11. August: Kuupäev

august on Gregoriuse kalendri 223. (liigaastal 224.) päev. Juliuse kalendri järgi 29. juuli (1901–2099).

Eestis

• 1919 – leevendamaks vastuolusid Eesti ja Venemaa vahel, loodi Tallinnas liitlasriikide nõudel Loode-Venemaa valitsus, mis tunnustas Eesti iseseisvust. See ei muutnud Loodearmee juhtkonna eitavat suhtumist Eestisse.
• 1926 – arreteeriti endine Harju Panga direktor Madis Jaakson.
• 1933 – valitsus kehtestas üleriigilise kaitseseisukorra, sulges Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu (EVKL), Noorsotsialistliku Liidu, Demokraatliku Liinisõdurite Ühenduse ja muud taolised organisatsioonid, seadis trükitöödele sisse eeltsensuuri ja nimetas sisekaitseülema ametisse kindralmajor Gustav Jonsoni.
• 1934 – Valka saabus raudteel Poola tankettide rühm.
• 1937 – Tallinnas pandi nurgakivi Kadrioru administratiivhoonele, mille projekti autor oli arhitekt Alar Kotli.
• 1940 – Nõukogude võimu esindajad hävitasid Tahkurannas Konstantin Pätsi ausamba.
• 1944 – toimus Permisküla lahing.
• 1946 – Lydia Koidula sängitati Tallinna Metsakalmistule.
• 1992 – riigi valimiskomisjon registreeris Riigikogu liikme 101 kohale 633 kandidaati, kellest 26 olid sõltumatud ning ülejäänud jagunesid 17 valimisliidu vahel.
• 1993 – riigikohus tunnistas Narva referendumi kehtetuks.
• 1993 – siseministeerium kandis Eesti kirikute, koguduste ja koguduste liitude registrisse alates 1944. aastast eksiilis tegutsenud Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku
• 1994 – Vene pool alustas töid Eesti-Vene kontrolljoone mahamärkimiseks.
• 1995 – Kaitsepolitsei avastas Pärnus võltslattide rahapaja.
• 1999 – Toompeale valitsust kiruma kogunenud mässumeelsed põllumehed jätsid lahkudes lossiplatsile kaks siga.
• 1999 – Eestis oli võimalik vaadata sajandi viimast päikesevarjutust.
• 2011 – relvastatud Karen Drambjan tungis Kaitseministeeriumi hoonesse ja hukkus järgnevas tulevahetuses.

Maailmas

• 0586 eKr – kuningas Saalomoni ehitatud tempel Jeruusalemmas hävitati oletatavalt Babüloonia vägede poolt.
• 0117 – Rooma keisriks sai Hadrianus.
• 0490 – Adda lahing: Adda jõe kallastel toimus lahing Itaalia kuninga Odoakeri ja idagootide valitseja Theoderich Suure vahel, mis lõppes Odoakeri kaotuse ja taandumisega Ravennasse.
• 1332 – Šotimaa parunid eesotsas Edward Balioliga võitsid Dupplini lahingus kuningas David II vägesid.
• 1450 – Inglise väed alistasid Saja-aastases sõjas Cherbourgi, viies lõpule Normandia vallutamise.
• 1492 – paavstiks sai kardinal Rodrigo Borgia, kes võttis paavstinimeks Aleksander VI.
• 1499 – türklased võitsid Sapienza lahingus Veneetsia laevastikku.
• 1512 – Inglise laevastik hävitas Bresti sadamas 25 Prantsuse laeva.
• 1530 – Püha-Rooma keisririigi väed taastasid Firenzes Medicite dünastia.
• 1687 – Lorraine'i hertsog Charles V ja Badeni markkrahv Ludwig Wilhelm võitsid Mohácsi lahingus Türgi Suleiman Paša vägesid.
• 1759 – Venemaa ja Austria väed lõid Kunersdorfi lahingus Preisimaa vägesid ja Dresden langes austerlaste kätte.
• 1804 – Saksa-Rooma keiser Franz II asutas Austria keisririigi ning asus Franz I-na selle keisriks.
• 1813 – Austria kuulutas Prantsusmaale sõja.
• 1863 – Prantsusmaa tegi Kambodžast oma protektoraadi.
• 1898 – Hawaii saared läksid Ameerika Ühendriikide võimu alla.
• 1903 – Jaapan saatis Venemaale noodi, kus nõudis, et Venemaa lahkuks Mandžuuriast.
• 1904 – Saksa väed tapsid Saksa Edela-Aafrikas Waterbergi lahingus umbes 30 000 ülestõusnud hererot ja namat.
• 1910 – Belgia ja Saksamaa allkirjastasid lepingu, millega sai nende koloniaalvalduste piiriks Aafrikas Rusizi jõgi.
• 1914 – Esimene maailmasõda: Suurbritannia kuulutas Austria-Ungarile sõja.
• 1918 – Esimene maailmasõda: lõppes Amiensi lahing.
• 1920 – Riias sõlmiti rahuleping Läti ja Nõukogude Venemaa vahel.
• 1920 – Genfis algas üks esimesi ülemaailmseid oikumeenilisi konverentse. Sellest võttis osa kirikutegelasi Euroopast, Ameerika Ühendriikidest ja Aasiast.
• 1934 – Ameerika Ühendriikides San Francisco lahes Alcatrazi saarel avati föderaalvangla.
• 1935 – Kaunases algas kuni 18. augustini kestnud ülemaailmne leedulaste kongress, osales 3000 esindajat 17 riigist.
• 1938 – Saksamaal algas mobilisatsioon.
• 1941 – Prantsuse marssal Philippe Pétain kutsus oma kaasmaalasi üles toetama Teises maailmasõjas Saksamaad.
• 1952 – Jordaania kuningaks sai Ḩusayn.
• 1952 – Argentina pealinnas Buenos Aireses toimusid presidendi abikaasa Eva Peróni matused.
• 1960 – ÜRO peasekretär Dag Hammarskjöld ja ÜRO väeüksused sisenesid Katangasse.
• 1960 – Tšaad kuulutas välja iseseisvuse.
• 1970 – Lääne-Saksamaa ja Nõukogude Liit kirjutasid Moskvas alla mittekallaletungilepingule.
• 1971 – Süüria katkestas diplomaatilised suhted Jordaaniaga, sest puhkes piirisõda.
• 1972 – Vietnami sõda: Lõuna-Vietnamis lõpetas lahingutegevuse viimane Ameerika Ühendriikide võitlussalk.
• 1985 – Jaapani reisilennuk sõitis teel Ōsakast Tōkyōsse vastu mäeseina, katastroofis hukkus üle 520 inimese.
• 1987 – Suurbritannia ja Prantsusmaa saatsid naftarikkasse Pärsia lahe piirkonda miiniotsijad.
• 1988 – Sein Lwin astus pärast kolm päeva kestnud massimeeleavaldusi tagasi Birma presidendi kohalt ning kõigist teistest riigiametitest.
• 1990 – Iraagi riigipea Şaddām Ḩusayn pakkus välja võimaluse siduda Iraagi vägede väljaviimine Kuveidist Iisraeli vägede väljaviimisega kõigilt okupeeritud aladelt.
• 1991 – Liibanonis pantvangis olnud ameeriklane Edward Tracy saabus Saksamaale.
• 1993 – paavst Johannes Paulus II pöördus USA-s Denveri staadionil 85 000 inimese poole.
• 1994 – USA ja Põhja-Korea leppisid kokku tuumapinge lõdvestamise suhtes.
• 1995 – Iraagi riigipea Şaddām Ḩusayni väimees mõistis oma esimeses põgenemisjärgses avalikus esinemises oma äia hukka ja kuulutas välja tema kukutamise kampaania.
• 1996 – Saksamaa palus Itaalial välja anda endine SS kapten Erich Priebke, kes oli taas vahistatud pärast seda, kui Rooma sõjatribunal oli pärast sõjakuritegude kohtuprotsessi ta vabastanud.
• 2003 – Afganistani sõda: NATO võttis Ameerika Ühendriikidelt üle Afganistani rahutagamismissiooni juhtimise.

  Pikemalt artiklis Sündinud 11. augustil

• 1778 – Friedrich Ludwig Jahn, saksa võimlemistraditsiooni alusepanija
• 1804 – Vladimir Odojevski, vene kirjanik ja helilooja
• 1837 – Marie François Sadi Carnot, Prantsusmaa president 1887–1894
• 1879 – Frieda von Richthofen, saksa kirjanik
• 1881 – Aleksander Aberg, eesti maadleja
• 1884 – Panait Istrati, rumeenia kirjanik
• 1905 – Ernst Jaakson, Eesti diplomaat
• 1909 – Uku Masing, eesti teoloog ja luuletaja
• 1914 – José Silva, Silva meetodi looja
• 1928 – Heino Väli, eesti kirjanik
• 1933 – Väino Aren, eesti näitleja
• 1933 – Jerzy Grotowski, poola lavastaja
• 1939 – Anatoli Kašpirovski, vene psühhoterapeut ja telehüpnotisöör
• 1942 – Luule Komissarov, eesti näitleja
• 1943 – kindral Pervez Musharraf, Pakistani president
• 1946 – Óscar Berger, Guatemala poliitik
• 1948 – Jan Palach, tšehhi üliõpilane
• 1949 – Eric Carmen, ameerika poplaulja ja muusik
• 1950 – Steve Wozniak, arvutiinsener, Apple Computeri asutaja
• 1953 – Angela Arraste, eesti rahvatantsujuht
• 1963 – Piret Viires, eesti kirjanduskriitik
• 1969 – Ago Markvardt, eesti suusakahevõistleja
• 1972 – Anti Selart, eesti ajaloolane

  Pikemalt artiklis Surnud 11. augustil

• 0480 eKr – Leonidas I, Sparta kuningas
• 1886 – Lydia Koidula, eesti kirjanik
• 1919 – Andrew Carnegie, šoti-ameerika tööstur, filantroop
• 1939 – Jean Bugatti, prantsuse autokonstruktor
• 1939 – Alphonse Osbert, prantsuse kunstnik
• 1953 – Tazio Nuvolari, itaalia auto- ja motosportlane
• 1956 – Jackson Pollock, ameerika kunstnik
• 1964 – Uno Tölpus, eesti arhitekt
• 1996 – Vanga, bulgaaria selgeltnägija
• 2003 – Ahti Nurmis, eesti laulja
• 2011 – Kalju Karask, eesti laulja ja näitleja
• 2011 – Ülo Ignats, eesti ajakirjanik
• 2014 – Robin Williams, USA näitleja

• Iseseisvuspäev Tšaadis
• kangelaste päev Zimbabwes

• Eestis – Sanna, Sanne, Susanna, Suusi

• 1992 – kõigi aegade kõrgeim õhutemperatuur Eestis +35,6 °C (Võrus)