kas Teadsid 2022

Malli jaoks valitakse fakte leheküljelt Vikipeedia:Kas teadsid.

Siin arhiveeritakse 2022. aastal esilehele jõudnud faktid.

 

• 4. jaanuaril 140 aastat tagasi hakkas ilmuma Ado Grenzsteini ajaleht "Olevik".
• 4. jaanuaril 130 aastat tagasi sündis Riigikogu kahe koosseisu liige Heinrich Laretei, kes oli Eesti saadik NSV Liidus, Leedus, Rootsis, Taanis ja Norras.
• 6. jaanuaril 130 aastat tagasi sündis maalikunstnik ja ungari keele tõlkija Ants Murakin.
• 7. jaanuaril 90 aastat tagasi sündis raadiotehnikaprofessor ja NSV Liidu auradist Eduard Schults, üks Estonia mäetipu esmavallutajatest.
• 8. jaanuaril saab 90-aastaseks Eesti NSV Ministrite Nõukogu eelviimane esimees Bruno Saul.
• 9. jaanuaril 225 aastat tagasi sündis maadeavastaja Ferdinand von Wrangell (pildil), kelle järgi on nimetatud saar Tšukotkal ning mäemassiiv, mägi ja rahvuspark Alaskal.

 

• 10. jaanuaril 100 aastat tagasi sündis helilooja Ester Mägi.
• 10. jaanuaril 75 aastat tagasi sündis lastekirjanik Henno Käo, kes kõik oma raamatud ise illustreeris.
• 12. jaanuaril saab 75-aastaseks näitleja Ene Rämmeld, kes mängis peaosa filmis "Libahunt".
• 15. jaanuaril 200 aastat tagasi kuulutati välja Kreeka (pildil lipp) iseseisvus.
• 15. jaanuaril 150 aastat tagasi sündis õigeusu vaimulik Pavel, kes juhtis Eesti õigeusu koguduste üleminekut Moskva võimu alla.
• 15. jaanuaril 90 aastat tagasi sündis Heino Kask, üks esimesi orienteerujaid NSV Liidu koondises.

 

• 17. jaanuaril 170 aastat tagasi iseseisvus Transvaal (pildil lipp), mille järgi on Kuressaares nimetatud tänav.
• 18. jaanuaril saab 40-aastaseks kolmekordne maailmameister rattaorienteerumises Tõnis Erm.
• 21. jaanuaril 130 aastat tagasi sündis otorinolarüngoloogia kirurgilise suuna ja koolkonna rajaja Eestis Ernst Saareste.
• 22. jaanuaril saab 80-aastaseks akadeemik Haldur Õim, kes peamiselt uurib semantikat, loomuliku keele arvutimudeleid ja tekstide arvutitöötlust.
• 22. jaanuaril 80 aastat tagasi sündis atmosfäärifüüsik Olavi Kärner, viiekordne NSV Liidu meister orienteerumises.
• 23. jaanuaril 180 aastat tagasi pühitseti Tartu Maarja kirik.

 

• 24. jaanuaril saab 90-aastaseks Jaan Puhvel, kes koostab hetiidi keele etümoloogilist sõnaraamatut.
• 27. jaanuaril 120 aastat tagasi sündis kommunistlik poliitvang ja EK(b)P Keskkomitee sekretär kaadrite alal Adolf Pauk.
• 29. jaanuaril 130 aastat tagasi sündis kindralmajor Aleksander Jaakson (pildil), kes oli 3 aastat haridusminister.
• 29. jaanuaril saab 75-aastaseks Taimi Paal, kes uuris pohla, mustika ja teiste metsamarjade kultuuristamist.
• 29. jaanuaril saab 60-aastaseks käsipallur Ahmed Porkveli, kes valiti sümboolsesse 20. sajandi eesti käsipallikoondisse.
• 30. jaanuaril 30 aastat tagasi astus ametisse Tiit Vähi esimene valitsus, mille ajal võeti käibele Eesti kroon ja asutati Eesti Erastamisagentuur.

 

• 31. jaanuaril 100 aastat tagasi sündis Eesti ja Soome Teaduste Akadeemia välisliige foneetik Ilse Lehiste.
• 2. veebruaril 90 aastat tagasi alustas tööd Põllutöökoda, mille esimeheks valiti Karl Einbund.
• 2. veebruaril saab 75-aastaseks endine Rapla maavanem, Riigikogu kolme koosseisu ja kahe valitsuse liige Harri Õunapuu.
• 3. veebruaril saab 50-aastaseks kuuekordne aasta parim jalgpallur Mart Poom.
• 4. veebruaril 90 aastat tagasi algasid 1932. aasta taliolümpiamängud, mida ei avanud USA president, vaid 9 kuud hiljem presidendiks valitud Franklin D. Roosevelt.
• 5. veebruaril saab 40-aastaseks advokaat Karmen Turk (pildil), kes valiti 2016 pressisõbraks tema võitluse tõttu interneti- ja ajakirjandusvabaduse eest.

 

• 7. jaanuaril 30 aastat tagasi sõlmiti Euroopa Liidu asutamise alusleping Maastrichti leping.
• 7. jaanuaril 210 aastat tagasi sündis inglise kirjanik Charles Dickens (pildil).
• 8. veebruaril 30 aastat tagasi avati Albertville'is 1992. aasta taliolümpiamängud, kus Eesti esimest korda pärast taasiseseisvumist esines oma koondisega.
• 8. veebruaril 20 aastat tagasi avati Salt Lake Citys 2002. aasta taliolümpiamängud, millel Andrus Veerpalu võitis Eestile esimese kuldmedali taliolümpiamängudelt.
• 9. veebruaril saab 75-aastaseks tehnikateadlane akadeemik Jakob Kübarsepp.
• 10. veebruaril 80 aastat tagasi moodustati 249. Eesti Laskurdiviis, mille põhjal sama aasta 25. septembril moodustati 8. Eesti Laskurkorpus.

 

• 15. veebruaril 130 aastat tagasi sündis viiuldaja Eero Liives, kes kirjutas marsi nii presidendile ("Pidulik marss") kui Kaitseliidule ("Kotkamarss").
• 16. veebruaril 220 aastat tagasi sündis Tartus arst Carl Hermann Hesse, kirjaniku Herman Hesse vanaisa.
• 16. veebruaril 100 aastat tagasi sündis kirjanik Lilli Promet, kelle jutustuste ja novellide alusel on valminud 5 filmi.
• 17. veebruaril 160 aastat tagasi sündis kirjanik Eduard Bornhöhe (pildil), kelle teoste põhjal valmisid film "Viimne reliikvia" ja telelavastus "Kuulsuse barrid".
• 17. veebruaril saab 20-aastaseks vigursuusataja Kelly Sildaru.
• 18. veebruaril 100 aastat tagasi sündis Eesti kirjanike liidu esimees Juhan Smuul, kelle teose põhjal on tehtud film "Siin me oleme".

 

• 21. veebruaril 100 aastat tagasi asutati Tartu Ülikooli kunstiajaloo kabinet.
• 21. veebruaril 120 aastat tagasi sündis pedagoogikateadlane Aleksander Elango, kes elas 102-aastaseks ja oli viimane eestikeelse Tartu ülikooli avaaktusel osalenu.
• 23. veebruaril 40 aastat tagasi toimus referendum, kus Gröönimaa otsustas lahkuda Euroopa Liidust, misjärel Gröönimaa ja Euroopa Liidu suhted kujundati ümber uutele alustele.
• 23. veebruaril saavad 40-aastaseks endine poliitik Anna-Maria Galojan ja spioon Anna Chapman (pildil).
• 24. veebruaril 440 aastat tagasi kehtestas paavst Gregorius XIII Gregoriuse kalendri.
• 26. veebruaril 50 aastat tagasi sündis luuletaja Liisi Ojamaa.

 

• 28. veebruaril 100 aastat tagasi iseseisvus Egiptus.
• 28. veebruaril 230 aastat tagasi sündis embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer, kes oli kujutatud kahekroonisel pangatähel.
• 28. veebruaril 100 aastat tagasi sündis semiootik Juri Lotman (pildil).
• 1. märtsil 30 aastat tagasi asutati Eesti vanim erakapitalil põhinev raadiojaam Kuku Raadio.
• 1. märtsil 30 aastat tagasi iseseisvus Bosnia ja Hertsegoviina.
• 1. märtsil 130 aastat tagasi sündis kolonel Karl-Johann Laurits, keda on peetud Eesti sõjaväeluure rajajaks.

 

• 7. märtsil 110 aastat tagasi sündis ornitoloog ja looduskaitsetegelane Eerik Kumari, kes võttis endale nime Kumari laiu järgi.
• 8. märtsil 150 aastat tagasi alustas tööd Eesti Kirjameeste Selts, mida likvideeriti 14 aastat.
• 8. märtsil saab 40-aastaseks laulja Kadi Toom.
• 9. märtsil 120 aastat tagasi asutati Valgas teatriselts "Säde" (pildil teatrimaja), mis sai nime Lätis asuva jõe järgi.
• 9. märtsil 130 aastat tagasi sündis kommunist Valter Klein, kes suri Tallinnas NSV Liidu saatkonnas.
• 9. märtsil saab 40-aastaseks laulja Lauri Pihlap.

 

• 14. märtsil 90 aastat tagasi sündis Ain Erik, kes avastas krokodillikuuse.
• 16. märtsil saab 50-aastaseks režissöör Veiko Õunpuu, kelle film "Sügisball" võitis Veneetsia filmifestivali kõrvalvõistlusprogrammi "Horisondid".
• 17. märtsil saab 90-aastaseks eesti murrete uurija Evi Juhkam.
• 18. märtsil saab 50-aastaseks Andri Riid, kes kaitses doktorikraadi läbipaistvate hägussüsteemide uurimise alal.
• 19. märtsil 130 aastat tagasi sündis kunstnik Ado Vabbe (pildil).
• 20. märtsil saab 80-aastaseks Tallinna Tehnikaülikooli füüsikaprofessor, Kaitseliidu Lääne malevkonna pealik ja Eesti Filatelistide Liidu juhatuse esimees Rein-Karl Loide.

 

• 22. märtsil 130 aastat tagasi sündis kirjanik Johannes Semper (pildil), kes kirjutas sõnad Eesti NSV hümnile.
• 22. märtsil saab 60-aastaseks Karin Suursalu, kes koos oma isaga on tõlkinud eesti keelde ligi pool tuhat raamatut.
• 23. märtsil 110 aastat tagasi andis esimese kontserdi Eesti Üliõpilaste Ühendatud Meeskoor.
• 23. märtsil 125 aastat tagasi sündis Tallinna Tehnikaülikooli rektor akadeemik Albrecht Altma.
• 27. märtsil saab 70-aastaseks näitleja Kalju Orro.
• 27. märtsil saab 70-aastaseks merenduse ajaloo uurija Reet Naber.

 

• Fernão de Magalhãesil kulus 575 km pikkuse Magalhãesi väina läbimiseks kuu aega.
• Mauritaania sai nime Mauretaania järgi, ehkki nende territooriumid ei kattunud isegi osaliselt.
• Briti Ida-India Kompaniile (pildil lipp) antud kaubanduseelised põhjustasid Bostoni teejoomise, mis viis USA iseseisvussõjani.
• Zealandiat peetakse uppunud mandriks.
• Põhja-Korea sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta oli kuni 1976. aastani suurem kui Lõuna-Koreal.

 

• 4. aprillil 80 aastat tagasi sündisid 20. Augusti Klubi liikmed Ants Käärma ja Uno Anton.
• 5. aprillil saab 60-aastaseks ulmekirjanik ja poliitik Siim Veskimees.
• 6. aprillil saab 75-aastaseks Äänisjärve kaljujooniste uurija Väino Poikalainen.
• 8. aprillil 600 aastat tagasi esmamainiti Raeapteeki.
• 9. aprillil saab 60-aastaseks ajakirjanik ja seltskonnategelane Anu Saagim.
• 10. aprillil 100 aastat tagasi patenteeriti insuliini tootmine (pildil insuliini heksameer).

 

• 11. aprillil 100 aastat tagasi sündis väliseesti kirjanik Arved Viirlaid, kelle peateos on "Ristideta hauad".
• 11. aprillil saab 50-aastaseks ajakirjanik ja laulusõnade autor Owe Petersell.
• 12. aprillil 100 aastat tagasi sündis Tallinna 1. Keskkooli esimene naisdirektor Helmi Viikholm.
• 12. aprillil saab 50-aastaseks ajakirjanik ja mälumängur Heiki Suurkask, kes aktiivselt osales taasiseseisvumises.
• 13. aprillil 150 aastat tagasi alustas tööd Kunda tsemenditehas (pildil pudelahi).
• 13. aprillil 100 aastat tagasi sündis arhitekt Valve Pormeister, kes projekteeris Lillepaviljoni, kohviku Tuljak ja Maarjamäe memoriaali.

 

• 18. aprillil 150 aastat tagasi sündis skulptor Constanze von Wetter-Rosenthal, kes lõi Inglisilla ja Kuradisilla pronksreljeefe ning osales 1936. aasta suveolümpiamängude võidukarikate konkursil.
• 21. aprillil saab 70-aastaseks Heino Seljamaa, kelle esitatud laulude seas on "Koristajatädi töölauluke" ja "Leopoldi laul" ning näitlejarollide seas Äpu.
• 21. aprillil saab 60-aastaseks alpinist Ivar Lai (pildil), kes tõusis kolmele kaheksatuhandelisele mäele peaaegu, aga mitte päris tippu.
• 22. aprillil saab 90-aastaseks lastekirjanik, Kunksmoori looja ja ungari keelest tõlkija Aino Pervik.
• 23. aprillil 30 aastat tagasi asutati Kivisilla fond ja selle tegevust juhtinud Tartu Kivisilla Taastamise Selts.
• 24. aprillil 100 aastat tagasi sündis Haapsalu aukodanik ja eesti toksikoloogia rajaja Heino Noor.

 

• 25. aprillil 120 aastat tagasi sündis Vabadussõja kangelane ja Eesti NSV riigitegelane Viktor Hion, kes arstiteadlasena uuris alkoholi mõju inimesele.
• 25. aprillil 80 aastat tagasi sündis arstiteadlane Ants Peetsalu, kes uuris maksa ja neeru siirdamist.
• 26. aprillil saavad 55-aastaseks kahekordsed olümpiamedalistid purjetajad Tõnu ja Toomas Tõniste.
• 27. aprillil saab 75-aastaseks arhitekt Ain Padrik, kes projekteeris Radisson SAS hotelli, Viru Keskuse, Tigutorni ja Teaduskeskuse AHHAA.
• 28. aprillil 80 aastat tagasi sündis Eesti Kongressi liige ja Kaitseliidu üks asutajaid Harri Henn.
• 28. aprillil saab 50-aastaseks helilooja Helena Tulve (pildil), esimene naine Tartu Ülikooli vabade kunstide professorite seas.

• 2. mail 125 aastat tagasi sündis üks esimesi eesti inimgeograafe Eerik Inari.
• 2. mail saab 70-aastaseks flötist ja muusikapedagoog Jüri Hargel, kes esines flötisti ja kitarristina juba Nõukogude Armees.
• 4. mail saab 50-aastaseks Eesti Vabariigi väljakuulutamise mälestusmärgi (pildil) kaasautor Mart Aas.
• 6. mail 90 aastat tagasi sündis Eesti NSV Ministrite Nõukogu asjadevalitseja ja Eesti NSV Ülemnõukogu kahe koosseisu liige Elmar Matt.
• 6. mail saab 60-aastaseks brigaadikindral ja Eesti siseminister Alar Laneman.
• 7. mail 110 aastat tagasi sündis väliseesti vaimulik Johannes Aarik, kes 88-aastasena kolis Austraaliast tagasi Eestisse.

 

• 10. mail 125 aastat tagasi sündis Türi linnapea Ants Viirmaa (pildil).
• 11. mail saab 50-aastaseks majandusteadlane Maire Nurmet.
• 12. mail 50 aastat tagasi läks eetrisse saatesarja "Kaks takti ette" esimene saade.
• 14. mail 130 aastat tagasi sündis viie kooli juhataja Viktor Päss, kes konstrueeris valgusnähtuste jaoks katseriistu ja töötas oma elu viimased 7 aastat küüditatuna kullakaevanduses.
• 14. mail saab 70-aastaseks diplomaat ja väliskommentaator Raul Mälk.
• 15. mail 80 aastat tagasi sündis füüsik Agu Saar, kes uuris ultrapehmet röntgenikiirgust.

 

• 19. mail 100 aastat tagasi asutati Nõukogude Venemaal pioneeriorganisatsioon.
• 19. mail 140 aastat tagasi sündis Elfriede Lender, kes rajas Eestimaa esimese eestikeelse tüdrukutekooli.
• 20. mail 120 aastat tagasi iseseisvus Kuuba (pildil lipp), mis seni oli olnud USA protektoraat.
• 20. mail 20 aastat tagasi iseseisvus Ida-Timor.
• 21. mail saab 70-aastaseks ärimees Vjatšeslav Leedo, kellele kuuluvad laevakompanii, turismifirma ja raadiojaam.
• 22. mail saab 70-aastaseks Riigikogu 4 koosseisu liige Mai Treial, kes oli Eesti Pensionäride ja Perede Erakonna viimane esimees.

 

• 23. mail 200 aastat tagasi sündis astronoom Peter Carl Ludwig Schwarz, kes kaitses magistrikraadi väitekirjaga kauguste mõõtmise kohta Kuu peal ja abiellus kahe õega, kellest mõlemaga sai lapsi.
• 23. mail 140 aastat tagasi sündis maalikunstnik Jaan Vahtra, kes oli Peterburis tunnistajaks Oktoobrirevolutsioonile ja oli Võrumaa ajalehe "Töörahva Elu" esimene peatoimetaja.
• 23. mail 130 aastat tagasi sündis kolonel Viktor Koern, kes langes samal päeval, mil kuulutas end kõrgeimaks võimuks Pärnumaal.
• 25. mail 20 aastat tagasi toimus Tallinnas 2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus.
• 25. mail saab 80-aastaseks Kalle Kurg (pildil), kes 12 aastat toimetas kirjandusajakirja "Looming" ja luges Klassikaraadios enam kui 5 aasta jooksul 2 korda kuus ette omakirjutatud novelli.
• 28. mail 120 aastat tagasi sündis purilendur Valdu Rannaleet, kes esimesena lendas purilennukiga üle Soome lahe.

 

• 30. mail 125 aastat tagasi sündis maalikunstnik Balder Tomasberg, kes langes Vabadussõjas Kalevlaste Malevas.
• 30. mail 120 aastat tagasi sündis kindralmajor, Narva ja Velikije Luki aukodanik Karl Aru.
• 1. juunil 200 aastat tagasi sündis Tartu ülikooli professor Carl Ernst Heinrich Schmidt (pildil), kes avastas maonõres soolhappe ning veres karbamiidi ja suhkru.
• 2. juunil saab 40-aastaseks kümnevõistleja Andres Raja, kes püstitas isikliku rekordi nii olümpaimängudel kui maailmameistrivõistlustel.
• 3. juunil 30 aastat tagasi registreeriti .ee tippdomeen.
• 4. juunil 220 aastat tagasi sündis Carl Eduard Körber, kes toimetas 1859. aastal Tartus ajalehte Tallorahwa Postimees ja 1861. aastal ajalehte Inland.

 

• 6. juunil 150 aastat tagasi sündis viimane Venemaa keisrinna Aleksandra Fjodorovna.
• 6. juunil 150 aastat tagasi sündis Nikolai Kropotkin, kes oli 3 aastat Liivimaa asekuberner.
• 6. juunil saab 40-aastaseks Uku Suviste, kes on ainsa meeslauljana võitnud Eesti Laulu kahel aastal järjest.
• 11. juunil saab 70-aastaseks kiiruisutamistreener Väino Treiman, kelle õpilaste seas on Saskia Alusalu ja Marten Liiv.
• 11. juunil saab 60-aastaseks kahekordne olümpiavõitja ja üheksakordne Eesti aasta sportlane Erika Salumäe.
• 12. juunil 720 aastat tagasi sai Rakvere (pildil vapp) linnaks.

 

• 15. juunil 140 aastat tagasi hakkas ilmuma ajaleht "Virulane" (pildil päis).
• 15. juunil 100 aastat tagasi sündis kolmekordne Euroopa meister ja olümpiahõbe korvpallis Ilmar Kullam.
• 16. juunil 130 aastat tagasi sündis baltisakslasest Vabadussõja kangelane ja II Riigikogu liige Axel de Vries.
• 16. juunil 50 aastat tagasi sündis režissöör Anri Rulkov, kes suri järgmisel aastal pärast seda, kui sai stipendiumi "Ela ja sära".
• 17. juunil 100 aastat tagasi sündis Endel Sõgel, kes oli 20 aastat Keele ja Kirjanduse Instituudi direktor.
• 18. juunil saavad 50-aastaseks dirigendid Anu ja Kadri Tali.

 

• 21. juunil 100 aastat tagasi sündis maailma tippkümnevõistleja Heino Lipp, keda ei lubatud olümpiamängudele poliitilise usaldamatuse tõttu.
• 21. juunil 60 aastat tagasi sündis üks vene rokkmuusikale alusepanijaid Viktor Tsoi
• 22. juunil saab 30-aastaseks olümpiavõitja vehklemises Erika Kirpu.
• 23. juunil 120 aastat tagasi sündis Nikolai Nyländer, teadaolevalt ainus eesti fotograaf, kes jätkas erialast tegevust ka Eestist emigreerumise järel.
• 23. juunil saab 50-aastaseks endine Eesti rahvastikuminister Riina Solman (pildil).
• 25. juunil 110 aastat tagasi sündis 102-aastaseks elanud ärimees Heldur Tõnisson, kes oli pikka aega Eesti Meedia Grupi üks omanikke. Pärast Teist maailmasõda ei käinud ta kordagi Eestis ega võtnud välja Eesti Vabariigi isikut tõendavat dokumenti.

 

• Fernão de Magalhãesil kulus 575 km pikkuse Magalhãesi väina läbimiseks kuu aega.
• Briti Ida-India Kompaniile (pildil lipp) antud kaubanduseelised põhjustasid Bostoni teejoomise, mis viis USA iseseisvussõjani.
• Nedsaja küla nimi tuleb arvatavasti vene keelest.
• Anatoli Lunatšarski määrati NSV Liidu täievoliliseks esindajaks Hispaaniasse, aga suri 4 kuud hiljem Hispaaniasse jõudmata.
• Sierra Leone kuulub maailma kõige suurema usuvabadusega riikide hulka.
• New York Times ei kasuta lehes roppe sõnu, kuid tegi erandi Donald Trumpile.

 

• 5. juulil saab 50-aastaseks ajakirjanik Olaf Suuder, kes on tulnud Eesti meistriks autorallis.
• 6. juulil 160 aastat tagasi esmailmus Soomes Kuopios "Kalevipoeg".
• 10. juulil 160 aastat tagasi sündis Helene Schjerfbeck, kes maalis Soome läbi aegade kalleima maali.
• 10. juulil 140 aastat tagasi sündis Kaitseliidu viimane muusikapealik August Topman.
• 10. juulil 130 aastat tagasi sündis matemaatik Jüri Nuut (pildil), kes oli nii Riiginõukogu kui NSV Liidu Ülemnõukogu liige.
• 10. juulil saab 25-aastaseks Doris Kudre, kes on võitnud MM-pronksi ratta- ja suusaorienteerumises.

 

• 11. juulil 140 aastat tagasi sündis kolonel Paul Bassen-Spiller, kelle NSV Liit vahistas 1940, kuid saatis välja Saksamaale.
• 11. juulil 100 aastat tagasi sündis Olev Mikiver, kes põgenes Saksa mobilisatsiooni eest purjepaadil ja astus Soome sõjaväkke.
• 12. juulil 60 aastat tagasi andis The Rolling Stones oma esimese kontserdi.
• 14. juulil 100 aastat tagasi sündis pianist Käbi Laretei.
• 16. juulil 150 aastat tagasi sündis Roald Amundsen (pildil), kes läbis esimesena Loodeväila ja jõudis esimesena lõunapoolusele.
• 17. juulil 120 aastat tagasi sündis Eesti NSV Ministrite Nõukogu ja Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Aleksei Müürisepp.

 

• 19. juulil 70 aastat tagasi algasid 1952. aasta suveolümpiamängud (pildil logo), mille peasekretär oli eestlane Kallio Kotkas.
• 23. juulil 240 aastat tagasi sündis Johann Heinrich Rosenplänter, kes andis 19 aastat oma kulul välja eesti keele uurimisele pühendatud ajakirja.
• 23. juulil 80 aastat tagasi alustas Poolas tööd Treblinka koonduslaager.
• 23. juulil 50 aastat tagasi lennutas NASA kosmosesse esimese Landsati satelliidi.
• 24. juulil 220 aastat tagasi sündis prantsuse kirjanik Alexandre Dumas vanem, kes oli veerandi jagu neeger.
• 24. juulil 125 aastat tagasi sündis lendur Amelia Earhart, kes jäi kadunuks ümbermaailmareisil.

 

• 25. juulil saab 70-aastaseks NSV Liidu meistersportlane alpinismis Urmas Grauen, üks Tallinna mäetipu esmavallutajatest.
• 26. juulil 220 aastat tagasi võttis Eestimaa rüütelkonna maapäev vastu seaduse "Iggaüks", millega talupojad said omandiõiguse vallasvarale.
• 26. juulil 175 aastat tagasi iseseisvus Libeeria (pildil lipp).
• 28. juulil 150 aastat tagasi sündis kindralmajor Dimitri Lebedev, kellel keelati Eesti sõjaväemundri kandmine, ehkki kohus ta õigeks mõistis.
• 29. juulil saab 70-aastaseks Eesti NSV Ülemnõukogu, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja Riigikogu kahe koosseisu liige Georg Erich Põld.

 

• 2. augustil 90 aastat tagasi sündis soome keeleteadlane Kalevi Wiik, kes uuris soome-ugri keelte päritolu.
• 5. augustil 250 aastat tagasi toimus Esimene Poola jagamine.
• 5. augustil 220 aastat tagasi sündis norra matemaatik Niels Henrik Abel, kes tõestas, et viienda astme algebralistel võrranditel pole üldlahendit.
• 6. augustil 60 aastat tagasi iseseisvus Jamaica (pildil lipp).
• 6. augustil 150 aastat tagasi sündis Naiskodukaitse esinaine Mari Raamot.
• 6. augustil 130 aastat tagasi sündis filminäitleja Ants Jõgi, kes oma viimase filmirolli tegi 88-aastaselt.

 

• 8. augustil 80 aastat tagasi sündis Eesti Kongressi ja kahe Riigikogu koosseisu liige pianist Vardo Rumessen.
• 10. augustil saab 70-aastaseks kunstiajaloolane ja Läti Teaduste Akadeemia audoktor Juhan Maiste.
• 11. augustil 90 aastat tagasi sündis Heiki Müür, kes pani aluse majandusküberneetikute koolitamisele Tartu ülikoolis.
• 12. augustil saab 70-aastaseks majandusajakirjanik ja tõlkija Tõnis Arnover.
• 12. augustil saab 70-aastaseks bioloog ja semiootik Kalevi Kull, teadaolevalt esimene geriljaaednik Eestis.
• 14. augustil 160 aastat tagasi asutati Tallinna Vabatahtlik Tuletõrje Selts.

 

• 15. augustil saab 60-aastaseks Riigikogu 4 koosseisu ja Europarlamendi liige Vilja Toomast.
• 17. augustil 40 aastat tagasi tulid müügile esimesed CD-plaadid (pildil): Frédéric Chopini valsid Claudio Arrau esituses ning ABBA album The Visitors.
• 18. augustil 120 aastat tagasi sündis Eesti Kunstnike Liidu esimene esimees maali- ja tarbekunstnik Adamson-Eric.
• 19. augustil 140 aastat tagasi sündis vaimulik Jaak Varik, kes 1941 andis end vabatahtlikult hävituspataljonile üles ja hukati.
• 21. augustil saab 90-aastaseks graafik Evi Tihemets, kelle 80. sünnipäeva puhul toimus 7 isikunäitust.
• 21. augustil saab 60-aastaseks Jõgeva põhikooli keemia- ja informaatikaõpetaja Neeme Katt, kes korraldas matku õpilastega nii mägedesse kui kõrbetesse.

 

• 23. augustil saab 80-aastaseks Riigikogu kolme koosseisu liige Toomas Alatalu.
• 23. augustil 75 aastat tagasi sündis Riigikogu kolme koosseisu liige Andres Taimla (pildil).
• 24. augustil saab eestikeelne Vikipeedia 20-aastaseks.
• 24. augustil 100 aastat tagasi sündis Kihnu valla aukodanik lastekirjanik Harri Jõgisalu.
• 26. augustil 90 aastat tagasi sündis Erich Rein, kes telelavastuses "Nõiakivi" mängis Kivivalvur Ropkat.
• 28. augustil 90 aastat tagasi sündis poksija ja tenor Rinald Bamberg.

 

• 29. augustil saab 25-aastaseks voogedastusplatvorm Netflix.
• 29. augustil 160 aastat tagasi sündis belgia kirjanik Maurice Maeterlinck.
• 30. augustil 60 aastat tagasi sündis Aleksandr Litvinenko, kes tapeti Venemaa võimude korraldusel.
• 31. augustil 60 aastat tagasi iseseisvus Trinidad ja Tobago (pildil lipp).
• 31. augustil saab 30-aastaseks tšellist Silvia Ilves, kellel on 5 õde ja 4 poega.
• 2. septembril 120 aastat tagasi asutati Ants Laikmaa ateljeekool, kus õppis 30 aasta jooksul kaheksasada õpilast.

 

• 7. septembril 210 aastat tagasi toimus Borodino lahing, mis lõppes Prantsusmaa taktikalise võiduga.
• 7. septembril 200 aastat tagasi iseseisvus Brasiilia (pildil lipp).
• 8. septembril 90 aastat tagasi sündis kirjanik Einar Sanden, kes 24 aastat juhtis vanimat väliseesti kirjastust Boreas.
• 9. septembril 140 aastat tagasi sündis kindralmajor ja Johannes Varese valitsuse sõjaminister Tõnis Rotberg.
• 11. septembril 120 aastat tagasi õnnistas Jakob Hurt sisse Eesti Üliõpilaste Seltsi maja.
• 11. septembril 100 aastat tagasi sündis näitleja Heino Mandri, kes Relvastatud Võitluse Liitu kuulumise eest rehabiliteeriti alles 1990. aastal.

 

• 12. septembril 100 aastat tagasi avati Toompeal pidulikult Riigikogu hoone.
• 13. septembril 520 aastat tagasi toimus Smolino lahing, milles Vana-Liivimaa vägi võitis endast märksa suuremat Venemaa väge.
• 13. septembril 175 aastat tagasi alustas tööd Riia Vaimulik Seminar, kus õpetati eesti keelt ja mille õpilastest kolmandik olid eestlased.
• 13. septembril saab 60-aastaseks kirjanik Tõnu Õnnepalu, kes kahel korral loobus kirjanikupalgast.
• 16. septembril 120 aastat tagasi sündis Eesti jalgpallikoondise mängija Ernst Joll, kelle varjunimest on tulnud väljend "käojaani ajama".
• 16. septembril 90 aastat tagasi sündis poliitvang, ERSP asutajaliige ja Põllumeeste Kogu liige Kalju Mätik (pildil).

 

• 19. septembril 100 aastat tagasi sündisid mitmekordsed olümpiavõitjad kergejõustikus Emil Zátopek ja tema naine Dana Zátopková.
• 20. septembril 30 aastat tagasi toimusid 1992. aasta presidendivalimiste esimene voor, mille ülekaalukalt võitis Arnold Rüütel, ja 1992. aasta Riigikogu valimised, mille võitis Isamaa.
• 23. septembril 110 aastat tagasi asutati jalgpalliklubi Viljandi Tulevik.
• 23. septembril 110 aastat tagasi sündis kirjanik Helga Pärli-Sillaots, keda tema avaldatud romaani tõttu ähvardati kohtusse kaevata, kuigi romaani tegevus toimus väljamõeldud Pelgupere linnas.
• 23. septembril saab 60-aastaseks mitmeid kirjandusauhindu pälvinud võro kirjanik Kauksi Ülle, kes on kirjutanud nii luuletusi, proosat kui ka näidendeid.
• 24. septembril 150 aastat tagasi sündis neljakordne riigivanem Jaan Teemant (pildil).

 

• 27. septembril 150 aastat tagasi sündis polaaruurija Friedrich Seeberg, kes jäi kadunuks Sannikovi maad otsides.
• 28. septembril 140 aastat tagasi sündis helilooja Mart Saar, kes sai viieaastaselt endale esimese pilli, väntoreli.
• 29. septembril 130 aastat tagasi sündis Adolf Johannes, kes 18. märtsil 1917 kutsus kokku Eesti sõjaväelaste koosoleku ja juhatas seda.
• 29. septembril saab 50-aastaseks Elo Saue, kes sai hakkama unikaalse saavutusega: võistles orienteerumise MM-il samas teatevõistkonnas oma pojaga.
• 1. oktoobril saab 60-aastaseks Avo Keel (pildil), kes oli 10 aastat Eesti võrkpallikoondise peatreener.
• 2. oktoobril saab 60-aastaseks Tiina Oraste, kes oli 5 aastat Järva maavanem.

 

• 3. oktoobril saab 70-aastaseks akordionist Henn Rebane, kes kirjutas muusika laulule "Veskimees".
• 8. oktoobril 100 aastat tagasi asutati Eesti Kirjanikkude Liit.
• 6. oktoobril 130 aastat tagasi sündis Artur Tupits, kelle järgi on tulnud eesti keelde väljend "tuupi tegema".
• 8. oktoobril saab 25-aastaseks iluvõimleja Carmel Kallemaa, kes alates 2018. aastast esindab Kanadat, mille koondises on saavutanud 7 suurvõistluste medalit.
• 8. oktoobril 60 aastat tagasi iseseisvus Uganda (pildil lipp).
• 9. oktoobril 100 aastat tagasi sündis Nora Kutti, kes tuli ujumises esimest korda Eesti meistriks 1937 ja viimast korda Euroopa meistriks 2013.

 

• 15. oktoobril 5 aastat tagasi valiti Eestis kohalikke omavalitsusi.
• 15. oktoobril 400 aastat tagasi sündis Liivimaa kindralkuberner Magnus Gabriel De la Gardie (pildil).
• 15. oktoobril 125 aastat tagasi sündis antropoloog Juhan Aul, kelle järgi on nimetatud üks habesääsklane.
• 15. oktoobril 100 aastat tagasi sündis pianist Heljo Sepp.
• 15. oktoobril 90 aastat tagasi sündis helilooja Jaan Rääts, kes oli 19 aastat Eesti Heliloojate Liidu esimees.
• 16. oktoobril 110 aastat tagasi sündis Karl Ristikivi, kes kuulus Eesti Rahvusfondi ja Eesti Rahvusnõukogu juhatusse.

 

• 17. oktoobril 140 aastat tagasi sündis esperantist ja Tallinna Tehnikaülikooli metroloogia õppejõud Roobet Kuma.
• 17. oktoobril saab 50-aastaseks räppar Eminem, keda on kohtusse kaevanud tema naine, ema ja kooliaegne kiusaja.
• 18. oktoobril saab 50-aastaseks pankrotihaldur Mari Männiko, kes Mart Laari käsul uuris, kuidas oleks võimalik osta Eesti riigi funktsioonide täitmist välismaalt sisse.
• 18. oktoobril saab 50-aastaseks helilooja Evelin Kõrvits, kes on kirjutanud üle tuhande kontserdiannotatsiooni.
• 20. oktoobril saab 30-aastaseks laulja Liis Lemsalu (pildil), kelle esimene album koosnes norrakeelsetest lastelauludest.
• 23. oktoobril saab 40-aastaseks korvpallur Kristjan Kangur, kes valiti 8 korda järjest Eesti aasta parimaks korvpalluriks.

 

• 23. oktoobril 20 aastat tagasi algas Dubrovka teatri pantvangikriis, milles Venemaa võimude rünnakus hukkus 170 inimest, neist 130 pantvangi.
• 27. oktoobril 220 aastat tagasi kinnitas Aleksander I Eestimaa Aadlike Krediitkassa põhikirja. Pank andis laenu ainult rüütlimõisate tagatisel.
• 27. oktoobril 170 aastat tagasi sündis vene seismoloogia alusepanija, horisontaalsere pendlite kasutamise pioneer seismoloogias ja Tartu observatooriumi direktor Grigori Levitski.
• 27. oktoobril 90 aastat tagasi sündis sõudja ja sõudmistreener, kahekordne aasta treener Mihkel Leppik.
• 30. oktoobril 75 aastat tagasi sõlmiti Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe, mis 1994 kujundati ümber Maailma Kaubandusorganisatsiooniks.
• 30. oktoobril saab 50-aastaseks džässmuusik ja helilooja Tõnis Tüür (pildil).

 

• 1. novembril 70 aastat tagasi lõhkas USA esimese vesinikupommi.
• 1. novembril saab 40-aastaseks kirjanik ja käsipallur Diana Leesalu (pildil).
• 3. novembril saab 80-aastaseks korvpallur Priit Tomson, kes võitis suurvõistlustelt 7 medalit.
• 4. novembril saab 70-aastaseks näitleja Anne Paluver.
• 5. novembril saab 60-aastaseks majandusteadlane Ülle Pärl.
• 6. novembril 80 aastat tagasi sündis noorelt surnud kirjandusteadlane Jaak Põldmäe.

 

• 7. novembril 130 aastat tagasi sündis Leo Sepp (pildil), kes rahaministrina korraldas 1928. aasta Eesti rahareformi, millega Eesti marga asemel võeti käibele Eesti kroon.
• 8. novembril 400 aastat tagasi sündis Rootsi kuningas Karl X Gustav.
• 9. novembril 90 aastat tagasi sündis Väino Unt, kes 11 aastat oli Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituudi direktor.
• 10. novembril 75 aastat tagasi sündis Eesti Kongressi pressisekretär Valeri Kalabugin.
• 11. novembril 140 aastat tagasi sündis kolme järjestikuse valitsuse rahaminister Georg Vestel.
• 11. novembril 140 aastat tagasi sündis Rootsi kuningas, Tartu ülikooli audoktor ja Narva aukodanik Gustaf VI Adolf.

 

• 15. novembril 125 aastat tagasi sündis Eesti NSV Ülemnõukogu juhataja August Kründel.
• 15. novembril 110 aastat tagasi sündis akadeemik ja Tartu linna aukodanik füüsik Harald Keres.
• 15. novembril saab 70-aastaseks kinnisvaraärimees ja sõjaväelane Toomas Peek, kes võitis kohtuprotsessi maksuameti vastu.
• 16. novembril 390 aastat tagasi toimus Lützeni lahing, milles langes Rootsi kuningas Gustav II Adolf.
• 16. novembril saab 60-aastaseks ajakirjanduse õppejõud Halliki Harro-Loit.
• 16. novembril saab 60-aastaseks Eesti Mälumänguliidu juhatuse esimees Indrek Salis (pildil).

 

• 23. novembril 130 aastat tagasi sündis diplomaat Konstantin Talven, kes suurema osa Eesti maailmasõdadevahelisest iseseisvusajast töötas Eesti saatkondades Riias, Moskvas ja Varssavis.
• 23. novembril saab 40-aastaseks mustkunstnik Meelis Kubo.
• 24. novembril 110 aastat tagasi sündis teoloog Evald Saag, kes uuris madude tähtsust soome-ugri usundeis ja kellele on Iisraelis pühendatud puu.
• 25. novembril 210 aastat tagasi sündis ajaloolane ja folklorist Carl Friedrich Wilhelm Russwurm (pildil).
• 25. novembril 100 aastat tagasi sündis Eesti Laskurkorpuse veteran, luuletaja ja lastekirjanik Adolf Rammo.
• 26. novembril 100 aastat tagasi sündis kirjanik Endla Tegova, kes pidi lahkuma kahest koolist ilma lõputunnistuseta kooli likvideerimise tõttu.

 

• 30. novembril 150 aastat tagasi peeti Glasgow's esimene rahvusvaheline kohtumine jalgpallis, kui vastamisi olid Inglismaa ja Šotimaa (pildil jalgpallipallid).
• 30. novembril 110 aastat tagasi sündis dirigent ja kahekordne Eesti meister veepallis Jaan Hargel.
• 1. detsembril 120 aastat tagasi sündis kahekordne EM-medalivõitja maadluses Rudolf Loo.
• 1. detsembril saab 50-aastaseks väliseesti pärimusmuusik, ansambli Naised Köögis liige Sofia Joons.
• 2. detsembril 80 aastat tagasi korraldas Enrico Fermi Manhattani projekti raames esimese tehisliku tuumalõhustumise, millega algas tuumaenergia ajastu.
• 4. detsembril 140 aastat tagasi sündis Tartu rahu algataja ja korraldaja Aleksander Kink, kes hiljem juhtis Riigi Turbatööstust ja osales Ellamaa elektrijaama rajamises.

 

• 6. detsembril 100 aastat tagasi sündis baptisti vaimulik Árpád Arder, kes pidas jumalateenistusi kolmes keeles ning kelle pojad olid Ott ja Jaan Arder.
• 8. detsembril 120 aastat tagasi sündis väliseesti kirjandusteadlane Helmi Eller, kes tõlkis eesti keelde Aino Kalda päevaraamatu, Liina Reimani mälestused ja Väinö Linna "Tundmatu sõduri".
• 9. detsembril 180 aastat tagasi sündis vene filosoof ja geograaf, anarhismi teoreetik Pjotr Kropotkin (pildil).
• 9. detsembril saab 75-aastaseks kirjanik Jaak Jõerüüt, kes oli Eesti suursaadik 6 riigis ja ÜRO-s ning astus kaitseministri kohalt tagasi pärast seda, kui Indrek Tarand lubas ta ahju ajada.
• 10. detsembril 420 aastat tagasi sündis Narva kindralkuberner ja Eestimaa komissar Erik Karlsson Gyllenstierna.
• 10. detsembril 75 aastat tagasi sündis ehitusteadlane ja kuuekordne NSV Liidu meister orienteerumises Jaan Miljan.

 

• 13. detsembril 125 aastat tagasi sündis Arnold Matteus, kes oli 1925–1960 (vaheajaga) Tartu linnaarhitekt ja peaarhitekt.
• 13. detsembril 110 aastat tagasi sündis kirjanik Aristarch Sinkel, kes kirjutas ajaloolise triloogia eestlaste elust Lembitust kuni Põhjasõjani.
• 13. detsembril saab 50-aastaseks esimene Tapa vallavanem ja orienteeruja Kuno Rooba.
• 15. detsembril saab 30-aastaseks lauljatar Kerli Kivilaan.
• 16. detsembril 110 aastat tagasi sündis arhitekt Edgar Velbri, kes projekteeris umbes 2000 maja (pildil tema projekteeritud maja Nõmme keskuses).
• 17. detsembril 90 aastat tagasi sündis Henn Vilbaste, kes rajas Kabli linnujaama ja aretas 6 jõhvikasorti.

 

• 19. detsembril saab 75-aastaseks ASi Standard kauaaegne juhatuse esimees Enn Veskimägi.
• 19. detsembril saab 60-aastaseks ajaloolane ja arhivaar Lea Leppik.
• 20. detsembril 90 aastat tagasi sündis akadeemik Hans Küüts, kes oli Eesti juhtiv odra sordiaretaja.
• 23. detsembril 75 aastat tagasi leiutati bipolaartransistor (pildil tingmärk).
• 23. detsembril 110 aastat tagasi sündis esimene eesti naisnotar Ilma Saarepera.
• 24. detsembril 125 aastat tagasi sündis Elmar Tambek, kes oli üle poole sajandi Vabariigi Presidendi Kantselei ülem.

 

• 26. detsembril 170 aastat tagasi sündis rahvusliku liikumise tegelane Juhan Kunder, kelle järgi on nimetatud rändrahn Suure Munamäe nõlval.
• 26. detsembril on 160 aastat tagasi sündis luuletaja ja ettevõtja Karl Eduard Sööt, kes müüs 1000 krooni eest valitsusele kogu oma mööbli ja raamatukogu ning sai selle 10 krooni eest aastas rendile.
• 27. detsembril 90 aastat tagasi sündis Evi Rannap, kes pani aluse infoteaduse arengule Eestis.
• 27. detsembril saab 30-aastaseks MM-hõbe kümnevõistluses Maicel Uibo.
• 29. detsembril saab 70-aastaseks Lääne-Viru maavanem, mitme suurettevõtte juht ja Riigikogu kahe koosseisu liige Lembit Kaljuvee.
• 30. detsembril 75 aastat tagasi moodustati Rumeenia Sotsialistlik Vabariik (pildil vapp).

• Vikipeedia:Nädala artiklid 2022
• Vikipeedia:Nädala pildid 2022