Hans Christian Andersen (2.
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
aprill 1805 Odense – 4. august 1875) oli Taani kirjanik.
Hans Christian Andersen | |
---|---|
Sünniaeg | 2. aprill 1805 Odense (Taani-Norra) |
Surmaaeg | 4. august 1875 (70-aastaselt) |
Matmispaik | Assistensi kalmistu |
Alma mater |
|
Amet | kirjanik, luuletaja, romaanikirjanik, lastekirjanik, autobiograaf, näitekirjanik, reisija |
Teosed | Inetu pardipoeg, Lumekuninganna, Printsess herneteral, Kuninga uued rõivad, Pöial-Liisi, Väike merineitsi |
Autasud | Kuldne pintsel, Põhjatähe orden |
Autogramm | |
Teda teatakse eeskätt muinasjuttude (üle 200 jutu) autorina, kuid ta kirjutas ka reisikirju, kuus romaani, poolsada näidendit ja üle tuhande luuletuse. Tema muinasjutte on tõlgitud 125 keelde ning neist inspireerituna on loodud näidendeid, ballette ja filme.
Alates 1967. aastast tähistatakse Hans Christian Anderseni sünniaastapäeva rahvusvahelise lasteraamatupäevana.
Hans Christian Andersen sündis Taanis Odense linnakeses lihtsas perekonnas ainsa lapsena. Tema isa uskus ennast olevat kõrgklassi päritolu, kuid tõendeid sellele ei leitud. Kingsepast isal oli algharidus ning ta luges pojale ette lugusid "Tuhandest ja ühest ööst". Ema ei olnud haridust saanud ning töötas pesunaisena. Isa suri 1816. aastal, ema abiellus paar aastat pärast seda uuesti. Hans saadeti kohalikku vaeste laste kooli, kus ta teenis ka elatist algul kangru, hiljem rätsepa õpipoisina. Ta valmistas endale nukuteatri ning veetis palju aega nukkudele riideid meisterdades ja oma väljamõeldud näidendeid läbi mängides. Samuti luges ta palju.
14-aastaselt siirdus ta Kopenhaagenisse, et leida tööd näitlejana. Kuninglikku Teatrisse ei tahetud teda algul võtta. Tuttavate abiga pääses ta lühikeseks ajaks õpilaseks balletikooli ning koorilauljaks kuni häälemurdeni. Ta saatis teatrile mõned oma näidendid, kuid need lükati tagasi. Andersenil õnnestus saada mõjuka riigiametniku ja Kuningliku Teatri juhi Jonas Collini soosing ning too kindlustas talle 1822. aastal õppekoha Slagelse ladina koolis. Samal aastal oli ta avaldanud oma esimese teose "Ungdoms-Forsøg" pseudonüümi Villiam Christian Walter all (kombinatsioon William Shakespeare'i, Walter Scotti ja tema enda nimest). Kuni 1827. aastani käis ta koolis Helsingøris ja pääses siis Kopenhaageni ülikooli.
1820. aastatel avaldati tema loomingut suhteliselt vähe. Tema esimene näidend Kuninglikus Teatris etendus 1829. aastal. Järgmisel aastal ilmus esimene luulekogu.
Alates 1831. aastast reisis ta palju Euroopas ning kirjutas reisikirju.
Hans Christian Anderseni muinasjuttude esimene väljaanne "Lastele vestetud muinasjutud" ilmus 1835. aastal. Samal aastal ilmus ka tema esimene romaan "Improvisatoren", mis saavutas kiiresti rahvusvahelise edu.
Pärast seda, kui Andersen 1837. aastal Rootsit külastas, otsustas ta kirjutada luuletuse, mis väljendab rootslaste, norralaste ja taanlaste seotust. Mõte sai teoks 1839. aasta juulis, kui sündis "Jeg er en Skandinav" ('ma olen skandinaavlane'). Helilooja Otto Lindblad kirjutas luuletusele muusika ja see laul oli 1840. aastatel populaarne.
Pikemalt: Hans Christian Anderseni muinasjuttude loend
Anderseni kuulsamaid kunstmuinasjutte:
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Hans Christian Andersen |
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Hans Christian Andersen, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.