Valga: Linn maal

See artikkel räägib 1920. aastal loodud Eesti linnast; Läti linna kohta vaata lehekülge Valka; varasema Liivimaa linna kohta vaata lehekülge Valga (Liivimaa)

Eesti kõige lõunapoolsem linn.

Valga
Pindala	16,7 km² (2016)
Elanikke	12 319 (1.01.2023)
EHAK-i kood	8918
Koordinaadid	, 26° 2′ E

Enne iseseisva Eesti ja Läti riigi teket moodustas Valga koos Valkaga ühtse linna.

Kuni Eesti omavalitsuste haldusreformini 2017. aastal oli Valga iseseisev omavalitsusüksus. 2017. aastal ühinesid Valga linn, Õru, Tõlliste, Karula ja Taheva vald Valga vallaks. Valga viimane linnapea oli Kalev Härk.

Valgas tegutsevad Valga Põhikool, Valga Gümnaasium, Valga Priimetsa Kool, Valga Muusikakool, Valga Muuseum, Valga haigla, Valga Keskraamatukogu ning Valga Kultuuri- ja Huvialakeskus. Linnas asub Valga raudteejaam ja selle juures tegutseb Valga depoo.

Ajaloolise linnasüdame kaitseks on moodustatud Valga linnatuumiku muinsuskaitseala.

• 1922: 9500
• 1934: 10 800
• 1939: 10 419 (5762 naist ja 4657 meest; 1. detsember, aadressibüroo andmed)
• 1940: 10 402 (5760 naist ja 4642 meest; 1. jaanuar, aadressibüroo andmed)
• 1959: 13 300
• 1970: 17 000
• 1979: 18 500
• 1989: 17 700
• 1990: 13 390 (1. jaanuar)
• 2000: 14 352 (1. jaanuar, statistikaameti andmed)
• 2006: 13 930 (1. jaanuar, statistikaameti andmed)
• 2009: 13 738 (7599 naist ja 6139 meest), 12 998 arvestades rännet (1. jaanuar, statistikaameti andmed)
• 2019: 12 182

 

Valga on tähtis tööstuskeskus. Töötleva tööstuse 9 suuremas ettevõttes töötas 2021. aastal 720 töötajat ning müügitulu oli ligikaudu 80 miljonit eurot. Tähtsaim tööstusharu, mille arvel on umbes pool linna tööstustoodangust, on toiduainetetööstus. Seda esindab linna suurim ettevõte – Atria Eesti Valga Lihatööstus (tuntuim kaubamärk Maks & Moorits).

Väiksema tähtsusega on rõiva- ja jalatsitööstus, metallitöötlemine ning mööblitööstus.

Valgas on varaklassitsistlikus arhitektuuristiilis Jaani kirik (ehitatud 1787–1816, arhitekt Christoph Haberland), kus asub Friedrich Ladegasti 1867. aastal ehitatud Jaani kiriku orel. Kiriku ees on Keskväljak, endine Turuplats. Selle kujunduse autorid said 2019. aastal Eesti Arhitektide Liidu auhinna. Valga raekoda on unikaalne arhitektuurimälestis, mis on ainulaadne näide Eesti puitarhitektuurist.

Linnas on ka õigeusu Issidori peakirik ja roomakatoliku Püha Vaimu kirik. Üks linna kuulsamaid skulptuure on Säde parki paigaldatud Nipernaadi. Kõige populaarsem turismiobjekt linnas on Valga-Valka piir.

Valga vanim park on 1860. aastatel rajatud Friedrichshofi park. 20. sajandi algul rajati selle kohale Valga linnapark^[viide?]. 16. augustil 2013 taasavati linnapargis Vabadussõja mälestussammas. Algne mälestussammas (autor Amandus Adamson) õhiti 21. septembril 1940 nõukogude aktivistide poolt.

Endise omavalitsusliku Valga linna sõpruslinnad:

 

 

1920. aastal jagati Liivimaa kubermangu Valga kreisi kreisilinn Valga Eestile kuuluvaks Valgaks ja Lätile kuuluvaks Valkaks.

Valga linnavalitsus (Valga raad) tegutses 20. sajandil Valga raekojas Kesk tänav 11.

Olulise tõuke Valga linna arengule andis Pihkva–Riia raudtee rajamine, millest Tartu–Valga raudteelõik avati 1887. aastal, Valga–Riia raudtee 1888. aastal ja aastal 1889 tehniliselt kõige keerulisem Valga–Pihkva raudteelõik. Seoses raudteega ehitati ka raudteejaam ning Valgast sai peagi kõige kiiremini kasvav linn Eestis.

1913. aasta suvel oli politsei andmetel Valga linna elanike arv (ilma Purakülata ja Luke platsita) 16 194, sellest eestlasi 8261, lätlasi 4111, venelasi 2508, sakslasi 650, poolakaid 337 ja juute 327.^[viide?]

Valga Eesti Rahvahariduse Seltsi 14. juuli 1917. aasta üldkoosolekul otsustati avada emakeelsed keskkoolid tütarlastele ja poeglastele ning emakeelne algkool. Koolide jaoks otsustati osta Wolfi eelgümnaasiumi maja aadressil Puškini tänav 19 (nüüd Kungla 19). Vabaduse tänav 13 Valga Tütarlastegümnaasiumi koolijuhatajaks sai prl Marta Pärna ja poeglaste kooli ajutiseks juhataks õp J. Kerg. 1. juunil 1922 asutati Valga Muusikakool, mis on koos Narva Muusikakooliga vanimaid muusikakoole Eestis.

Eesti ja Läti iseseisvumisel muutus Valga kuuluvuse küsimus peamiseks tüliõunaks kahe riigi vahel. Vaidlust asus lahendama rahvusvaheline komisjon, mida juhtis Briti kolonel Stephen George Tallents. Kuna kumbki pool ei nõustunud kompromissi tegema, siis jagas Tallents Valga linna kaheks. 1. aprillil 1927 jõustus Eesti lõunapiir lõplikult.

9. juulil 1941 hõivasid Valga Saksa okupatsiooniväed. 19. septembril 1944 vabanes Valga Saksa okupatsioonist, mis asendus Nõukogude okupatsiooniga.

1944. aasta sõjategevuses sai Valga tugevasti kannatada ja hävis ligi 34% elamispinnast, varemeis oli suur osa linnakeskusest. Sõja järel taastati esmajärjekorras raudteesõlm, esimeseks uusehitiseks oli torniga Valga vaksalihoone (1949, arh. V. Tsipulin). 1947. aastal valminud arhitekt Friedrich Wendachi planeerimisskeemi kohaselt rajati varem kitsa peatänava kohale lai Lenini allee (nüüd Kesk tänav) puiesteega keskel. Kahel pool alleed taastati mõned sõjas kannatada saanud kivimajad.

17. oktoobril 1993 toimusid taasiseseisvunud Eestis Valga linnavolikogu valimised. Alates 1994. aastast toimuvad igal aastal 11. juunil, Valga linna aastapäeva paiku Valga linna päevad. Alates 2005. aastast antakse linnapäevade ajal silmapaistvatele valgalastele Valga linna aukodaniku tiitel.

Seoses Schengeni lepinguga liitumisega kõrvaldati 21. detsembril 2007 Valgas kõik Eesti-Läti piiri piiripunktid ja -tõkked (vt- Valga-1 piiripunkt, Valga-3 piiripunkt).

•  
  Eesti-Läti piiripunkt Valgas 2007. aastal
•  
  Valga südalinn
•  
  Valga Jaani kirik
•  
  Valga Issidori peakirik
•  
  Ramsi vesiveski
•  
  Valga katoliku kabel

• Valga lipp
• Valga/CKE Inkasso
• Valga FC Warrior
• Valga Cruising
• Valga keskstaadion
• Valga Käval
• Valga linnavolinike loend
• Valga Jaani kirik
• Jumalaema Vladimiri pühakuju kirik
• Valga vangilaagri kalmistu
• Valga vana linnakalmistu
• Valga Tartu tänava kalmistu
• Valga Toogipalu kalmistu
• Priimetsa kalmistu
• Valga vapp