1988: Aasta

1988. aasta (MCMLXXXVIII) oli 20. sajandi 88. aasta.

Jaanuar

• ...

Veebruar

• 12. veebruar – 1988. aasta Musta mere rammimisjuhtum: NSV Liidu fregatt Bezzavetnõi rammis Mustal merel Nõukogude territoriaalvetes tahtlikult USA sõjalaeva USS Yorktown. USA väitis, et Yorktown oli lihtsalt läbisõidul.
• 13.–28. veebruar – toimusid XV taliolümpiamängud Calgarys Kanadas.
• 20. veebruar – Mägi-Karabahh otsustas eralduda Aserbaidžaani NSVst, algatades Mägi-Karabahhi sõja.
• 29. veebruar – avaldati dokumendid, mis tõestasid Kurt Waldheimi seost Teise maailmasõja ajal toimunud küüditamistega.

Märts

• 13. märts – ajalehes Sovetskaja Rossija ilmus Nina Andrejeva kirjutis "Ma ei saa loobuda põhimõtetest".
• 14. märts – maailmas tähistati esimest korda pii päeva.

Aprill

• 14. aprill – USA sõjalaev USS Samuel B. Roberts sõitis Iraani meremiini otsa.

Mai

• 8. mai – François Mitterrand valiti teiseks ametiajaks Prantsusmaa presidendiks.
• 14. mai – Stockholmis toimus XI Eesti laulupidu Rootsis.
• 15. mai – Nõukogude-Afganistani sõda: Nõukogude väed hakkasid Afganistanist taanduma.

Juuni

• 10.–25. juuni – Lääne-Saksamaa võõrustas Euroopa meistrivõistlusi jalgpallis. Euroopa meistriks tuli esimest korda Holland.
• 23. juuni – NASA teadlane James Hansen tunnistas senatis, et Maa kliima soojeneb.
• 26. juuni – Nõukogude Liidu juudid tulid Moskva tänavale, et nõuda õigust emigreeruda, kuid miilits viis nende juhi paari minuti jooksul ära.
• 27. juuni – Pariisis hukkus Gare de Lyoni rongiõnnetuses 56 inimest.

Juuli

• 6. juuli – Põhjamere Suurbritannia sektoris toimus maailma esimene naftaplatvormiõnnetus, kui gaasilekke tõttu plahvatas Piper Alpha naftaplatvorm. Õnnetuses hukkus 167 inimest.

August

• 2. august – Nõukogude sõjaväevõimud avalikustasid USA kaitseministrile Frank Carluccile uue ülisalajase pommitaja loomise plaani.
• 20. august – Iraani-Iraagi sõda lõppes kehtima hakanud relvarahuga.
• 28. august – Ramsteini lennuetenduse katastroofis hukkus 70 inimest ja 346 sai vigastada.

September

• 17. september – avati XXIV suveolümpiamängud Seoulis Lõuna-Koreas.
• 29. september – NASA jätkas pärast Challengeri katastroofi kosmosesüstikulende: missioonile saadeti kosmosesüstik Discovery STS-26.

Oktoober

• 13. oktoober – radioaktiivse süsiniku meetodil tõestati, et Torino surilina on võltsing, mis pärineb keskajast.

November

• 5. november – Ursula Wallberg valiti Eesti Rahvusnõukogu esimeheks.

Detsember

• 21. detsember – toimus Lockerbie katastroof.

 

 

• 5. jaanuar – EKP KK büroo otsus "natsionalismi ilmingutest Eestis."
• 15.–16. jaanuar – EKP Keskkomitee poliitharidusmajas Tallinnas toimus Eesti NSV kolhoosnike 3. kongress 842 delegaadi osavõtul. (Kaks varasemat kongressi olid toimunud novembris 1948 ja oktoobris 1969.) Kongress valis Eesti NSV Kolhooside Nõukogu ja üleliidulise kongressi delegaadid. "Eesti NSV kolhoosnike III kongress toetab täielikult NLKP Keskkomitee 1985. aasta aprillipleenumil alustatud revolutsioonilisi ümberkorraldusi meie paljurahvuselises riigis, mis on suunatud sotsialismi ülesehitamise leninlike põhimõtete järjekindlale elluviimisele."
• 21. jaanuar – 14 kodaniku üleskutse Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) loomiseks, eesmärgiks Eesti iseseisvus ja kommunistliku režiimi lõpp.
• 28. jaanuar – Eesti NSV-s kehtestati demonstratsioonide ja miitingute vastane seadus.
• 2. veebruar – Tartus tähistatavat Tartu rahu aastapäeva nurjama saadetud miilitsaüksused oli väljas kilpide ja koertega.
• 19. veebruar – ajalehes Rahva Hääl ilmus nn 49 kiri, mis kutsus üles vägivallast hoidumisele.
• 24. veebruar – toimus Eesti Vabariigi 70. aastapäeva rahvakogunemine Tammsaare kuju juures Tallinnas koos võimude korraldatud palaganiga (Mati Talvik, Ahto Vellamaa, Harri Lumi, Gabriel Hazak, Trivimi Velliste).

• 24. veebruar – Otepääl andis oma esimese kontserdi rokkansambel Terminaator.

• 25. märtsil – kõnekoosolekud Tallinnas Tammsaare monumendi juures, Tartus, Võrus ja Pärnus, nõuti küüditatute nimekirjade avalikustamist.
• 1.–2. aprillil – loomeliitude ühispleenum Tallinnas, kõlasid ka iseseisvuse nõuded, kuid ennekõike tauniti Karl Vaino juhtimisstiili.
• 13. aprill – Edgar Savisaar tegi Eesti televisioonis ettepaneku moodustada Rahvarinne Perestroika Toetuseks.
• 14.–17. aprill – Tartus toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi taas avalikkuse ette Eesti sinimustvalge lipp.
• 26. aprill – asutati Eesti esimene aktsiaselts Baltservice.
• 1. mai – roheliste kolonn murdis Tallinnas võimude korraldatud maiparaadile, sinimustvalget sümboolikat kandnud Valev Kruusalu peeti võimude poolt kinni. Võrus tuli Vaba-Sõltumatu Noorte Kolonn nr 1 välja juba suure sinimustvalgega.
• 14. mail – Tartu X levimuusikapäevadel kanti ette Alo Mattiiseni ja Jüri Leesmenti isamaalised laulud.
• 14.–15. mai – esimene roheliste rattaretk "Kuidas elad, Virumaa?".
• 23. mai – ametlikult asutati Eesti Roheline Liikumine, esimeheks sai Juhan Aare.
• 29. mai – MRP-AEG liige Lagle Parek kutsuti Moskvasse, kus USA president Ronald Reagan võõrustas Nõukogude dissidente.
• 31. mai – Ardo Keskküla, Rein Õunapuu ja Einar Soone tegid ettepaneku luua Eesti Kristlik Liit.
• 4. juuni – Tallinnas kinos Kosmos toimus esimene sõltumatu noortefoorum, millel kõlanud iseseisvusnõuded sundisid Edgar Savisaare saalist välja marssima; meedias avaldati noortefoorumi nõuded sihilikult moonutatuna.
• 10.–14. juuni – Tallinnas stiihiliselt alanud öölaulupidudel kogunes isamaalisi laule laulma ligi 100 000 inimest.
• 14. juuni – küüditamise aastapäeva tähistati meeleavaldustega Tallinnas, Tartus, Pärnus, Võrus, Viljandis jm.
• 16. juuni – Moskvast saabunud Nikolai Sljunkovi kaasabil tagandati Karl Vaino EKP keskkomitee esimese sekretäri kohalt ja ametisse pandi Vaino Väljas.
• 17. juuni – Tallinna Lauluväljakul toimus enam kui 100 000 osavõtjaga rahvakoosolek, kohtumine NLKP konverentsile saadetavate delegaatidega.
• 17. juuni – tegevust alustas Sõltumatu Infokeskus, põhitoimkonnas Andres Mäe, Mait Raun, Andres Herkel.
• 19. juuni – Lalsis asuva Vabadussõja monumendi taastamine vallandas monumentide taastamise kampaania üle Eesti.
• 23. juuni – Eesti NSV Ülemnõukogu presiidium oli sunnitud tunnustama sinimustvalget Eesti rahvusvärvidena.
• 25. juuni – Tallinnas Reaalkooli juures peetud miitingul nõuti sealse Vabadussõja ausamba taastamist.
• 28. juuni – Rahvarinde kutsel tulid tuhanded inimesed ehitamisel olnud rahvusraamatukogule kaableid paigaldama.
• 1. juuli – Tallinnas Draamateatri ees algas ERSP korraldatud pikett, kus nõuti poliitvangide (Enn Tarto, Mart Niklus jt) vabastamist.
• 12. juuli – Mart Niklus vabanes vanglast ja naasis Eestisse.
• 12. juuli – Vaba-Sõltumatu Noorte Kolonn nr 1 heiskas Suurele Munamäele sinimustvalge, mille võimud kohe maha võtsid, kuid 15. juulist jäi see siiski lehvima.
• 14. juuli – Tallinnas asutati Miina Hindi juhtimisel Eesti Demokraatlik Liikumine'88 (EDL'88).
• 19. juuli – Jevgeni Kogani eestvedamisel asutati Tallinnas Eesti NSV töötajate internatsionaalne liikumine.
• 26. juuli – asutati Tallinna Sõltumatu Malev, et taastada vabadussõja monumente ja skautide liikumine.
• 3. august – leiti üles Otepää Vabadussõja mälestussamba obelisk.
• 10. august – Rahva Hääl avaldas Molotovi-Ribbentropi pakti salajased lisaprotokollid.
• 16. august – Tallinnas vanas Poliitharidusmajas toimus Interliikumise vormiline asutamiskoosolek.
• 20. august – Pilistveres asutati Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, esimese avaliku väljakutsena kommunistlikule parteile.
• 23. august – toimus teine Hirvepargi miiting, mille korraldasid ühiselt ERSP, MRP-AEG, Eesti Kristlik-Demokraatlik Liiga, EDL'88, Eesti Kristlik Liit, Rahvusliku Sõltumatuse Liiga ja Tallinna Sõltumatu Malev; samal päeval kõneles Rahvarinde kutsel Tallinna linnahallis Moskva professor Juri Afanasjev.
• 25. august – Eesti Roheline Liikumine nõudis linnahallis toimunud avalikul koosolekul valitsusjuht Bruno Sauli tagandamist.
• 26.–28. august – toimus esimene Rock Summer Tallinna lauluväljakul.
• 8. september – Isemajandava Eesti üle peetud vaidluste tulemusel sai plaanikomitee esimeheks Rein Otsason.
• 11. september – Tallinna lauluväljakul toimus aasta suurim massiüritus, kus osales ligi 300 000 inimest – "Eestimaa laul 1988". Trivimi Velliste nõudis avalikult Eesti iseseisvumise taastamist.
• 27. august – Rahvarinde algatuskeskuse seisukoht Eesti enesemääramisest kuulutas eesmärgiks sotsialistliku föderalismi arengu ehk liidulepingu.
• 1.–2. oktoober – Tallinna Linnahallis toimus Rahvarinde esimene kongress.
• 6.–9. oktoober – toimusid muinsuskaitsepäevad Pärnus.
• 11. oktoober – taastati Õpetatud Eesti Selts, esimeheks valiti Herbert Ligi.
• 13. oktoober – Kreutzwaldi-nimeline Eesti NSV Riiklik Raamatukogu nimetati ümber Eesti Rahvusraamatukoguks.
• 16.–22. oktoober – eesti keele nädal Tallinnas lõppes keeleloitsuga Tallinna raekoja ees.
• 17. oktoober – vangilaagrist jõudis tagasi Enn Tarto.
• 2. november – Pilistveres rajati stalinismiohvrite mälestuseks kivikangur.
• 3. november – Estonia kaevanduses puhkes põleng, mida kustutati 48 päeva.
• 12. november – Teine sõltumatu noortefoorum Tartus.
• 16. november – Eesti NSV Ülemnõukogu võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni, taotles liidulepingu sõlmimist ja pani valitsusjuhiks Indrek Toome.
• 30. november – konkureerivatel koosolekutel Tallinnas lõid üleliidulised tehased Töökollektiivide Ühendnõukogu (eesotsas Vladimir Jarovoiga) ja Eesti ettevõtted Eesti Töökollektiivide Liidu (eesotsas Ülo Nugisega).
• 1. detsember – taastati Eesti Üliõpilaste Selts.
• 7. detsember – algatati Eesti Rohelise Partei loomine.
• 10. detsember – Tartus peetud rohelisel foorumil sai Eesti Rohelise Liikumise esimeheks Toomas Frey.
• 28. detsember – Melbourne'is alanud ESTO'88 päevadel sai esimest korda ESTO-päevade ajalos osaleda ka Eestist saabunud delegatsioon.

  Pikemalt artiklis Sündinud 1988

• 1. jaanuar – Melissa Haro, USA modell
• 21. jaanuar – Vanessa Hessler, itaalia modell ja näitleja
• 23. jaanuar – Pim Meurs, hollandi kabetaja
• 26. veebruar – Timo Sild, eesti orienteeruja
• 13. märts – Jane Trepp, eesti ujuja
• 24. märts – Kardo Ploomipuu, eesti ujuja
• 27. märts – Brenda Song, USA filminäitleja ja laulja
• 29. märts – Jürgen Zopp, eesti tennisist
• 10. aprill – Haley Joel Osment, USA näitleja
• 11. aprill – Mait Patrail, Eesti käsipallur
• 28. aprill – Juan Manuel Mata García, hispaania jalgpallur
• 5. mai – Skye Sweetnam, kanada laulja
• 7. mai – Eino Puri, eesti jalgpallur
• 7. mai – Kadri Puri, eesti võrkpallur
• 7. mai – Sander Puri, eesti jalgpallur
• 16. mai – Jaak Põldma, eesti tennisist
• 24. juuni – Ardo Arusaar, eesti maadleja
• 24. juuni – Micah Richards, inglise jalgpallur
• 5. juuli – Martin Liivamägi, eesti ujuja
• 9. juuli – Triin Niitoja, eesti laulja
• 24. juuli – Joosep Järvesaar, eesti laulja
• 29. juuli – Tarjei Bø, norra laskesuusataja
• 29. juuli – Teele Viira, eesti laulja
• 5. august – Kaimar Saag, Eesti jalgpallur
• 30. august – Laura Põldvere, eesti laulja
• 19. september – Katrina Bowden, USA näitleja
• 19. september – Annika Saarnak, eesti ujuja
• 7. detsember – Emily Browning, austraalia näitleja

  Pikemalt artiklis Surnud 1988

• 14. jaanuar – Georgi Malenkov, Nõukogude Liidu poliitik
• 17. jaanuar – Angelo di Mojana, Malta ordu suurmeister
• 20. jaanuar – Ülo Torpats, eesti klassikaline filoloog ja tõlkija
• 7. veebruar – Rudolf Põldmäe, eesti kirjandus- ja rahvaluuleteadlane
• 1. märts – Maurice Raichenbach, prantsuse kabetaja
• 9. märts – Kurt Georg Kiesinger, saksa poliitik
• 7. aprill – Aira Kaal, eesti kirjanik
• 26. aprill – Valerie Solanas, ameerika kirjanik
• 25. oktoober – Aleksander Tõkke, Eesti autosportlane ja treener
• 6. november – Elar Kuus, eesti lastekirjanik
• 6. detsember – Roy Orbison, USA muusik

• füüsika – Leon Lederman, Melvin Schwartz, Jack Steinberger
• keemia – Johann Deisenhofer, Robert Huber, Hartmut Michel
• meditsiin – James Black, Gertrude Elion, George Hitchings
• kirjandus – Nagib Mahfuz
• rahu – ÜRO rahutagamisjõud
• majandus – Maurice Allais