Julius Aamisepp (1.
september">1. september (vkj 20. august) 1883 Harjumaa, Kloostri vald, Karilepa, Karlepa-Tõnu talu – 19. jaanuar 1950 Jõgeva) oli eesti sordiaretaja, Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (alates 1946).
Aastatel 1893–1897 õppis Vasalemma algkoolis, 1897–1900 Paldiski kroonualgkoolis, 1902–1903 Haapsalu linnakoolis. Sattus sõdurina Peterburi. Aastal 1905 heideti ta revolutsioonilise tegevuse pärast sõjaväekoolist välja. Aastatel 1905–1906 oli vangis Peeter-Pauli kindluses. Sõjaväeteenistusse jäi 1907. aastani, hiljem oli politseilise valve all.
Seejärel õppis ta sõjaväe elektrotehnika koolis Peterburis ning aastatel 1911–1912 läbis ta põllutööministeeriumi põllutöödepartemangu linnukasvatuse instruktorite kursused Peterburis.
Aamisepp oli oma erialal iseõppija ning luges põhiliselt venekeelset kirjandust.
Nimetati 1946 Eesti NSV Teaduste Akadeemia liikmeks juurviljade aretuse alal. 1947. aastal sai põllumajandusdoktoriks.
Julius Aamisepp alustas kartuli sordiaretust kloonvaliku teel (1907) ja kartulisortide võrdluskatseid (1908) juba isatalus Karilepa Tõnul. Kuue aastaga aretas ta kartulisordist "Imperaator" esimese eesti kartulisordi "Kalevipoeg", mille saagikus ületas "Imperaatori" 58% võrra.
Esimese maailmasõja ajal oli ta 1914–1916 Tallinnas suurtükiväe ametnik. Ta aitas 1917 moodustada eesti rahvuslikke väeosasid.
Töötas 1920–1950 Jõgeva Sordiaretusjaamas (Jõgeva Sordikasvanduses) osakonnajuhatajana. Oli 1919–1921 ajakirja Väikeloomakasvataja toimetaja, 1923–1930 ajakirja Aed toimetaja, Eesti Kartulikasvatajate Ühingu (1926–1929 Kartulikasvatuse Edendamise Toimkond) asutajaid ja 1926–1940 selle esimees. 1947–1950 Eesti NSV Ülemnõukogu saadik.
Julius Aamisepp on aretanud 43 kartuli-, 20 herne-, 14 õunasorti ning põldoa-, söödapeedi-, söödanaeri, sibula, karusmarja-, musta sõstra, punase sõstra, pirni- ja ploomisorte. Tema kõige tuntum kartulisort on "Jõgeva kollane".
Aamisepp kogus Jõgevale ühe suurema kartulikollektsiooni maailmas (1500 sorti koos teisenditega, kokku umbes 3000 säilikut). Korraldas kartuliseemnekasvatust, algatas seemnekartuli ekspordi Lõuna-Euroopasse. Tegutses ka linnu- ja väikeloomakasvatuse ning ühistegevuse alal.
Tema vanemad olid Siim Aamisepp ja Liisa Aamisepp (neiuna Vrager). Ta abiellus 1917. aastal Anna Marie Volmeriga.
Ants Aamisepp, Ilmar Aamisepp ja Valve Jaagus on Julius Aamisepa lapsed.
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Julius Aamisepp, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.