasid Koguva postitalupojad → 19 versta ← Vahtna postijaam Väike väin → 3 versta ← Uue-Löve postijaam ehk Sakla postijaam → 3 versta ← Kuressaare postijaam. Riia-Tallinna-Saaremaa trakt, kokku Riiast 391 ¾ versta, pööras Liivimaal Võnnu kreisis kõrvale Peterburi–Riia postimaantee peatraktilt Valmieras, läks üle Pärnu, kust pöördus Tallinna poole. Tee Saaremaa peale läks aga kuni Virtsu postijaamani, Saaremaal olid postijaamad ka Kuivastus ja Orissaares.

• Saaremaa ajalugu
• Riia asehaldurkond
• Saare maakond