Enn Põldroos: Eesti maalikunstnik

mai">21. mail 1933 Tallinnas) on eesti kunstnik ja kirjanik.

Põldroos lõpetas 1952. aastal Tallinna 2. Keskkooli, õppis aastatel 1952–1958 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis (ERKI-s) maalikunsti ja võeti 1959. aastal Eesti Kunstnike Liitu. Seejärel oli ta õppejõud Tallinna Pedagoogilises Instituudis (aastatel 1961–1966) ja hiljem ka ERKI-s/EKA-s (1973–1985 ja 1994–1995). Aastatel 1985–1989 ja 1995–1998 oli ta Eesti Kunstnike Liidu esimees ja president. Alates 1998. aastast on ta vabakutseline kunstnik.

Kirjanikuna on Põldroos avalikkuses tuntuks saanud eestkätt 2000. aastatel, varem on talt ilmunud ainult üks raamat Olev Subbist (1981). 2002. aastal võitis ta romaaniga "Joonik kivi" Eesti romaanivõistlustel III koha preemia.

Poliitiline tegevus

Põldroos on osalenud ka poliitikas, aastatel 1988–1991 kuulus ta Ülemnõukokku ja oli 1991. aasta 20. augustil üks Eesti iseseisvuse taastamise poolt hääletanuist. Põldroos oli ka Rahvarinde asutajaliige. On olnud NLKP liige.

Põldroos on loonud sadu maale ja monumentaalteoseid. Viimastest võiks olulisemateks pidada "Raadiolille" (1978, Raadiomajas), "Eestimaad" (1983, Eesti saatkonnas Moskvas), "Inimeste elu" (1985, Linnahallis) ja "Varju ja valguse piiril" (1993, Eesti Rahvusraamatukogus). Lisaks on mitmeid tema monumentaaltöid ka keskkoolide seintel.

Temaatiliselt on Põldroos puudutanud nii sotsrealismi, rahvusromantismi kui ka sürrealismi, kuid kõige südamelähedasem on talle olnud viimane. Tema teosed pole pea kunagi kandnud otseselt ideoloogilist, vaid pigem sügavamat, inimlikumat ja mõistatuslikumat sõnumit. 2000. aastatel on Põldroos oma kunstiloomes kasutanud ka arvutit, luues digigraafilisi kunstiteoseid.

• Enn Põldroos: maalid 1967–2007. Tallinn: Argo, 2008
• Joonik kivi: [romaan]. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2003
• Kinnituisanu: pseudokrimka. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2005
• Mees narrimütsiga [memuaarid]. Tallinn: Kunst, 2001
• Prügi seadus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2004
• Silm veresoonega: pseudomuinasjutud. Tallinn: E. Põldroos, 2006
• Traditsiooni uudsus: Olev Subbi: [reproduktsioonide album]. Tallinn: Kunst, 1981
• Öö rüütel: [jutud]. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2002

• 1969 ja 1975 Vilniuse maalitriennaali preemia
• 1973 Eesti NSV teeneline kunstnik
• 1973 Kristjan Raua preemia (mosaiikpannoo "Raadiolill")
• 1979 Eesti NSV rahvakunstnik
• 1983 Kristjan Raua preemia (maalikompositsioon "Universitas Tartuensis")
• 1986 Kristjan Raua preemia (V. I. Lenini nim. Kultuuri- ja Spordipalee pidulik gobelääneesriie "Inimeste elu")
• 1987 NSV Liidu riiklik kunstipreemia
• 2002 Riigivapi IV klassi teenetemärk
• 2006 Riigivapi III klassi teenetemärk
• 2013 Konrad Mäe preemia
• 2014 Eesti Vabariigi kultuuripreemia elutöö eest

Enn Põldroosi isa oli lavastaja ja näitleja Priit Põldroos. Tema tütar on moekunstnik Riina Põldroos. Tema onu pojapoeg oli näitleja Dan Põldroos.

Enn Põldroos on olnud abielus Helgi Erilaiuga; tema praegune abikaasa on Rita Raave.