Priit Põldroos: Eesti lavastaja, näitleja, teatripedagoog ja kirjamees

jaanuar">11. jaanuar 1902 Nissi vald, Tabara – 28. juuli 1968) oli eesti lavastaja, näitleja, teatripedagoog ja kirjamees.

Priit Põldroos
Sündinud	11. jaanuar 1902
Surnud	28. juuli 1968
Tegevusala	teatripedagoog

Priit Põldroos sündis paljulapselise pere vanima pojana. Riigi toel sai ta hariduse Tallinna Õpetajate seminaris ning astus 1920. aastal vastloodud Eesti esimesse näitlejaid koolitavasse Draamastuudio teatrikooli. Ta lõpetas 1924. aastal selle I lennu ning osales kooli juurde rajatava Draamastuudio Teatri loomisel.

Priit Põldroos pidas oma eeskujudeks Max Reinhardti, Edward Gordon Craigi ja Georg Fuchsi. Põldroosi mõjutasid noorpõlves ka tema sõbra August Bachmanni ekspressionistlikud katsetused Hommikteatris ja koostöö Hilda Gleseriga.

Teater oli Põldroosi veendumuste kohaselt täiesti iseseisev ja autonoomne kunstiliik. Dramaturgia ei mänginud tema jaoks juhtrolli, vaid oli kõigest vahend kunstniku sõnumi edastamisel. Samuti on ta rõhutanud lavastaja kui iseseisva loovisiksuse autonoomsust.

Põldroosi õpilane Voldemar Panso on kasutanud väljendit "paradoksaalne Põldroos". Vastuolud peituvad Põldroosi isiksuses ja lavastamises. Ühelt poolt püüdis Põldroos olla eksperimenteeriv ja katsetav, kuid teisest küljest taipas ta, et eksperimenteerivat teatrit kannatavat publikut on vähe. Põldroosi meelest pidi teater olema ühiskondlikult aktiivne ja seetõttu ei köitnud idee "kunstist kunsti pärast" teda kuigi kaua.

Priit Põldroos ei praktiseerinud oma lavastajatöös ettenäitamist ja ettemängimist, olgugi et me teame teda ka kui väga omapärast ja tugevat näitlejat. Samuti puudus tal uue lavastuse esimesse proovi minnes lavastuse täpne režiiplaan. Seevastu oli ta teinud materjaliga kõvasti eeltööd ja tal oli oma kontseptsioon ja põhiidee.

Näitlejatele andis Põldroos kätte suuna ja idee ning laskis neil siis improviseerida. Seejuures hoidis ta väga oma näitlejaid ja pidas väga oluliseks näitlejate igakülgset ja pidevat arengut.

Põldroos oli kindlasti teatraalse, mitte kirjandusliku teatri esindaja. Teater oli tema jaoks mäng. Noor Põldroos vastandas end seeläbi ka paralleelselt teatripilti domineeriva olustikulise realismiga.

Oma leidlikes ja fantaasiarikastes lavastustes kasutas ta palju rahvapärimust: folkloori, mänge, laule, tantse. Samuti kaasas ta oma lavastustesse commedia dell'arte traditsioonilist mängu. Põldroosi meelest pidi teater olema rahvuslik, kuid ei tohi seejuures minevikku kinni jääda. Ning samuti pidi teater olema rahvalik, kuid ei tohi rahva soovidele seejuures lõputult vastu tulla.

Samas tuleb toonitada, et Põldroos ei olnud oma seisukohtades järjekindel. Tema algusaastate radikaalsemad ideed mahenesid ajapikku ega juhtinud tema tegevust enam niisuguse jõuga. Ometi oli ta 1930. aastatel üks populaarsemaid eesti lavastajaid, lavastades suure edu ja menuga nii Tallinna Töölisteatris kui ka Eesti esindusteatris Estonias. Rahvaliku lavastajana ei saanud ta olla oma vaadetes liialt radikaalne. Tema käekiri mahenes, kuid sellegipoolest ei loobunud ta oma "teatraalse teatri" põhiprintsiipidest.

• 1921 osales Draamastuudio Ühingu asutamises
• 1924 lõpetas Draamastuudio teatrikooli I lennu
• 1924–1928 Draamastuudio Teatri lavastaja ja näitleja
• 1925 Tallinna Töölisteatri Ühingu asutajaid
• 1926–1940 Tallinna Töölisteatri juht
• 1933–1937 ühtlasi lavastas Estonias
• 1938–1941 ühtlasi õpetas Tallinna Konservatooriumi Riiklikus Lavakunstikoolis
• 1940 määrati Ühendatud Draama- ja Töölisteatri komissariks
• 1941 Töölisteatri näitejuht
• 1941 evakueerus NSV Liidu tagalasse, organiseeris Tatarimaal lühiajaliselt tegutsenud eesti kunstiansambli
• 1942–1944 Eesti NSV Riiklike Kunstiansamblite näitejuht ja direktor
• 1944–1949 Draamateatri kunstiline juht ja direktor
• 1946–1950 ühtlasi Eesti NSV Riikliku Teatriinstituudi direktor ja õppejõud
• 1950–1951 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstiosakonna juhataja
• 1951–1953 Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi direktor

• Walter Hasenclever, "Gobseck"1925Draamastuudio teater, 1929Tallinna Töölisteater
• Kaiser, Gaas II 1925Draamastuudio teater
• Romain Rolland, Mäng surmast ja armastusest1927Draamastuudio teater
• Hašek-Põldroos, Vahva sõdur Švejk 1930Tallinna Töölisteater
• Valentin Katajev, Nelinurk sõõris 1930Tallinna Töölisteater
• Karl Ast-Rumor, Valge naine1931Tallinna Töölisteater
• Heinrich von Kleist, Lõhutud kruus 1932Tallinna Töölisteater
• Henrik Visnapuu / Riho Päts, Meie küla poisid 1932Tallinna Töölisteater
• August Kitzberg / Juhan Simm, Kosjasõit 1932Tallinna Töölisteater
• Maksim Gorki, Tormi eel (Jegor Bulõtšov ja teised)1933Tallinna Töölisteater
• Pagnoli / Paul Nivoix, Kuulsusega Kaubitsejad1933Tallinna Töölisteater
• Michali, Olen 26 aastane 1933Tallinna Töölisteater
• Marcel Pagnol, Kauged rannad 1933Estonia
• Teuvo Pakkala, Parvepoisid 1934Tallinna Töölisteater
• Ludvig Holberg, Mäeküla Jeppe 1934Tallinna Töölisteater
• Artur Adson, Elav kapital 1934Estonia
• Marcel Pagnol, "Fanny" 1934Estonia
• Hugo Raudsepp, Demobiliseeritud perekonnaisa1934Estonia
• Shakespeare, Mida soovite 1935Estonia
• Eduard Vilde / Andres Särev, Mahtra sõda 1936Tallinna Töölisteater
• Mart Raud, Kirves ja kuu 1936Tallinna Töölisteater
• Shakespeare, Palju kära ei millestki 1936Estonia
• Nikolai Gogol, Revident 1936Estonia
• Nikolai Pogodin, Aristokraadid 1937Tallinna Töölisteater
• John Gay / Bertolt Brecht / Kurt Weill, Kolmekrossiooper1937Tallinna Töölisteater
• Shakespeare, Veneetsia kaupmees 1937Estonia
• Evald Tammlaan, Raudne kodu 1938Tallinna Töölisteater
• Pedro Muñoz Seca / Pedro Pérez Fernández "Caramba!" 1938Tallinna Töölisteater
• Aleksandr Ostrovski, Mets 1938Tallinna Töölisteater
• Fjodor Dostojevski-Baty, Kuritöö ja karistus1939Tallinna Töölisteater
• Juhan Kunder, Kroonu onu 1939Tallinna Töölisteater
• Henrik Ibsen, Ehitaja Solness 1940Tallinna Töölisteater
• Carlo Goldoni, Kahe isanda teener 1941Tallinna Töölisteater
• August Kitzberg, Püve talus 1941Tallinna Töölisteater
• Leonid Leonov, Vallutusretk 1945 Draamateater
• Richard Brinsley Sheridan, Seltsidaam 1945Draamateater
• Tammsaare / Voldemar Panso, Põrgupõhja uus Vanapagan1945Draamateater, 1953 Draamateater
• Mart Raud, Karastus 1945Draamateater
• Leonid Leonov, Tavaline inimene 1946Draamateater
• Anatoli Surov, Kaugel Stalingradist 1946Draamateater
• Konstantin Simonov / Aleksandr Viner, Päevad ja ööd 1947Draamateater
• Kroni, Sügavuurimine 1947Draamateater
• Nikolai Pogodin, Kremli kellad 1947Draamateater
• Eduard Vilde, Pisuhänd 1948Draamateater
• Jaan Sepp, Maja karu tänavas 1948Draamateater
• Nikolai Pogodin, Inimene relvaga 1949Draamateater
• Johannes Semper, Murrang 1949Draamateater
• Shakespeare, Nagu teile meeldib 1952Draamateater
• Eduard Vilde / Karin Ruus, Mahtra sõda 1954Draamateater (koos Ilmar Tammuriga)

• Bubnov, Maksim Gorki, Põhjas 1931
• Mathias Rästik, August Mälk, Neitsid lampidega1933
• Tõnu Prillup, Eduard Vilde / Andres Särev, Mäeküla piimamees1934 Tallinna Töölisteater
• Kotinõel, Enn Vaigur, Kraavihallid 1935
• Parun, Eduard Vilde / Andres Särev, Mahtra sõda1936Tallinna Töölisteater
• Vidrik, Mart Raud, Kirves ja kuu 1936Tallinna Töölisteater
• Neštšastlivtsev,Aleksandr Ostrovski, Mets 1938Tallinna Töölisteater
• Raskolnikov, Fjodor Dostojevski-Baty, Kuritöö ja karistus1939 Tallinna Töölisteater
• Solness, Henrik Ibsen, Ehitaja Solness 1940Tallinna Töölisteater
• Lenin, Nikolai Pogodin, Kremli kellad 1947Draamateater
• Lenin, Nikolai Pogodin, Inimene relvaga1949Draamateater

• 1923–1926 kaastöö ajalehtedele Vaba Maa, Päevaleht
• 1930. aastatel kaastöö ajakirjale Teater
• 1950. aastatel teatriloolised artiklid almanahhis Eesti Nõukogude Teater
• Kriitika ja vested Sirbis ja Vasaras (keelati 1959 Pravda sekkumise tõttu)

• Aastast 1984 antakse välja Priit Põldroosi nimelist auhinda teatrimõtte arendamise, teatriteaduslike publikatsioonide ja lavapedagoogiliste teenete eest.

• Priit Põldroosi vend Harri Põldroos osales 1. detsembri riigipöördekatses ja lasti maha.
• Priit Põldroosi venna pojapoeg oli Dan Põldroos.
• Priit Põldroosi poeg on maalikunstnik Enn Põldroos.
• Priit Põldroosi pojatütar on moekunstnik Riina Põldroos.