1917: Aasta

See artikkel räägib aastast; 2019. aasta filmi kohta vaata artiklit 1917 (film).

1917. aasta (MCMXVII) oli 20. sajandi 17. aasta.

  Pikemalt artiklis 1917. aasta Eestis

Jaanuar

• 14. jaanuar (vkj. 1. jaanuar) – Eestis oli loenduse andmetel 37 keskhariduskooli: 6 poeglastegümnaasiumi, 3 reaalkooli, 1 poeglaste eragümnaasium, 4 poeglaste erakeskkooli, 1 progümnaasiumikursusega poeglaste erakool, 10 tütarlastegümnaasiumi, 4 tütarlaste eragümnaasiumi, 1 tütarlaste eraprogümnaasium, 5 gümnaasiumikursusega tütarlaste erakeskkooli ja 2 progümnaasiumikursusega erasegakooli^[1]. Neis koolides õppis kokku 13 050 õpilast, kellest umbes 7000 olid eestlased^[2].

Veebruar

• 28. veebruar (vkj. 15. veebruar) – Tallinna võimlemisõpetaja Anton Õunapuu moodustas Tallinna Kommertskoolis esimese rahvusliku skaudirühma.^[3]

Märts

• 7. märts (vkj 22. veebruar) – asutati eesti seltside ülemaaline ühendus Tallinna Eesti Liit^[2].
• 14. märts (vkj 1. märts) – Tallinna jõudsid teated tsaarivalitsuse kukutamisest. Algas 19. märtsini kestnud üldstreik.
• 14.–17. märts (vkj. 1.–4. märts) – märtsirevolutsioon Eestimaal
• 19. märts (vkj 6. märts) – Venemaa Ajutine Valitsus määras Jaan Poska esimese eestlasena Eestimaa kubermangukomissariks. Endine Venemaa keisririigi Eestimaa kubermangu tsiviilkuberner Pjotr Verjovkin andis võimu üle Venemaa Ajutise Valitsuse kubermangukomissarile Jaan Poskale.

Aprill

• 7.–9. aprill (vkj 25.–27. märts) – Tartus toimus I eesti üliõpilaste kongress^[2].
• 8. aprill (vkj 26. märts) – Petrogradi Eesti Vabariikliku Liidu eestvedamisel korraldati Petrogradis u 40 000 (neist u 15 000 sõjaväelased) osalejaga eestlaste demonstratsioon.
• 12. aprill – (vkj. 30. märts) Venemaa Ajutine Valitsus kinnitas määruse "Eestimaa kubermangu administratiivse juhtimise ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta"^[2]. Eesti ala ühendati ühtseks rahvuskubermanguks, mille eesotsas oli kubermangukomissar, kelle juurde tuli nõuandva organina moodustada Ajutine Maanõukogu^[2]. Liivimaa kubermangu Pärnu, Saare, Tartu, Viljandi ja Võru maakond liideti Eestimaa kubermanguga.
• 25. aprill (vkj 12. aprill) – Ajutise Valitsuse sõjaminister Aleksandr Gutškov kinnitas eesti rahvusväeosade põhimääruse.

Mai

• 23. mai (vkj. 10. mai) – Soomes, Lappeenrantas moodustati Eesti Sõjaväelaste Liit.

Juuni

• 9. juuni (vkj 27. mai) – asutati Eesti Õpetajate Liit^[2].
• 13. juuni (vkj 31. mai) – esimene Eesti Kirikukongress võttis vastu otsuse luua esimene vaba rahvakirik: Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik (EELK)^[2].
• 14. juuni (vkj 1. juuni) – kinnitati EELK põhikiri^[2].
• 24. juuni – Tallinnas lõppesid Eestimaa kergejõustiku esivõistlused, kus esimest korda selgitati Eesti meistrid (küll mitteametlikult) kergejõustikus^[4].

Juuli

• 14. juuli (vkj 1. juuli) – Toompeal toimus esimene Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu (Maapäeva) istung^[2].
• 15. juuli (vkj 2. juuli) – Venemaa Ajutine Valitsus andis välja Aleviseaduse, millega loodi uut liiki haldusüksused – alevid.
• 15. juuli (vkj 2. juuli) – Tallinnas Estonia teatri saalis kogunes Tallinna Eesti Liidu (esimees Jüri Vilms) eestvedamisel kokku ülemaaline rahvaasemike kongress ehk rahvakongress^[2]. Kongressi eesmärk oli lahendada Maanõukogu valimiste ja kubermangukomissari võimukriis^[2]. Kongressil osales 800 esindajat, ent erimeelsuste tõttu kongress lõhenes ja vasak tiib, kes jäi vähemusse, lahkus^[2].
• 15. juuli (vkj 2. juuli) – Narva Seltskondlik Komitee viis läbi rahvaküsitluse Narva haldusliku kuulumise osas^[2]. Küsitluse tulemused näitasid, et enamik küsitletutest pooldas Narva ja selle ümbruse eraldumist Jamburgi maakonnast ja ühtlasi loodava Narva maakonna kuulumist Eestimaa koosseisu^[2].
• 15. juuli (vkj 2. juuli) – Tallinnas Estonia teatrisaalis toimus hoolimata bolševike organiseeritud töölismeeleavaldusest 17. juulini kestnud rahvaasemike enamuse (500 delegaati) rahvuskongress^[2]. Kongressil lepiti kokku, et otsustatakse taotleda üheõiguslikku Eesti osariiki föderatiivse Vene riigi koosseisus^[2].
• 29.–30. juuli (vkj 16.–17. juuli) – Tartus peetud esseeride partei eesti osakondade konverentsil loodi oma keskkomitee^[2].

August

• 5.–6. august (vkj 23.–24. juuli) – Peterburis toimus Põhja-ringkonna eesti asunduste kongress^[2].
• 19. august (vkj 6. august) – Tallinna linnavolikogu valimistel said võidu bolševikud, kelle esindaja Jaan Anvelt valiti linnavolikogu juhatajaks ja Voldemar Vöölmann linnapeaks.
• 24. august – Friedrich Akel lahkus Tallinna Linnavolikogu esimehe kohalt.
• 29. august–1. september (vkj 13. august – 16. august) – Tallinna Töölismajas toimus VSDTP Põhja-Balti organisatsioonide II konverents. Bolševikel oli 7350 liiget, neist Tallinna organisatsioonis 2302 eestlast, 523 venelast ja 357 lätlast.

Oktoober

• 7. oktoober (vkj 24. september) – viimane osa Tartu ülikooli evakueeritavatest varadest saadeti Voroneži poole teele^[2].
• 8. oktoober (vkj 25. september) – kirjandusrühmituse Siuru (Henrik Visnapuu, August Gailit, Marie Under, Artur Adson, Friedebert Tuglas jt) esimene avalik õhtu Tallinnas Estonia saalis^[2].
• 24. oktoober (vkj. 11. oktoober) – Eesti Maanõukogu võttis vastu otsuse Eesti välisesinduste loomise kohta^[2].

November

• 7. november (vkj. 25. oktoober) – Tallinnas võttis võimu enda kätte Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee^[2].
• 9. november (vkj. 27. oktoober) – Viktor Kingissepp võttis kubermangukomissar Jaan Poskalt asjaajamise üle, algas bolševike järjest tugevnev terrorirežiim Eestis^[2].
• 23. november – Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee dekreediga kaotati Eestis seisuslik kord.
• 28. november (vkj. 15. november) – Toompeale kogunenud Maanõukogu kuulutas end enne Eesti Asutava Kogu kokkukutsumist Eestimaa ainsaks kõrgemaks võimukandjaks^[2].

Detsember

• 1. detsember – Läti kütid tungisid Postimehe toimetusse ja trükikotta, peatasid ajalehe trükkimise ja konfiskeerisid tiraaži. Kohalolnud arreteeriti.
• 6. detsember – loodi Viru jalaväepataljon^[5]
• 7. detsember – tsaaritruuduse [vastandina riigitruudusele] põhimõttest lähtuvalt ning järgides Kuramaa rüütelkonna eeskuju 4. oktoobrist kuulutas Saaremaa Rüütelkond end Venemaast sõltumatuks ja esines sõjakuberner Adolf von Seckendorffi kaudu Saksa keisri ees palvega Saaremaa ühendamiseks Saksamaaga.
• 13. detsember – Eestimaa rüütelkonna komitee otsusega kuulutas Eestimaa rüütel- ja maiskond Eestimaa Venemaast sõltumatuks ning palus Saksa keisririigilt kaitset ja maa kohest okupeerimist Saksa vägede poolt.
• 23. detsember (vkj 10. detsember) – Narvas toimus rahvahääletus, kus 80% osalenuist soovis, et Narva ühendataks Eestiga^[2].
• 30. detsember – Liivimaa rüütel- ja maiskonna maapäev kuulutas Liivimaa Vene riigist sõltumatuks ja palus Saksa keisririigil võtta Liivimaa Saksa riigi kaitse alla.
• Tallinna elanike arv oli 179 000.

Jaanuar

  Pikemalt artiklis Jaanuar 1917

• 1. jaanuar – Grigori Rasputin leiti surnuna Neevast.
• 1. jaanuar – Edmund Schulthess sai Šveitsi liidupresidendiks.
• 4. jaanuar – Andrija Radović lahkus Montenegro pea- ja välisministri kohalt.
• 5. jaanuar – Saksa keiser Wilhelm II kutsus uusaastaläkituses vägesid üles raugematult Antandi vastu võitlema.
• 5. jaanuar – toimus Saksamaa Sotsiaaldemokraatliku Partei eestseisuse ja parteisisese opositsiooni kohtumine, millest algas partei lõhenemise viimane etapp.
• 9. jaanuar – vürst Nikolai Golitsõn sai Venemaa keisririigi viimaseks peaministriks.
• 9. jaanuar – allkirjastati Saksamaa ja Türgi vaheline kaubanduslepe.
• 14. jaanuar – Jaapani soomusristleja Tsukuba vajus pärast tulekahju ja laskemoonaladude plahvatust Yokosuka lahte. 817 meeskonnaliikmest hukkus 200.
• 17. jaanuar – USA ostis Taanilt 25 miljoni USA dollari eest Neitsisaared.
• 21. jaanuar – Bali saarel oli maavärin, milles hukkus umbes 15 000 inimest.
• 22. jaanuar – Woodrow Wilson nõudis senatis peetud kõnes "võitjateta rahu".
• 27. jaanuar – Costa Ricas toimus riigipööre.

Veebruar

  Pikemalt artiklis Veebruar 1917

• 1. veebruar – Saksamaa kuulutas välja piiramatu allveesõja.
• 5. veebruar – Mehhikos kuulutati välja 1917. aasta põhiseadus.
• 13. veebruar – Pariisis vahistati Mata Hari.
• 23. veebruar – Petrogradis Izmailovski teatris oli César Cui ooperi "Mlada" esiettekanne.

Märts

  Pikemalt artiklis Märts 1917

• 1. märts – USA riigisekretär Robert Lansing esitas ajakirjandusele üksikasjad jaanuaris kätte saadud Zimmermanni depeši kohta. See sisaldas juhiseid Saksamaa suursaadikule pakkuda juhul, kui USA astub sõtta, Mehhikole liitu.
• 8. märts – Petrogradi töölised alustasid üldstreiki. Venemaal algas Veebruarirevolutsioon.
• 11. märts – Venemaa keiser Nikolai II andis käsu Veebruarirevolutsioonist osavõtjaid tulistada.
• 15. märts – Venemaa keiser Nikolai II loobus troonist. Moodustati Ajutine Valitsus.

Aprill

  Pikemalt artiklis Aprill 1917

• 6.–8. aprill – Gothas asutati Saksamaa Sõltumatu Sotsiaaldemokraatlik Partei.
• 16. aprill – Ameerika Ühendriigid kuulutasid Saksamaale sõja.
• 16. aprill – Lenin pöördus Saksamaa abiga Venemaale tagasi.
• 16. aprill – algas teine Aisne'i lahing (Nivelle'i pealetung).
• 25. aprill – Afonso Costa sai kolmandat korda Portugali Portugali peaministriks.

Mai

  Pikemalt artiklis Mai 1917

• 9. mai – asutati Norra jalgpalliklubi Rosenborg Ballklub (toona nimega Odd).
• 11. mai – Zürichi linnateatris oli Ferruccio Busoni ooperi "Turandot" esiettekanne.
• 13. mai – Fátimas ilmutas end neitsi Maarja.
• 27. mai – umbes 30 000 Prantsuse sõdurit tõstis Põhja-Prantsusmaal Missy-aux-Bois' juures mässu.

Juuni

  Pikemalt artiklis juuni 1917

• Asutati Briti orden Order of the Companions of Honour.
• 4. juuni – anti välja esimene Pilitzeri auhind.
• 5. juuni – USA-s algas sõjaväekohustus.
• 7. juuni – asutati Lions-klubi.
• 12. juuni – Portugalis kuulutas peaminister Afonso Costa pärast vägivaldseid inimohvritega valitsusvastaseid meeleavaldusi välja erakorralise seisukorra.
• 14. juuni – Briti võitluslennuk tulistas alla tsepeliini LZ92.

Juuli

  Pikemalt artiklis Juuli 1917

• 10. juuli – kilomeetri laiune tornaado laastas Dreistetteni ja Hohe Wandi vahelist ala. 32 inimest sai surma, 228 sai haavata.
• 13. juuli – Saksamaa keiser Wilhelm II vabastas Kõrgema Väejuhatuse survel riigikantsler Theobald von Bethmann Hollwegi. Tema järglaseks sai Georg Michaelis.
• 17. juuli – Briti kuninglik perekond võttis Esimese maailmasõja aegses saksavastasuse puhangus Saxe-Coburg-Gotha asemel Windsori nime.
• 24. juuli – algas Caporetto lahing, milles Austria-Ungari tungis Itaalia vastu välja Piave jõeni.
• 24. juuli – Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik iseseisvus.
• 30. juuli – Hiinas oli 6,5-palline maavärin, milles hukkus umbes 1800 inimest.

August

  Pikemalt artiklis August 1917

• 4. august – Indias murdis vesi läbi Tigra tammi. Hukkus umbes 1000 inimest.
• 14. august – Hiina kuulutas Saksamaale ja Austria-Ungarile sõja.

September

  Pikemalt artiklis September 1917

• 3. september – Saksa Keisririigi sõjavägi vallutas Esimese maailmasõja käigus Riia.

Oktoober

  Pikemalt artiklis Oktoober 1917

• 16. oktoober – Maximilian Kolbe asutas liikumise Militia Immaculatae.
• 22. oktoober – asutati jäähokiliiga NHL.
• 25. oktoober – Berliini-Rooma telg.
• 26. oktoober – Brasiilia kuulutas Saksamaale sõja.

November

  Pikemalt artiklis November 1917

• 1. november – Saksamaa riigikantsler Georg Michaelis astus tagasi. Tema järglaseks sai Georg von Hertling.
• 2. november – Suurbritannia välisminister Arthur Balfour lubas Balfouri deklaratsiooniga sionistliku liikumise esindajale lord Rotschildile Palestiinas maad sionistliku "rahvusliku kodukoha" rajamiseks. Selleks ajaks oli Osmanite riik sealt Briti vägede poolt välja tõrjutud.
• 7. november – Venemaal toimus Oktoobrirevolutsioon. Bolševikud kukutasid Ajutise Valitsuse ja võtsid võimu.
• 20. november – Briti armee alustas Cambrai juures mitmesaja tankiga pealetungi Saksa vägedele. Lahingus sai kümneid tuhandeid sõdurit surma ja haavata. Lahing lõppes tulemusteta.

Detsember

  Pikemalt artiklis Detsember 1917

• 5. detsember – Sidónio Pais pani Portugalis toime riigipöörde.
• 6. detsember – Soome maapäev kuulutas Soome iseseisvaks.
• 6. detsember – Halifaxi plahvatus: Kanadas Halifaxi sadamas plahvatas lõhkeaineprahilaev Mont Blanc. See oli suurim ja laastavaim inimtekkeline plahvatus enne Hiroshima aatomipommi. 2000 inimest sai surma, üle 2000 jäi kadunuks, 9000 sai vigastada ja 25 000 jäi peavarjuta.
• 7. detsember – USA kuulutas Austria-Ungarile sõja.
• 8. detsember – pärast 5. detsembri riigipööret lahkus peaminister Afonso Costa Portugalist ning läks Prantsusmaale eksiili. Sidónio Pais sai uueks peaministriks.
• 12. detsember – Prantsusmaal Modane'is oli rongiõnnetus, milles hukkus vähemalt 543 inimest.
• 15. detsember – Bessaraabia kuulutas end iseseisvaks Moldova Demokraatlikuks vabariigiks.
• 19. detsember – toimus NHL-i esimene mäng.
• 22. detsember – asutati Saksa Tööstuse Normikomisjon.

Kuupäevata

• Toimus esimene Mustermesse Basel.
• Asutati hollandi kunstnikerühmitus De Stijl.

  Pikemalt artiklis Sündinud 1917

• 1. jaanuar – Paul Kees, Eesti pedagoogikateadlane
• 4. jaanuar – Eugen Piisang, Eesti kergejõustiklane, spordiajaloolane ja -ajakirjanik
• 5. jaanuar – Adolfo Consolini, Itaalia kergejõustiklane
• 28. jaanuar – Elmar Mölder, Eesti jalgpallur
• 11. veebruar – Diuseppe De Santis, Itaalia filmilavastaja (surnud 16. mail 1997)
• 11. veebruar – Sidney Sheldon, USA kirjanik
• 11. veebruar – Eugen Tilling, Eesti korvpallur
• 5. märts – Aleksander Sirel, Eesti sporditegelane
• 12. aprill – Juhan Toomaspoeg, Eesti majandusteadlane
• 18. aprill – Georgi Vitsin, vene teatri- ja filminäitleja
• 3. mai – Kiro Gligorov, Makedoonia poliitik
• 6. mai – Herman-Madis Vutt, Eesti tõstja
• 16. mai – George Gaynes, Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja
• 20. mai – Roman Karu, Eesti sporditegelane
• 29. mai – John Fitzgerald Kennedy, USA president
• 5. juuni – Erich-Villiam Pihlakas, eesti lauatennisekohtunik
• 15. juuli – Raimund Sepp, eesti viiuldaja
• 27. juuli – André Bourvil, Prantsuse näitleja ja laulja
• 4. august – Janka Brõl, Valgevene kirjanik
• 20. august – Lembit Kärner, Eesti laskur
• 23. august – Meinhard Karelson, Eesti kergejõustiklane
• 28. august – Martin Linnamägi, Eesti poksija
• 29. august – Theodor Sinkel, Eesti sporditegelane
• 5. september – Jazep Sažyč, Valgevene poliitik
• 15. september – Boris Kabur, Eesti kirjanik, tõlkija ja konstruktor-leiutaja
• 15. september – Enno Eesmaa, eesti laulja
• 5. oktoober – Magda Szabó, Ungari kirjanik ja tõlkija
• 12. oktoober – Viktor Maamägi, eesti ajaloolane, akadeemik
• 1. november – Erich Rudorffer, Saksa lennuäss
• 2. november – Durward Randolph Knowles, Bahama purjetaja
• 19. november – Indira Gandhi, India peaminister
• 21. november – Ilmar Prooso, eesti fotograaf
• 6. detsember – Kamāl Junblāţ (Kamal Jumblatt), Liibanoni druuside juht
• 7. detsember – Artur Ots, Eesti näitleja ja lavastaja
• 7. detsember – Loit Laidna, Eesti kergejõustiklane
• 16. detsember – Arthur C. Clarke, inglise ulmekirjanik
• 21. detsember – Heinrich Böll, saksa kirjanik, Nobeli kirjandusauhind 1972

  Pikemalt artiklis Surnud 1917

• 10. jaanuar – Buffalo Bill
• 1. veebruar – Georg Andreas Bull, norra arhitekt ja ehitusinsener
• 10. veebruar – John William Waterhouse, briti kunstnik
• 16. veebruar – Octave Mirbeau, prantsuse kirjanik
• 8. märts – Ferdinand von Zeppelin, saksa leiutaja
• 1. aprill – Scott Joplin, USA helilooja ja muusik
• 7. aprill – Spýros Samáras, kreeka helilooja
• 31. märts – Emil Adolf von Behring, Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna laureaat 1901
• 5. juuni – António Teixeira de Sousa, Portugali poliitik
• 9. juuni – Eric Hobsbawm, Briti ajaloolane
• 27. september – Edgar Degas, prantsuse maalikunstnik ja skulptor
• 28. september – Rudolf Hurt, eesti vaimulik
• 15. oktoober – Mata Hari, hollandi tantsijanna
• 17. november – Auguste Rodin, prantsuse skulptor

• füüsika – Charles Glover Barkla
• keemia – auhinda välja ei antud
• meditsiin – auhinda välja ei antud
• kirjandus – Karl Adolph Gjellerup, Henrik Pontoppidan
• rahu – Rahvusvahelise Punase Risti Komitee (Genf)

• "Poems of West and East" (Vita Sackville-Westi luulekogu)
• "Saatana karussell" (August Gailiti novellikogu)

• "Parade" (Erik Satie)

• Kultaranta presidendiloss (Lars Sonck)