Moskva Kreml (vene keeles Московский Кремль) on Venemaa pealinna Moskva kesklinnas asuv kindlustus (kreml).
See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2010) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Kreml ja Punane väljak | |
---|---|
Wiki Eesti UNESCO maailmapärand | |
Asukoht | Venemaa |
Tüüp | Kultuurimälestis |
Kriteeriumid | I, II, IV, VI |
Viited | 545 |
Piirkond* | Euroopa ja Põhja-Ameerika |
Nimekirja arvatud | 1990 (14. istung) |
* Regioon on UNESCO määratletud |
See on Moskva suurvürstiriigi, Moskva tsaaririigi (kuid mitte Venemaa keisririigi), Nõukogude Venemaa, NSV Liidu ja Venemaa Föderatsiooni valitsejate residents, mille ehitamist alustati 1330. aastal ning viidi lõpule 1520. aastal. Kolmnurkse kujuga Kremlit ümbritsevad: lõunast Moskva jõgi, loodest Aleksandri aed ja idast Punane väljak.
Nõukogude võimu algusaastail oli kremli territoorium avatud, kuid 1924. aastal paigutati Moskva Kremli komandandi Petersoni korraldusel seni kremlis elanud ning kaitse all olnud isikud ümber väljapoole kremlit ning territoorium suleti 1927. aastal külastajatele. Kuni 1955. aastani oli Moskva Kremli territoorium kinnine ala, mida võisid külastada ainult erilubade alusel NLKP Kongresside saadikud ja NSV Liidu Ülemnõukogu saadikud, vaatamisväärsustena esitati ainult Moskva Kremli relvapalatit, mis ehitati aastatel 1844–1851. 14. märtsil 1955 Nikita Hruštšovi juhtimisel toimunud NLKP KK Presiidiumi pleenumil vastu võetud otsusega avati suur osa Moskva Kremli territooriumist külastamiseks. Territooriumile pääses läbi Troitskaja värava ning väljapääsuna kasutati Spasskaja ja Borovitski väljapääse.
1990. aastast kuulub Moskva Kreml koos Punase väljakuga UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Kremlit ümbritseb kaitseehitisena Moskva kremli ringmüür, mis on 2,25 km pikk, 6,1 m paks ja kus asub 20 torni:
Moskva Kremli Katedraalide väljakul (Соборная площадь) asuvad:
Suur Kremli palee (Большой Кремлёвский дворец), mis ehitati aastatel 1838–1849, oli Venemaa keisrite Moskva residents.
1918. aasta märtsis, pärast Venemaa Nõukogude Vabariigi Rahvakomissaride Nõukogu ja VSDT(b)P juhtkonna evakueerimist rindelähedastest Petrogradist Moskvasse, asusid nõukogude valitsus ja parteijuhtkond alaliselt elama Moskva Kremlisse, kus paiknesid nende töö- ja eluruumid. Nõukogude valitsuse ja parteijuhtide ruumide valveks ning kaitseks moodustati Moskva Kremli komandantuur, mille kohustuste hulka kuulusid Kremli valve- ja majandusküsimused. Komandant määrati ametisse ÜK(b)P KK Poliitbüroo otsusega. Kremli esimene komandant (1918–1920) oli koos riigi juhtkonnaga Moskvasse evakueerunud Petrogradi Smolnõi komandant Pavel Malkov, aastatel 1920–1935 oli komandant endine Läti punane kütt ja kütipolgu komissar Rudolf Peterson (1897–1937), aastatel (1935–1936) Pjotr Tkalun (ru:Ткалун, Пётр Пахомович) ja Kremli Komandandi Valitsuse ülem (1936–1937), Fjodor Rogov (1937–1938), Nikolai Spiridonov (1941–).
Moskva Kremlis paiknesid võimuorganid:
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Moskva Kreml |
Vikisõnastiku artikkel: Kreml |
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Moskva Kreml, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.