Geoloogia: Teadusharu
Geoloogia on teadus, mille uurimisobjekt on planeet Maa.
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
 | See artikkel annab lühiülevaate geoloogiast kui teadusharust; geoloogiaga seotud mõistete leidmiseks vaata loendit maateaduste mõisteid |
Geoloogia uurib Maa koostist ja ehitust ning neid mõjutavaid tegureid; kuid ka Maa ning tema eluvormide ajalugu Maa tekkest ligikaudu 4,55 miljardit aastat tagasi.
Väljakujunenud käsituse järgi loetakse geoloogia uurimisobjektiks nn tahket Maad. Atmosfääri uuriv meteoroloogia ning hüdrosfääri uuriv hüdroloogia ei ole geoloogilised teadused. Ent eri geosfäärid moodustavad siiski ühtse terviku. Seepärast on tekkinud ka vajadus Maa kui süsteemi ühtse käsituse järele. 20. sajandi teisel poolel pandigi alus uuele teadusele – Maa süsteemi teadusele.
Üldise arusaama järgi on geoloogia olnud üksnes Maad uuriv teadus, jättes teised taevakehad astronoomiale. Ent viimaseil aastakümneil on saadud palju uusi andmeid Kuu, Marsi, Veenuse ja teiste Päikesesüsteemi kiviste taevakehade kohta. Selle tulemusena on tekkinud uus teadusharu – planeetide geoloogia.
Geoloogia on retrospektiivne (tagasivaateline) teadus. See tähendab, et geoloogid üritavad kivistisi, kivimeid, mineraale, setteid, isotoope jms uurides saada andmeid kliima, elustiku ja nende arengu ning mandrite asukoha vms kohta Maa geoloogilise mineviku jooksul.
Geoloogia eesmärk on saada Maa ajaloo kohta nii täpseid andmeid kui võimalik ning teha kindlaks Maad muutvate protsesside põhjused ja toimimine. Sellest tuleneb ka geoloogia traditsiooniline jaotamine ajalooliseks ja dünaamiliseks geoloogiaks.
Ajalooline geoloogia uurib Maa ajalugu, nt valitsenud loodustingimusi (paleogeograafia), elustiku evolutsiooni (paleontoloogia), kliimamuutusi (paleoklimatoloogia) jms. Dünaamiline geoloogia tegeleb kivimite (petroloogia), mineraalide (mineraloogia), Maa pinda kujundavate protsesside (geomorfoloogia) jms uurimisega.
Geoloogia on väga tihedasti seotud teiste teadustega. Olenevalt spetsialiseerumisest on geoloogil vaja häid teadmisi ka füüsikast, keemiast või bioloogiast.
Geoloogia rakendused on inimkonnale väga vajalikud. Näiteks hüdrogeoloogia uurib põhjavett, selle teket, koostist ja liikumist. Ehitusgeoloogia uurib pinnase sobivust ehitiste rajamiseks. Maavaraõpetus uurib maardlate teket, koostist, geoloogilist ehitust, paiknemist jne.
Geoloogia ja teiste teaduste piirimail kujunenud piiriteadused on näiteks paleontoloogia, geokeemia ja geofüüsika.
Geoloogilised teadusharud
- ajalooline geoloogia
- dünaamiline geoloogia
- ehitusgeoloogia
- geoarheoloogia
- geofüüsika
- geokeemia
- geokronoloogia
- geomorfoloogia
- geotektoonika
- glatsioloogia
- hüdrogeoloogia
- isotoopgeoloogia
- maavarade geoloogia
- keskkonnageoloogia
- kristallograafia
- kristallooptika
- kvaternaarigeoloogia
- litoloogia
- Maa süsteemi teadus
- meregeoloogia
- mineraloogia
- naftageoloogia
- paleoklimatoloogia
- paleontoloogia
- petroloogia
- rakendusgeoloogia
- regionaalgeoloogia
- sedimentoloogia
- seismoloogia
- speleoloogia
- stratigraafia
- struktuurigeoloogia
- vulkanoloogia
Vaata ka
Loendid
Kirjandus
Välislingid
 | Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Geoloogia |
 | Tsitaadid Vikitsitaatides: Geoloogia |
- Geology.com
- Geology.about.com
- Animeeritud geoloogiaalased õppevahendid Tromsø ülikooli lehel
- Tallinna Tehnikakõrgkooli Geoloogiainstituudi Eesti Geokogude portaal
Sõnastikud
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Geoloogia, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.