Kalmer Tennosaar: Eesti laulja

november 1928 Kiidjärve, Vastse-Kuuste vald – 20. september 2004 Tallinn) oli eesti laulja ja teleajakirjanik.

Tennosaare lapsepõlv möödus Kiidjärvel, kus tema isa pidas möldriametit. Tennosaar nimetas end Kiidjärve poisiks.

Ta õppis Vastse-Kuuste Koolis ja aastatel 1945–1949 Tartu Õpetajate Seminaris. Aastatel 1948–1953 õppis ta laulmist Tartu muusikakoolis Rudolf Jõksi ja Salme Kanni klassis.

Seejärel õppis Tennosaar kaks aastat Tartu Riiklikus Ülikoolis õigusteadust. Aastatel 1956–1958 õppis ta Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Linda Sauli ja Aleksander Arderi klassis, kuid stuudium jäi lõpetamata.

Tennosaar töötas 1950. aastate algul Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asunud Glavliti rajoonitsensorina Tartus. 1955 läbis ta Tallinna Televisioonistuudio diktorite konkursi. 1. jaanuarist 1956 töötas ta Eesti Televisioonis diktorina (teda on nimetatud Eesti Televisiooni esimeseks laulvaks diktoriks), hiljem muusikasaadete toimetajana (1957–1962 ja pärast 1968).

Estraadilaulu juurde kutsus Tennosaare Emil Laansoo. Tänu Tennosaare omapärasele hääletämbrile otsis Laansoo tema jaoks spetsiaalselt itaaliapäraseid bel canto stiilis lugusid.

1957 võitis Tennosaar Moskvas toimunud VI Ülemaailmsel Üliõpilas- ja Noorsoofestivalil hõbemedali (hõbemedali pälvis ka Heli Lääts). Neile festivalil tausta laulnud Uno Loobi hinnangul oli see hiiglaslik saavutus, mis oleks teistsuguse riigikorraldusega maal võinud aluse panna maailma mastaabis karjäärile. Nõukogude Liidus midagi niisugust ei juhtunud.

Aasta hiljem esines Tennosaar üleliidulisel estraadikonkursil, mis aitas kaasa tema edasisele estraadilaulja karjäärile Nõukogude Liidus.

Ta esitas 1961. aasta lauluvõistluse^[viide?] võitnud laulu "Jamaika hällilaul" (Arne Oit, sõnad Heldur Karmo).

Aastatel 1962–1968 tegi Tennosaar teletöös pausi ja keskendus lauljakarjäärile. Sel ajal salvestatud lauludest on tuntuim "Vana klaver" ("Suusabaasis on tantsupidu ..."), mille meloodia oli kirjutanud Gennadi Podelski ja sõnad Uno Laht. Tennosaare tuntumad laulud on veel "Solenzara" (D. Marfifisi / H. Karmo), "Otsin neljalehelist ristikheina" (H. Woods / T. Varik), "Nii kui enne" (T. Kärki / J. Vainio), "Postipoiss" (G. Francini / H. Karmo), "Igavene teema" (A. Oit / J. Saar), "Konna kosjad" (R. Flick / H. Karmo), "Mu Cucuzza" (V. Corpora / H. Karmo), "Jaagupi jenka" (A. Oit / J. Saar), "Lilled sinule" (B. Merril / H. Karmo) jt.

Teinud 40-aastaselt üleliiduliste kontserdireisidega lõpparve, pühendus Tennosaar Eesti Televisioonis muusikasaadete tegemisele-toimetamisele. 1968. aastal sai ta väga populaarseks laste laulusaadete "Entel-tentel" ja "Trika-trei" saatejuhina. Tänu "Entel-tentelile" sai tema hüüdnimeks Onu Kalmer ning jõudis tema repertuaari Lembit Veevo lastelaul "Karulaane jenka".

Kalmer Tennosaar töötas ETV muusikasaadete toimetuses kuni 1992. aastani, tema viimane saade "Helijälg" andis läbilõike kogu Eesti estraadimuusika arenguteest.

Helisalvestised

• Lucianella. Kadriorg. / Kalmer Tennosaar. Heliplaat (78 p/min, mono). Melodija 1957.
• Jamaika hällilaul. Kaks kalameest. / Kalmer Tennosaar. Heliplaat (78 p/min, mono). Melodija 1961.
• Sinilind. Mu kodukingu tuuled. / Kalmer Tennosaar. Heliplaat (78 p/min, mono). Melodija 1961.
• Kalmer Tennosaar. Heliplaat (33 1/3 p/min, mono). Melodija, 1961.
• Kes mind kuuleb laulevada / Kalmer Tennosaar. Heliplaat (33 1/3 p/min, mono). Tallinna Heliplaadistuudio, 1979.
• Laulud ja aastad / Kalmer Tennosaar. Helikassett. Eesti Raadio, 1994.
• Laulud sulle / Kalmer Tennosaar. CD. Theka, 1995.
• Nii kui enne / Kalmer Tennosaar. Helikassett. Hitivabrik, 1998.
• Kalmer Tennosaar. Eesti kullafond. 3 CD-d. Hitivabrik 2010.

Filmograafia

• "Saagem tuttavaks. Eesti Raadio noorim solist" (1959, dokumentaalne ringvaade, režissöör Ülo Tambek)
• "Helisev päev" (1960, Eesti Televisiooni esimene muusikafilm, režissöör Artur Rinne)
• "Eesti NSV kunstinädal Moldaavia NSV-s" (1962, dokumentaalne ringvaade, režissöör Aleksandr Mandrõkin)
• "Kolmest kaheteistkümneni" (1965, muusikafilm, režissöörid Virve Aruoja ja Astrid Lepa)
• "Meloodia 66" (1966, muusikafilm, režissöör Ants Kivirähk)
• "Eesti NSV kunstidekaad Vene NFSV-s" (1966, dokumentaalne ringvaade, režissöör Vladimir Parvel)
• "Vendluspäevad" (1967, dokumentaalfilm, režissöör Vladimir Parvel)
• "Must habe tahab teada" (1967, muusikafilm, režissöör Grigori Kromanov)
• "Kalmeri laulud" (1972, muusikafilm, režissöör Irene Haak)
• "Arne Oidi laulud" (1974, muusikafilm, režissöör Elmo Lööve)
• "Pärnu mosaiik" (1981, muusikafilm, režissöör Elmo Lööve)
• "Lööme lugu lustipilli" (1984, muusikafilm, režissöör Harri Rehe)
• "Meenuta, sõjamees!" (1985, muusikafilm, režissöörid Jüri Tallinn ja Toomas Lepp)
• "Helin" (1985, muusikafilm, režissöör Peep Puks)
• "Igaühele oma" (1990, mängufilm, režissöör Hardi Volmer)

• 1957 – Moskva noorsoofestivali hõbemedal
• 1967 – Eesti NSV teeneline kunstnik
• 2001 – Valgetähe IV klassi teenetemärk
• 2002 – Tallinna teenetemärk aktiivse kultuurialase tegevuse eest

Tema vanemad Samuel ja Ida Adele abiellusid 1915. aastal ja asusid elama Kiidjärvele. Kalmeril oli neli vanemat õde, kellest üks oli Mati Talviku ema Endla Talvik. 1964. aastal abiellus Kalmer Tennosaar näitleja Sirje Arbiga, kellest sai ETV diktor Sirje Tennosaar (1943–2021); abielu lahutati 1978. aastal. Näitleja Liina Tennosaar ja Kadri Tennosaar on nende tütred.

1982. aastal abiellus ta muusikaõpetaja Ailiga; koos oldi mehe surmani. Neile sündis tütar Teele.

2020. aastal esietendus Kiidjärve mõisapargis muusikal "Vana klaver ehk Suusa­baasis on tantsupidu" (autor Ott Kilusk, lavastaja Ain Mäeots, nimiosas Sepo Seeman, Kalle Sepp ja Roland Mäeots), mis võttis kokku laulja elutee alates 1960. aastatest.