Eesti Entsüklopeediakirjastus

Kirjastus andis välja eesti rahvusentsüklopeediat "Eesti entsüklopeedia".

Eesti Entsüklopeediakirjastuse eelkäija oli Eesti Riikliku Kirjastuse juurde 1963. aastal moodustatud "Eesti nõukogude entsüklopeedia" (ENE) peatoimetus. 1965. aastal läks ENE peatoimetus üle kirjastuse Valgus koosseisu. Ning 18. jaanuaril 1991 moodustati ENE peatoimetuse õigusjärglasena Eesti Entsüklopeediakirjastuse Aktsiaselts.

Ettevõtte konsolideeritud müügitulu oli 2006. aastal 16,3 miljonit krooni ning 2007. aastal 25,4 miljonit krooni, 2006. aastal oldi kahjumis 2,89 miljoni krooniga ning 2007. aastal kasumis 2,12 miljoni krooniga.

Ettevõtte suuraktsionärid olid 2009. aasta jaanuari alguse seisuga Hardo Aasmäe (osalus 25,6%), Jüri Ott (osalus 20,4%) ja Ülo Kaevats (osalus 12,0%).

2. juunil 2011 kuulutas Harju maakohus välja Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS-i pankroti. Pankrotimenetlus aga takerdus, sest kirjastuse viimase kontori omanik Ülemiste City konfiskeeris 9000-eurose üürivõla katteks firma kontoris olnud vara ja müüs maha. Pankrotihaldur Tiina Mitt hindas selle väärtuseks üle 4,3 miljoni euro. Mahamüüdud dokumentide, autorilepingute ja toimetamisel olnud raamatute asukoht on teadmata. Kaotsis on ka osa EE arhiivist, algatati kriminaaluurimine.

• "Suur maailma atlas" – ilmus aastal 2005
• "Maailma atlas" – ilmus aastal 2000
• "Väike entsüklopeedia 2002" – ilmus aastal 2001
• "Väike entsüklopeedia" – ilmus aastal 2006
• "A ja O" taskuteatmik

• Eesti Entsüklopeediakirjastuse koduleht
• Infopäring Äriregistrist
• Mihkel Kärmas, K-tehing koolientsüklopeediaga, Eesti Ekspress, 28. august 2008
• Entsüklopeediakirjastus võlgneb Krediidipangale üle miljoni, e24.ee, 17. november 2009
• Entsüklopeediakirjastus tegutseb kuristiku serval, Delfi, 11. mai 2010
• Askur Alas, "Eesti Entsüklopeedia iduneb internetis" Eesti Ekspress, 30. august 2012