Lia Laats: Eesti näitleja

veebruar">17. veebruar 1926 – 24. aprill 2004) oli eesti näitleja.

1946. aastal lõpetas ta Tallinna Draamateatri õppestuudio.

Ta mängis Pärnus Endla teatris, kus ta paistis silma Katariina rolliga William Shakespeare'i "Tõrksa taltsutuses" (1949).

1952–1960 tegutses ta ka estraadinäitlejana. Tema lavapartner oli Helmut Vaag.

1960–1976 oli ta Vanemuise näitleja. Üks väljapaistvamaid osatäitmisi seal oli Iokaste roll Sophoklese "Kuningas Oidipuses" (1963).

Muid osatäitmisi Vanemuises:

• "Ookean"
• "Olen 30-aastane"
• Bertolt Brechti "Kolmekrossiooper"
• "Leskmees"
• "Mee maik"
• Oskar Lutsu "Tagahoovis"
• Ain Kaalepi "Sinu silmad ja minu silmad" (peaosa)
• Kersti Merilaasi "Kaks viimast rida"

Hiljem töötas ta Estonia teatris (1976–1980) ja tegutses estraadinäitlejana.

Ta mängis filmides "Juhuslik kohtumine", "Elu tsitadellis", "Siin me oleme!", "Mehed ei nuta" ja "Noor pensionär".

• 1968 Eesti NSV teeneline kunstnik
• Eesti Näitlejate Liidu auliige
• 1990 huumoriauhind Meie Mats
• 2002 Valgetähe V klassi teenetemärk

Lia Laatsil olid abikaasa Kalju Vahaga pojad Jaak ja Madis ning teise abikaasa (1964. aastast) Harry Karroga tütar Kadi. Madis hukkus 2003. aastal.

1. aprillil 2004 viidi ta halvatuse põhjustanud ajuinfarktiga haiglasse.

• Enno Tammer. "Elu jälg. Tuntud eestlaste elulood: Lia Laats, Kalmer Tennosaar, Toomas Sulling, Allar Levandi". Tänapäev. Tallinn 2005; Lia Laatsist lk 7–148

• "Mõtisklus enne hääletamist". Eesti Päevaleht, 5. september 2003 (suhtumisest Euroopa Liitu)
• "Primadonna Lia Laats: «Nii hullu aastat pole mul varem olnud!»". SL Õhtuleht, 19. detsember 2003 (intervjuu; foto koos Harry Karroga)
• "Lia Laats suri laupäeval". Eesti Päevaleht, 26. aprill 2004 (artikkel fotoga)