Liivimaa Kindralkuberner

Liivimaa kindralkubernerile allusid algselt Liivimaa ja Ingerimaa kubernerid ja 6 asehalduskonda eesotsas Riia, Koknese, Tartu, Narva, Nöteborg, Käkisalmi asehalduritega. Liivimaa kindralkuberneri haldusalast eraldati 1642. aastal Rootsi Ingeri.

1626–1629 aastate Rootsi-Poola sõja, Rootsile edukalt lõpetanud 26. oktoobril 1629 sõlmitud Altmargi vaherahuga, loovutas Poola Rootsile suure osa Liivimaast, sealhulgas Riia ning Rootsi kuningriigi võimu alla läks lisaks 1561. aastal Rootsi kuninga võimu tunnustanud Eestile, ka seni Rzeczpospolita võimu all olnud Liivimaa hertsogkonna Pärnu vojevoodkond, Tartu vojevoodkond ja osa Võnnu vojevoodkonnast.

13. novembril 1629. aastal moodustati Läänemereprovintside Liivi-, Ingerimaa ja Käkisalmi provintsidest Liivimaa kindralkubermang, 10. detsembril 1629. aastal nimetati Rootsi kuninga Gustav II Adolfi poolt ametisse ka Liivimaa kindralkuberner.

Kindralkuberneri residents oli aastatel 1629-1632 Tartus, seejärel algselt ajutiselt Riias ning 1643. aastast alaliselt, Riia lossis.

Kindralkubernerid olid oma haldusalal sõjaväe kõrgemad juhid (v.a välivägedesse puutuvates küsimustes); nad korraldasid ja jälgisid piirkonna sõjaliste kaitserajatiste ehitamise ja seisukorra üle; piirkonnas asuvate sõjaväeosade moonaga varustamise üle; korraldasid piirkonnas sõjaväeosade liikumist ja transporti; nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnikke, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus, kandes hoolt ka postiteenuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest, sisse- ja väljareisivate isikute kontrolli (nn passide alusel), maksude laekumise, reduktsiooni läbiviimise, linnade käsitöö ja kaubanduse edendamise ning kiriku- ja kooliasjade eest.

Kindralkuberneri juures tegutses nõuandva organina Liivimaa rüütelkonna maanõunike kolleegium ja harilikult kohalikest, Liivimaa aadlikest valitud asekuberner.

• 1628–1629 Gustaf Horn (1577–1645) – kindralkuberneri kohusetäitja
• 1629–1633 Vabahärra Johan Skytte (1577–1645)
• 1633–1634 Nils Mannersköld (1586–1665)
• 1634–1643 Vabahärra Bengt Oxenstierna (1591–1643)
• 1643–1643 Herman Wrangel (1587–1643)
• 1644–1644 Vabahärra Erik Ryning (1592–1654)
• 1645–1647 Vabahärra Gabriel Oxenstierna (1586–1656)
• 1647–1649 Vabahärra Erik Stenbock (1612–1659), Riia kuberner septembrist 1645, jalaväe ja ratsaväe ülemjuhataja
• 1649–1652 Krahv Magnus Gabriel De la Gardie (1622–1686)
• 1652–1653 Krahv Gustaf Horn (1592–1657)
• 1653–1655 Vabahärra Henrik Horn, kuninglik leitnant (Lieutenant Royal)
• 1655–1658 Krahv Magnus Gabriel De la Gardie, kuninglik leitnant Liivimaal, hiljem kindralkuberner
• 1658–1661 Krahv Robert Douglas (1611–1662)
• 1661–1662 Krahv Axel Lillie (1603–1662)
• 1662–1666 Krahv Bengt Oxenstierna (1623–1702)
• 1666–1671 Krahv Claes Tott (1630–1674)
• 1671–1674 Vabahärra Fabian von Fersen (1626–1677) kindralkuberneri kohusetäitja
• 1674–1686 Vabahärra Krister Horn (1622–1692)
• 1686–1695 Krahv Jakob Johann Hastfer (1647–1695)
• 1696–1702 Krahv Erik Dahlberg (1625–1703)
• 1702–1706 Vabahärra Carl Gustaf Frölich (1637–1714)
• 1706–1709 Riia linna ja kindluste kuberner krahv Adam Ludwig Lewenhaupt (1659–1719)
• 1709 20. august −1709 Henrik Otto von Albedyl (1666–1738) kindralkuberneri kohusetäitja
• 1709–1710 Krahv Nils Stromberg (1646–1723)

• Läänemereprovintsid
• Liivimaa kuberneride loend
• Liivimaa majandusasehaldur