Selli Mängud

Sellest ka nimi SELL, mis tuleneb korraldajamaade emakeelsete nimede esitähtedest.

1908. aastal asutasid Tartu Ülikooli üliõpilased oma spordiklubi. Selle hilisem õigusjärglane Eesti Akadeemiline Spordiklubi ühendas spordist huvitatud üliõpilasi üle 1918. aastal asutatud noore Eesti Vabariigi.

1923. aastal peeti esimesed regionaalsed rahvusvahelised üliõpilaste spordivõistlused, mis said hiljem tuntuks kui SELLi mängud.

Aastatel 1923–1940 toimusid SELLi suvemängud kolmeteistkümnel, SELLi talimängud (alates 1929. aastast) viiel ja SELLi maleolümpiaad (alates 1937. aastast) kolmel korral. Esimesed SELLi mängud korraldati 14.–16. septembril 1923 Tartus ja selle perioodi viimased (talimängud) 2.–3. märtsil 1940 Otepääl.

29. novembril 1936 otsustas SELL-i keskbüroo võtta Baltimaade üliõpilaskondade vaheliseks läbikäimiskeeleks saksa keele.

SELLi mängude algatamist ja käivitamist tuleb lugeda Eesti üliõpilaskonna juhtide ja Eesti Akadeemilise Spordiklubi aktivistide kõige väljapaistvamaks saavutuseks. Vaid Lääne-Euroopas oli tehtud esimesi katseid riikidevaheliste üliõpilasvõistluste korraldamiseks, kuid seal oli toeks Rahvusvaheline Üliõpilasspordiliit (CIE). Põhjamaades ja Ida-Euroopas midagi sellist veel ei kavandatud ja nelja riigi üliõpilassportlaste ühendamine oli ennekuulmatu julgustükk. Eesti üliõpilasspordi tippaastad olid 1937–1940. SELLi mängud olid laienenud, korraldus paika pandud, huvi ja tagajärjed tõusnud, majanduslik heaolu suurenenud. Balti riikide üliõpilassportlaste rahvusvahelised sidemed katkestas Nõukogude okupatsioon 1940. aastal.

1991. aastal toimus Eesti Vabariigi taasiseseisvumine ja 1992. aastal asutati Eesti Akadeemiline Spordiliit (EASL). 1997. aastal organiseeris EASL nelja Balti regiooni riigi üliõpilasspordi esindajate kohtumise, kus otsustati, et SELLi mängude traditsioon tuleb taastada.

75 aastat pärast esimeste SELLi mängude toimumist (1923), 1998. aasta mais toimusid esimesed SELLi mängud pärast Nõukogude okupatsiooni lõppemist. Osales 800 sportlast 59 ülikoolist ja 13 riigist. Eesti Akadeemiline Spordiliit taastas oma staatuse Balti regiooni üliõpilaste spordivõistluste initsiaatori ja koordineerijana.

Kergejõustik, ujumine, judo, orienteerumine, male, korvpall, võrkpall, jalgpall, saalihoki.

Lisaks neile aladele on mõnel aastal kavas olnud ka tennis, sulgpall, lauatennis, maadlus, iluvõimlemine.

Talimängudel on võisteldud murdmaasuusatamises, kiir- ja iluuisutamises, jäähokis.

SELLi suvemängud

Jrk	Aeg	Koht
I	1923	Eesti Tartu
II	1924	Läti Riia
III	1926	Soome Helsingi
IV	1929	Leedu Kaunas
V	1930	Eesti Tallinn
VI	1931	Läti Riia
VII	1932	Soome Helsingi
VII	1933	Leedu Kaunas
IX	1934	Eesti Tartu
X	1935	Läti Riia
XI	1936	Soome Helsingi
XII	1937	Leedu Kaunas
XIII	1938	Eesti Tartu
XIV	1939	Läti Riia (jäeti ära)
	1940–1997	mänge ei toimunud
XV	1998	Eesti Tartu
XVI	1999	Leedu Kaunas
XVII	2000	Läti Jelgava
XVIII	2001	Eesti Tartu
XIX	2003	Leedu Kaunas
XX	2004	Soome Tampere
XXI	2005	Läti Riia
XXII	2006	Eesti Tartu
XXIII	2007	Leedu Kaunas
XXIV	2008	Soome Espoo
XXV	2009	Läti Jelgava
XXVI	2010	Eesti Tartu
XXVII	2011	Leedu Kaunas
XXVIII	2012	Soome Espoo
XXIX	2013	Läti Riia
XXX	2014	Eesti Tartu

SELLi talimängud

• I 1929 Riia
• II 1931 Helsingi
• III 1933 Kaunas (jäeti ära)
• IV 1935 Riia, Sigulda
• V 1938 Zarasai
• VI 1940 Otepää

SELLi maleolümpiaad

• I 1937 Riia
• II 1938 Tartu
• III 1939 Helsingi