Jelgava

Miitavi, saksa Mitau, Mittau) on linn (aastast 1573) Lätis Zemgales Lielupe keskjooksul.

Jelgava
läti Jelgava
Jelgava lipp Jelgava vapp
Pindala	60,6 km² (2023)
Elanikke	54 836 (1.01.2023)
Koordinaadid	, 23° 43′ E

Linn on 1. järgu haldusüksus, millel on vabariigilinna (republikas pilsēta) staatus. See on Zemgale ajalooline keskus.

Arvestuslikel andmetel oli 1. jaanuaril 2011 Jelgava elanikest lätlasi 55,7%, venelasi 28,9%, valgevenelasi 5,6%, ukrainlasi 2,8%, poolakaid 2,0%, mustlasi 1,6%, leedulasi 1,4% ja teistest rahvustest inimesi 2,0%.

Linna järgi on nimetatud Pirgu lademe Jelgava kihistu.

Miitavi linn kujunes 1266. aastal Liivimaa ordu maameistri Konrad von Manderni asutatud Lielupe jõe ja selle kõrvalharu Driksa poolt moodustatud saarele ehitatud Miitavi ordulinnuse ümber. Miitavi ordulinnus kujunes seejärel Liivi ordu maameistri ja Miitavi komtuuride residentsiks.

Liivimaa ordu lagunemise järel 16. sajandil oli Miitavi Kuramaa hertsogiriigi pealinn ja Kuramaa hertsogi residents. Linnale andis linnaõigused hertsog Friedrich Kettler 1617. aastal. Linnavalitsus – Jelgava raad, koosnes kahest bürgermeistrist, kes vaheldumisi üle kahe aasta täitsid linnapea ülesandeid, ning kahest kohtufoogtist ja 8 raehärrast.

Poola-Rootsi sõdade ajal vallutasid Rootsi väed kuningas Gustav II Adolf linna 1621. ja 1623. aastal.

Teise Põhjasõja aegse Poola-Rootsi sõja ajal tungisid Rootsi väed Robert Douglase juhtimisel Kuramaale. 1658. aastal võitsid nad Kuramaa maakaitseväge ning vallutasid Piltene piiskopkonna piirkonna ja ka Kuramaa pealinna Miitavi. Ööl vastu 29. septembrit 1658 võtsid Rootsi väed Miitavis vangi Kuramaa hertsogi Jakob Kettleri koos perega ning ta oli sunnitud Rootsi vägedele allutama ka Dobele ja Bauska, Pärast seda viidi vangistatud hertsog perega Riiga, kus teda peeti kinni kuni üleviimiseni Jaanilinna.

Põhjasõjas vallutasid Poola kuninga sõltlase Kuramaa hertsogiriigi pealinna Rootsi väed Karl XII juhtimisel ja 1705. aastal ka Vene tsaaririigi väed.

Aastal 1772 valmis Jelgava loss. 1775. aastal asutati Jelgavas, Kuramaa ja Zemgale viimase hertsogi Peter von Bironi algatusel Academia Petrina, esimene ülikool Läti aladel.

Kuramaa liitmise järel Venemaa keisririigiga 1795. aastal nimetati Miitavi Kuramaa kubermangu kubermangulinnaks.

Jelgavas asuvad Vene õigeusu kiriku algselt 1778. aastal ehitatud ja aastatel 1890–1892 keiser Aleksander III annetatud rahaga ümber ehitatud Jelgava Püha Siimeoni ja Püha Anna katedraal; roomakatoliku kiriku 1906. aastal ehitatud Jelgava Süüta Neitsi Maarja katedraal; luteri usu Jelgava Püha Kolmainu kirik ja Jelgava Püha Anna kirik. 19. sajandi lõpus rajati endise Ģintermuiža mõisa juurde psühhoneuroloogiahaigla.

Pärast Läti iseseisvumist laienes linna territoorium tunduvalt – linna maaga liideti mitme linna ümbritsenud mõisa territooriumid, sealhulgas ka Ozoli mõis ja selle jahilossi ümbrus.

• Academia Petrina
• FK Jelgava
• Jelgava piiskopkond
• Jelgava raudteejaam