1939. aasta (MCMXXXIX) oli 20. sajandi 39. aasta.
Sündmused maailmas
Jaanuar
Veebruar
Märts
Aprill
Mai
22.–24. mai – John F. Kennedy külastas Eestit.
Juuni
Juuli
August
September
Oktoober
November
Detsember
Sündmused Eestis
- Pikemalt artiklis 1939. aasta Eestis
- 20. jaanuar – Eesti maadluskoondis kaotas Berliinis maadlusmaavõistluses Saksamaale tulemusega 3:4.
- 20. jaanuar – Eesti jäähokikoondis kaotas Helsingis jäähokis Soomele 1:9.
- 24. jaanuar – Eesti jäähokikoondis tegi esimese (senini ka viimane) turnee Rootsi, kus võideti kõik kolm Rootsi jäähokiklubi meeskonda.
- 25. jaanuar – Kodanliku Õhukaitse Nõukogu pidas oma esimese koosoleku.
- 22.–29. jaanuar – Põllutöökoja ja Eesti Seakasvatajate Seltsi korraldusel peeti Seakasvatuse nädal.
- 29.–31. jaanuar – Soome kodanliku õhukaitse juht Aarne Sihvo külastas Eestit.
- 29. jaanuar – Helsingis tähistati Eesti Vabadussõjas osalenud Soome vabatahtlike lahingusse asumise 20. aastapäeva.
- 2. veebruar – president Konstantin Pätsile esitas oma volitused Šveitsi saadik Karl Egger.
- 5. veebruar – Riias lõppesid Euroopa meistrivõistlused kiiruisutamises. Eestlastena võttis ainsana osa Leopold Reivart, kes sai mitmevõistluses 19. koha.
- 5. veebruar – toimus Oslo poksiturniir, kus eestlastest võitsid Karl Käbi ja Harald Kanepi.
- 19. veebruar – lõppesid Zakopane suusatamise maailmameistrivõistlused, kus eestlasi rahapuuduse tõttu ei osalenud.
- 21. veebruar – asutati Eesti lennuliinide aktsiaselts Ago.
- 25. veebruar – Eesti malemeeskond võitis Riias Lätit 10,5:5,5.
- 25. veebruar – vehklemisvõistlused Tallinnas, kus Tallinna vehklejad võitsid Riia vehklejaid 17:15.
- 26. veebruar – Tamperes toimus Eesti-Soome esimene tõstmise maavõitlus, mille võitis Soome 3:2.
- 28. veebruar – Talispordiliidu otsusel jäid ära Eesti Talimängud, põhjuseks toodi vähene lumi. Ühtlasi otsustas liit Eestist saata 1940. aasta Sankt Moritzi taliolümpiale 6 suusatajat, 1 ilu- ja kiiruisutaja ning jäähokikoondis.
- 2. märts – Eesti malemeeskond võitis Kaunases Leedut 10:6.
- 3. märts – Rahvusvaheline Laskurliit tegi Eesti Laskurliidule ettepaneku korraldada Eestis kas 1941. või 1943. aasta maailmameistrivõistlused.
- 5. märts – toimus Eesti Olümpiakomitee koosolek, kus otsustati, et 1940. aasta olümpiamängudeks toetataks enim kerge- ja raskejõustiklasi ning jalgpallureid.
- 6. märts – Draamateater omandas Tallinna Saksa Teatri hoone.
- 12. märts – kuulitõukaja Aleksander Kreek osales esimest korda Berliini Deutschlandhalle staadioni sisevõistlustel ja sai 2. koha.
- 17. märts – Tallinnas Ülemiste järvel algasid jääpurjetamise mitteametlikud Euroopa meistrivõistlused.
- 1. aprill – vallareformi käigus kaotati kõik olemasolevad vallad ja moodustati 248 uut valda.
- 5. aprill – siseminister Richard Veermaa kinnitas Vabatahtliku Kodanliku Õhukaitse liikme- ja kinnisvaramärgi statuudi.
- 18. aprill – välisminister Karl Selter nimetas Lars Berentseni Eesti aukonsuliks Stavangeri ja Einar Qvigstadi aukonsuliks Narvikisse.
- 23. aprill – Dublinis lõppesid Euroopa meistrivõistlused poksis, kus eestlaste parim, Anton Raadik, tuli Euroopa meistriks.
- 27. aprill – Paul Keres võitis Margate'i rahvusvahelise maleturniiri.
- 28. aprill – Oslos lõppesid Euroopa meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses.
- 24. mai – Petseri suurtulekahjus hävis 212 elumaja; hukkunuid oli 9 ja koduta jäi 1500 inimest.
- 28. mai – Kaunases lõppesid Euroopa meistrivõistlused korvpallis, kus Eesti jäi viiendaks.
- 29. mai – Eestis toimus autode ja mootorrataste esimene kolmepäevasõit. Võistlus algas Tallinnast kulges läbi kõikide Mandri-Eesti linnade ja lõppes taas Tallinnas; kokku 1224 km. Võistluse võitis Ernst Unter oma Fordiga .
- 7. juuni – Eesti ja Läti välisministrid kirjutasid Berliinis alla mittekallaletungilepingule Saksamaaga (Eesti-Saksa mittekallaletungileping).
- 9. juuni – president Konstantin Päts kinnitas Teodor Lippmaa Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks.
- 12. juuni – Eesti jalgpallimeistriks tuli viiendat aastat järjest Tallinna JS Estonia.
- 16. juuni – Tallinnas avati II Eesti Mängud.
- 18. juuni – lõppesid kolm päeva kestnud II Eesti Mängud.
- 20. juuni – president Konstantin Pätsile esitasid oma volitused Rumeenia saadik Georg Lecca ja Jaapani saadik Shojiro Ohtaka.
- 21. juuni – Pärnus algasid kuurortlinna 100. aastapäeva tähistamise üritused.
- 25. juuni – Tahkurannas avati Konstantin Pätsi ausammas.
- 29. juuni – Ants Saar püstitas purilennukil Eesti kestvuslennurekordi: 11 tundi 46 minutit.
- 29. juuni – Tallinnas toimus Eesti-Saksamaa maavõistlus jalgpallis, kus Eesti kaotas 0:2.
- 30. juuni – Šveitsis Luzernis algasid 32. maailmameistrivõistlused laskmises, kus Eesti 22-liikmeline koondis võitis.
- 12. juuli – Tallinna saabus sõprusvisiidile Saksa Riigi sõjalaevastiku raskeristleja Admiral Hipper, laev lahkus Tallinnast 17. juulil
- Juulis Luzernis toimunud laskmise MM-il võitis Eesti palju auhinnalisi kohti
- 20.–21. august – president Konstantin Päts külastas Saaremaad.
- 25. august – avati Tallinna loomaaed.
- 28. august – Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson valiti Tartu aukodanikeks.
- 3. september – Tartu põllumajandus- ja tööstusnäituse raames avati president Konstantin Pätsi osavõtul Vanemuise uus teatrisaal.
- 3. september – saadikuks nimetatud praost Jaan Lattik pidas Viljandi Pauluse kirikus lahkumisjumalateenistuse.
- 8. september – Vabariigi President pikendas kaitseseisukorda ühe aasta võrra.
- 14. september – Tallinna sadamasse sisenes väidetavalt mootorrikke tõttu Poola allveelaev Orzel, mis seaduse järgi interneeriti.
- 18. september – Poola allveelaev Orzel põgenes Tallinna sadamast (Orzełi juhtum).
- 20. september – Tallinnas avati ratsutajate siseareen Tondi maneež.
- 21. september – loodi Eesti lennuliinide aktsiaselts Ago, mis pidi sügisel alustama lende Tallinna-Helsingi ja Tallinna-Stockholmi vahel.
- 24. september – Eesti välisminister Karl Selter kohtus kell 21 Kremlis Vjatšeslav Molotoviga, kes esitas nõudmise Nõukogude sõjaväebaaside loomiseks Eestis. Keeldumise korral ähvardati kasutada sõjalist jõudu.
- 25. september – Nõukogude Liit alustas luurelende Eesti kohal, et aerofotode ja vaatluse teel kindlaks teha, kas Eesti mobiliseerub.
- 26. september – Riigikogu Riigivolikogu ja Riiginõukogu välis- ja riigikaitse komisjoni ühisel koosolekul arutati Nõukogude Liidu nõudmisi vastastikuse abistamise lepingu (baaside lepingu) sõlmimiseks. Komisjon nõustus astuma läbirääkimistesse ja võimalusel sõlmima leping
- 28. september – sõlmiti vastastikuse abistamise (ehk nn baaside) leping Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel.
- 4. oktoober – Kaarel Eenpalu valitsus esitas lahkumispalve.
- 7. oktoober – Tallinnas avalikustati Adolf Hitleri teade baltisakslaste kodumaale kutsumisest. Sel päeval jõuavad Eestisse ka ümberasujate viimiseks esimesed laevad.
- 12. oktoober – Jüri Uluotsa valitsus astus ametisse.
- 13. oktoober – asutati Saare prefektuur.
- 18. oktoober – Tallinnast lahkusid esimesed baltisaksa ümberasujad. Algas Punaarmee vägede sissemarss Eestisse.
- 7. november – Eestis tähistati esimest korda ametlikult Oktoobrirevolutsiooni aastapäeva piduliku aktusega Estonia kontserdisaalis.
- 2. detsember – Eesti saadik Aleksander Warma esitas oma volitused Soome presidendile Kyösti Kalliole.
- 7. detsember – president Konstantin Päts kuulutas välja raviasutiste ja laboratooriumide seaduse.
- 11. detsember – NSV Liidu allveelaev uputas Eesti auriku Kassari.
- 14. detsember – Eesti saadik Johannes Markus esitas oma volitused Ungari riigihoidjale Miklos Horthyle.
- 19. detsember – Eesti saadik Rudolf Möllerson esitas oma volitused Saksa riigikantsler Adolf Hitlerile.
- 20. detsember – Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku uueks piiskopiks sai Johan Kõpp.
Sündinud
- 15. veebruar – Jüri Garšnek, eesti filmioperaator
- 8. märts – Lidija Skoblikova, Nõukogude Liidu kiiruisutaja
- 31. märts – Zviad Gamsahhurdia, Gruusia teadlane, kirjanik ja poliitik
- 7. aprill – Francis Ford Coppola, ameerika filmilavastaja
- 8. aprill – Ago-Endrik Kerge, eesti lavastaja ja näitleja
- 16. aprill – Ülo Jaaksoo, eesti informaatikateadlane
- 25. mai – Ian McKellen, Suurbritannia näitleja
- 23. juuli – Raine Karp, eesti arhitekt
- 29. oktoober – Toomas Paul, eesti vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane
- 26. november – Tina Turner, ameerika laulja ja näitleja
Surnud
Viited
Välislingid
This article uses material from the Wikipedia Eesti article 1939, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.