Anton Raadik

Poks
Riik		Eesti
2. ring	1937	Keskkaal
Kuld	1939	Keskkaal

jaanuar">15. jaanuar 1917 Raikküla vald, Harjumaa – 13. märts 1999 Chicago, Illinois' osariik, USA) oli eesti poksija.

Raadik oli kokku kolmekordne Eesti meister – keskkaalus (kuni 160 naela ehk 72,6 kg) aastatel 1937 ja 1939 ning poolraskekaalus (kuni 175 naela ehk 79,4 kg) 1940. aastal. Ta oli poolraskekaalus (kuni 175 naela ehk 79,4 kg) Eesti NSV meister 1941. aastal.

Raadik osales Euroopa eest 1939. aastal kaks korda keskkaalus (kuni 160 naela ehk 72,6 kg) maavõistlustel USA Kuldkinda turniiri võitjate meeskondadega ning kaotas Chicagos Jimmy Reevesile ja võitis Saint Louises Milton Jonesi.

Raadik võitis keskkaalus (kuni 160 naela ehk 72,6 kg) 6. Euroopa meistrivõistlustel (Dublin, 1939) kuldmedali ja tuli Euroopa meistriks. Ta osales keskkaalus (kuni 160 naela ehk 72,6 kg) 5. Euroopa meistrivõistlustel (Milano, 1937), kuid kaotas 2. ringis hilisemale 4. koha saajale Henry Tillerile (Norra) ja jäi edasisest medaliheitlusest välja. Ta osales harrastajana üldse 269 kohtumisel, millest võitis 242 ning neist 87 nokaudiga.

Raadik läks Teise maailmasõja ajal 1943. aastal Soome, kus alustas elukutselise poksija karjääri. Sealt läks ta 1944. aastal edasi Rootsi ja asus 1946. aastal elama Chicagosse, tõustes kiiresti oma kaalukategooria tippmeeste hulka. Ta pidas 1947. aastal tulise kohtumise prantslase Marcel Cerdaniga, kes oli tolle hetke peamine tiitlipretendent. Kuigi Cerdan oli gongi kõlades uimasena põrandal, andsid kohtunikud võidu talle.

Raadik poksis üldse jaanuarist 1943 kuni maini 1952 elukutselisena ning osales kokku 60 kohtumisel. Ta võitis 35 (neist 24 nokaudiga) ja kaotas 24 (neist 8 nokaudiga) kohtumist ning 1 kohtumine jäi viiki. Mõnikord on loetud elukutseliste kohtumistena ka Nõukogude Liidu absoluutkaalu meistrivõistlustel peetud kohtumisi, sest neid ei peetud harrastajate reeglite järgi. Raadikul oli lisaks peetud elukutseliste kohtumistele veel 3 sellist kohtumist aastatel 1940–1941.

Raadik olevat 1956. aastal kadunud avalikkuse eest. Seetõttu on oletatud, et avalikkuse eest varjulolekus on olnud midagi kummalist või isegi kriminaalset. Näiteks on spordiajaloolane Juhan Maidlo on oletanud, et Raadik sattus vastuollu maffiaga ning sai kättemaksu käigus vigastusi, mis põhjustasid tema invaliidistumise.

Ajaloolane Valdur Ohmann on esitanud hüpoteesi, et Raadiku kadumise taga oli MGB, sest Raadik töötas teise Nõukogude okupatsiooni aegu sisekaitse- ja julgeolekuorganites autojuhina, nagu ka teise Saksa okupatsiooni aegu sisekaitse- ja julgeolekuorganites. Neid seiku olevat MGB (hiljem KGB) kasutanud Raadiku šantažeerimiseks ja kõrvaldamiseks.

Samas on näiteks 1968. aastast just USA-s elavalt endiselt poksijalt Arnold Torpelilt teade, et Raadik töötab Illinois' osariigis sadulsepana. Ka tema elulooraamatu üks autoreid Jaan Sepp teatab, et Stockholmis elaval Raadiku endisel abikaasal Terttu Rynnesel on olnud Antoniga kontakt.

Juhan Maidlo teatel saadi Raadikuga kontakt uuesti 1993. aastal. Võimalik, et see ongi aasta, kui sotsiaalkindlustuse ametnik ja hilisem kirikuõpetaja Arnold Talistu olevat Raadiku leidnud ühest Chicago vanadekodust.

• 1941 NSV Liidu meistersportlane

Tema isa Jüri ja ema Mari küüditati 1949. aastal Siberisse (Novosibirski oblastisse), kus isa suri 13. juulil 1949 ja ema suri 18. jaanuaril 1954.

Tema vend Osvald oli tuntud metsavend, kes lasi end lahingu ajal Nõukogude julgeolekuga 1. mail 1953 maha.

Tema abikaasa oli hilisem Soome laulja Terttu Rynnes (sündinud Ryynänen; 1920–2016).