1933: Aasta

1933. aasta (MCMXXXIII) oli 20. sajandi 33. aasta.

Jaanuar

• 30. jaanuar – Adolf Hitler nimetati Saksamaa uueks riigikantsleriks.

Veebruar

• 27. veebruar – süüdati Reichstag. Selle sündmuse tagajärjel välja antud dekreet tühistas suure osa Saksamaa kodanike põhiõigustest.

Märts

• 4. märts – demokraat Franklin Delano Roosevelt vannutati USA 32. presidendiks.
• 23. märts – Saksa Riigipäev andis Adolf Hitlerile diktaatorivõimu 1937. aasta aprillini.
• 24. märts – ilmus artikkel "Juudid kuulutavad Saksamaale sõja".
• 27. märts – katseseadmete vea tõttu toodeti kogemata polüetüleeni. Sellest sai hiljem maailmas kõige enam kasutatud plast.

Aprill

• ...

Mai

• 1. mai – kukkus tähtaeg vastavalt Ameerika Ühendriikide presidendi Franklin D. Roosevelti määrusele (Executive Order 6102) erasektori käes oleva kulla üleandmiseks föderaalreservi.
• 9. mai – Berliinis toimus esimene natslik raamatuhävitamine, tulle visati 25 000 raamatut.

Juuni

• ...

Juuli

• 14. juuli – Natsi-Saksamaal keelustati kõik parteid peale natsionaalsotsialistliku partei, samuti jõustus geneetiliste haiguste leviku piiramiseseadus, mis viis sisse sundsteriliseerimise.
• 22. juuli – USA lendur Wiley Post lõpetas esimese üksinda sooritatud ümbermaailmareisi.

August

• ...

September

• ...

Oktoober

• ...

November

• 19. november – riigivanem Konstantin Päts tegi ametliku visiidi Lätisse.

Detsember

• 23. detsember – Marinus van der Lubbe mõisteti Saksamaa Riigipäevahoone süütamises süüdistatuna surma.

  Pikemalt artiklis 1933. aasta Eestis

• 1. jaanuar – majanduskriis on haripunkti jõudmas: registreeritud töötuid on 26 000. Töötute abistamiseks hakati kõikidelt tööstus- ja kaubandusettevõtetelt nõudma nn kriisimaksu.
• 20. jaanuar – Eesti Spordileht ilmus esimest korda kuukirjana.
• 21. jaanuar – algas Tallinnast Monte Carlosse kulgev tähesõit, millest võttis osa 21 autot. Tähesõidu võitis prantslane Maurice Vasselle.
• 27. jaanuar – Noorte Meeste Kristliku Ühingu (NMKÜ) käsipallimeeskond lõpetas oma Euroopa turnee, mis oli alanud 2. jaanuaril. NMKÜ võitis korvpallis 4 mängu 12-st ja võrkpallis kõik 5 mängu.

• 9. veebruar – Aleksander Hellat ja Rudolf Gabrel valiti riigikohtunikeks.
• 15. veebruar – hakkas ilmuma Eesti Loodus.

• 27. aprill – Eesti Spordi Keskliidu juhatuse esimehe kohalt lahkus Johan Laidoner ja tema asemele valiti Ado Anderkopp.

• 13. mai – Robert Friedemann algatas 1-se Eesti allveelaeva ehitamise fondi algkapitali kogumise.
• 28. mai – Riias toimus Eesti-Läti maavõistlusmäng, mille Läti võitis 2:0
• 31. mai – Vabariigi Valitsus kinnitas Allveelaevastiku Sihtkapitali põhikirja.
• 11. juuni – Stockholmi olümpiastaadionil oli Eesti oma esimesel MM-võistluste valikturniiri mängul vastamisi Rootsiga, kellele kaotati 2:6.
• 21. juuni – maailmakuulus soomlasest pikamaajooksja Paavo Nurmi jooksis neljandat korda Eestis. See jäi tema viimaseks jooksuks välismaal.
• 23. juuni – Läti president Alberts Kviesis saabus Eestisse.
• 23. juuni – Tallinnas toimus 25. juunini X üldlaulupidu.
• 23.–24. juuni – Tallinnas toimus Esimene Ülemaaline Kurttummade Kongress.^[viide?]
• 25. juuni – põlema süttis Soeva kool, mis asus ajaloolises Võlla mõisas.
• 30. juuni – valitsus teatas, et müüb moraalselt vananenud hävitajalaevad ("Lennuk" ja "Vambola") Peruule. Müük pälvis ühiskonnas suure pahameele.

• 11. august – Vabariigi Valitsus kehtestas üleriigilise kaitseseisukorra.
• 13. august – riigivanem Jaan Tõnisson sõitis eravisiidile Soome.

• 17. september – Tartus avati Vabadussõja mälestussammas "Kalevipoeg".
• 17. september – toimus esimene mootorrataste Eesti Suursõit ehk TT (Tourist Trophy).
• 29. september – Eestisse saabus Ameerika lendur Charles Lindbergh abikaasaga.
• 30. september – eestlane Ernst Birnbaum oli Nõukogude Liidu stratostaadi "SSSR" pardal, kui see purustas maailmarekordi õhukõrguses (19 km).

• 14.–16. oktoober – toimunud rahvahääletusel kiideti heaks vapside esitatud uue põhiseaduse eelnõu
• 17. oktoober – Valkas tabati pornograafiliste fotode tegija Ned de Baggo.
• 18. oktoober – asutati Tallinna Meistrite Kogu.
• 19. oktoober – Jaan Tõnissoni valitsus kaotas enda poolt sama aasta 11. augustil kehtestatud kaitseseisukorra alates 20. oktoobrist.
• 19. oktoober – Otto Pukk vannutati advokaadiks.
• 30. oktoober^[küsitav] – taastus vabadussõjalaste legaalne tegevus: loodi Eesti Vabadussõjalaste Liit.

• 21. november – valiti Kaubandus-Tööstuskoja liikmed järgnevaks neljaks aastaks.
• 24. november – konfiskeeriti ajaleht Võitluse Lipp, mis sisaldas riigivastaseid kirjutusi.
• 26. november – Tallinna saabus Soome soomuslaev Väinämöinen.

• 9. detsember – Balti Vendluse juhid Victor von zur Mühlen, Ernst Turmann, Emil Musso, Otto Haller ja Hans von Schulmann saadeti sisekaitseülema otsusega kaitseseisukorra piirkonnast välja.
• 11. detsember – algas 2-sendiste metallvahetusrahade vermimine.
• 14. detsember – Märt Gross valiti Valga linnapeaks.
• 15. detsember – Rahvuslik Keskerakond otsustas riigivanema kandidaati mitte üles seada, vaid toetada Johan Laidoneri kandidatuuri.
• 17. detsember – Jaan Kiivit valiti Viru-Jaagupi koguduse õpetajaks.
• 18. detsember – Joakim Puhk valiti tagasi Kaubandus-Tööstuskoja esimeheks.
• 21. detsember – tulistati Haljala vallavanemat Evald Valki.

  Pikemalt artiklis Sündinud 1933

• 7. jaanuar – Magda Szabó, Ungari kirjanik ja tõlkija
• 18. veebruar – Vincenzo Consolo, itaalia kirjanik
• 18. veebruar – Yoko Ono, Jaapani kunstnik
• 14. märts – Michael Caine, briti näitleja
• 31. märts – Vladimir Agafonov, Venemaa kabetaja
• 9. aprill – Jean-Paul Belmondo, prantsuse näitleja
• 15. aprill – Boriss Strugatski, Vene kirjanik
• 25. aprill – Per Gunnar Evander, rootsi kirjanik
• 23. mai – Joan Collins, inglise filminäitleja
• 14. juuli – Franz, Baieri hertsog
• 30. juuli – Hanon Barabaner – eesti insener
• 5. juuni – Per Ung, Norra skulptor ja graafik
• 16. juuli – Sergei Fatkin, eesti koomik, akrobaat ja tsirkuseartist
• 16. august – Stuart Roosa, USA astronaut
• 18. august – Roman Polański, Poola filmirežissöör
• 27. august – Kerstin Ekman, rootsi kirjanik
• 19. oktoober – Oleg Rjahhovski, Nõukogude Liidu kolmikhüppaja
• 4. november – Mildred McDaniel, USA kergejõustiklane, kõrgushüppaja
• 10. november – Ronald Evans, USA astronaut
• 18. november – Vassílis Vassilikós, kreeka kirjanik, tõlkija ja diplomaat
• 19. november – Franco Adami, Itaalia kujur
• 19. november – Larry King, USA teleajakirjanik
• 21. november – Jean Shepard, USA laulja
• 23. november – Krzysztof Penderecki, poola helilooja
• 13. detsember – Feliks Kark, Eesti näitleja
• 23. detsember – Akihito, Jaapani keiser

  Pikemalt artiklis Surnud 1933

• 3. jaanuar – Wilhelm Cuno, Saksa poliitik ja ettevõtja
• 26. jaanuar – Balduin Kusbock, eesti filminäitleja
• 21. veebruar – Anton Jürgenstein, eesti ajakirjanik
• 1. aprill – Aleksei Sorokin, Eesti poliitik
• 25. juuni – Anna Brigadere, läti kirjanik
• 6. juuli – Robert Kajanus, soome helilooja
• 25. juuli – Jakob Kukk, Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku piiskop
• 29. august – August Kirsimägi, eesti kirjanik
• 20. oktoober – Osvald Rosenthal, Eesti sõjaväelane
• 23. oktoober – Otto Matthisson, Põlva köster
• 13. november – Paul Ernesaks, eesti leidur
• 19. november – Vittorio Scialoja, Itaalia diplomaat
• 2. detsember – Eduard Kurnim, eesti näitleja
• 4. detsember – Stefan George, saksa kirjanik
• 26. detsember – Eduard Vilde, eesti kirjanik
• 26. detsember – Anatoli Lunatšarski, NSV Liidu riigitegelane

• füüsika – Erwin Schrödinger, Paul Adrien Maurice Dirac
• keemia – auhinda välja ei antud
• meditsiin – Thomas Hunt Morgan
• kirjandus – Ivan Bunin
• rahu – Sir Ralph Norman Angell Lane