Ebola Viirushaigus

Kuigi viirushaiguse esmaseks puhanguks on laialt peetud 1976. aastal Sairi epideemiat, siis on leitud, et juba 2400 aastat tagasi võis Ebola põhjustada suure haiguspuhangu Ateena linnas. Tänapäeva suurimaks haiguspuhanguks on 2014. aastal alguse saanud Lääne-Aafrika epideemia.

  Pikemalt artiklis Ebolavirus

Hemorraagilise viiruspalaviku põhjustajateks võivad olla harilikult nelja ebolaviiruse perekonda liigitatud viiruseliiki: Ebola viirus, Taï Forest ebolavirus (TAFV), Sudan ebolavirus (SEBOV) ja Bundibugyo ebolavirus (BEBOV).

Zoonootilised ohud

Looduslikud Ebolavirus'e reservuaarid on seni tundmata. Uurijad on pakkunud välja mitmesuguseid nakkuse ülekandumise hüpoteese.

Arvatakse, et ebolaviirustega võivad Aafrikas nakatuda (erinevad nakatumisteed) ja levitada ka koerad ja sead. Loomade nakkuskandlust ja haigestumist esineb mitmetel infraseltsi Anthropoidea liigitatud loomadel nagu rannikugorilladel, šimpansidel ja mandrillidel.

Arvatakse, et metsloomad (näiteks antiloobid, mitmed esikloomalised ja närilised (nt okassealised) jt ning kodusead ja koerad võivad nakatuda taimtoiduliste nahkhiirte väljaheidetega kokku puutunud puuvilju, taimestikku või viirustega kokku puutunud liha süües ning mõnda liiki nahkhiired (vasartiibur, Epomops franqueti ja Myonycteris torquata) võivad ebolaviiruste looduslikeks reservuaarideks olla (uuringu käigus tuvastati Ebola viiruse geenide fragmente).

2014. aasta detsembris avaldatud uurimuse kohaselt võis esimese Ebola viirushaiguse kahtlusega isik (nullpatsient) Meliandous (Guéckédou) 28. detsembril 2013 (WHO andmetel) (isa sõnul suri poiss 6. detsembril surnud kaheaastane ebolahaige poisslaps Émile Ouamouno saada nakkuse mängides (või küttides – lapsed ja naised pidavat küttima) puuviljadest (teiste allikate kohaselt putukatest) toituvatelt Angola nahkhiirtelt (Mops condylurus), kuid kuna Ebola viiruse jälgi nende kehast teadlastel tuvastada ei õnnestunud siis pole võimalik hüpoteesi üheselt kinnitada.

Ebola viiruse geenide olemasolu

Ebola viiruse nukleotiidisekventsi fragmente on tuvastatud ka mitmel Mus setulosus'el ja perekonna Praomys esindajatel ning Sylvisorex ollula'l, kuid kuna viirust ennast ei tuvastatud siis pole selge kas ka need loomad võivad Ebola viiruse looduslikeks reservuaarideks olla.

Teisene nakatumine

Inimeselt inimesele levivad looduslikud ebolaviirused lähikontaktide kaudu, nagu perekonnaliikmete ja sõprade omavahelised läbikäimised (sh kätlemine).

Kinnitatud andmetel toimub ülekanne viirusega nakatunud kehavedelike (sh higi, pisarad, veri, rinnapiim, sülg, okse), väljaheidete, nakatunud elundite, ka süstalde ja haavade kaudu nahal.

Ebola viirus võib inimeselt inimesele levida, ka aevastamisel ja köhimisel õhku paiskuvate süljepiiskadega.

Ebola viirushaigusse nakatumise kohta täpsed teooriad puuduvad – seni võidakse siia arvata ka nakkuse saamine ebolahaige ravi kohta koostatud haigusloo pabereid käideldes.

WHO teatel levib Ebola Libeerias ühistranspordivahendeid kasutades, näiteks taksode, mootorrattataksode ja teiste transpordivahenditega, arvatakse, et selle põhjuseks on sugulaste poolt Ebola karantiini kartuses tänavale jäetud ebolahaigete surnukehad.

Ebolaviirushaigusi peetakse praegu siiski sarlakitest ja gripist vähem nakkavaks.

Matusekombestiku läbiviimine

Loodusliku viirusega nakatunu on nakkusohtlik ka pärast surma, seega võidakse ebolasse nakatuda ka usukombeid järgivat matusekombestikku läbi viies, mil surnuid pestakse ja nendega hüvasti jätmisel musitatakse ja katsutakse.

Monrovias surnutele diagnoosi kinnitamiseks teste valdavalt ei tehta, kuna nakkusriski peetakse liiga kõrgeks.

Sugulisel teel nakatumine

Nakatumine seemnevedeliku kaudu võib toimuda kuni 7 nädalat pärast haigusest tervenemist. Viiruseosakesi on tuvastatud reproduktiivelundite eritistes ka kuni 80 ja rohkem päeva (kuni 6 kuud) pärast haigusest tervenemist.

Siiani soovitas Maailma Terviseorganisatsioon Ebola viirushaiguse läbipõdenutel kolme kuu jooksul alates nakatumisest seksist hoiduda või kasutada kondoomi. Nüüdseks aga, uute tõendusmaterjalide (viiruseosakesed seemnevedelikus ja naispartneri nakatumine) leidmise tõttu, püüavad nad oma ettekirjutusi muuta: 3 kuud pärast Ebola viirushaigusest tervenemist suguühtest hoidumine ei pruugi Ebolasse nakatumist takistada ning seega võidakse soovitusmäär tõsta 6 kuu peale.

Haiglanakkus

Nakatuda võivad ka meditsiinitöötajad, kes ei kasuta spetsiaalseid isikukaitsevahendeid. Haiglanakkuse võib saada ebolaviirusega nakatunud meditsiinitöötajatelt.

Epidemioloogilised uuringud inditseerivad, et käimasoleva ebolaepideemia võis Macentasse, Nzérékorésse ja Kissidougousse edastada Ebola kahtlusega tervishoiutöötaja (patsient S14) Guéckédoust (veebruaris 2014).

Laborinakkus

Harva võivad nakatuda laboritöötajad laboratoorsete katsetuste käigus: tuvastatud on juhtum USA laboris 2004. aastal (spekulatiivne), Venemaa (Novosibirsk) teadlase surm 2004. aastal, Saksamaal (Hamburgis asuvas laboris, nõelal oli ZEBOV) (märts 2009) jm.

1995. aastal laboris tehtud uurimusega kuue ahviga (Macaca mulatta), mille käigus nakatati enamik ahve eksperimentaalselt Ebola viiruse pihuspreparaadiga, tuvastati, et need ahvid haigestusid eksperimentaalsesse Ebola viirushaigusse.

Gary P. Kobingeri jt (2011) eksperimendi käigus nakatati sigu ZEBOV tüve Kikwit 95-ga nasogastraalselt (nina-mao limaskest) ja sead haigestusid sigade Ebola viirushaigusse.

Väljaspool organismi on viirus tavatemperatuuril nakkusohtlik mitu päeva, –70 °C juures on viiruseosakesed üsna stabiilsed.

 

Ebola viirushaigus avastati hemorraagilise palaviku epideemia ajal Zaires 1976. aastal (1976. aasta Ebola viirushaiguse epideemia Zaires).

Kuna Ebola viiruste täpset arengulugu ei teata, võib Ebola viirushaigusega seotud informatsioon sisaldada palju teaduslikult kinnitamata väiteid.

Uurijate arvates, toetudes ka Ebola viirushaiguse epideemiate ajal kogutud ebolahaigete vereanalüüsidele, et võib esineda nii

• nakkavate sümptomiteta;
• kerget;
• kui ka rasket vormi.

Asümptomaatilise vormi korral on humoraalse immuunsuse vastusena veres tuvastatavad 15. päeval pärast kontakti ebolahaigega spetsiifilste IgM-ide tõusu. Rakulise immuunsusega seonduvaid immuunvastuseid – põletikutsütokiinide ja kemokiinide taseme tõus viiendal päeval pärast nakkuse saamist. Põletikunähud võivad taanduda ja palavikku või silmaga tuvastatavaid kudede ja elundite kahjusid märgata pole võimalik.

Mõnede uuringute kohaselt tuvastati kuni 30% uuritute veres ebolavastaseid antikehi (anti-Ebola IgG).

Sümptomid

Ebolahaigete infektsioonnakkuse asümptomaatiline peiteaeg pärast ebolaviirustega kokkupuutumist võib olla 2−25 päeva.

Haiguse kulg on varieeruv, nakatunul võivad juba 24−48 tunni jooksul ilmneda vere hüübimismehhanismi häired (koagulopaatia) ja trombotsütopeenia (vereliistakute vähesus veres).

Ebola viirushaigus algab gripile omaste sümptomitega: väsimus, kõrge palavik (38,9 °C ja enam) koos külmavärinatega, liigesevalu, lihasevalu ja valu rinnus. Iiveldus koos kõhuvalu, kõhulahtisuse ja oksendamisega ning isutus.

Hingamisteede sümptomitena esinevad neelupõletik, köha, hingeldus ja luksumine.

Kesknärvisüsteemi sümptomitena avalduvad peavalu, rahutus ja ärevus, segaduses olek, väsimus, depressioon, epilepsiahood ja harva ka kooma. Kuid arvatakse, et viirus ei eelista närvirakkudega seonduda.

Rasedatel naistel esineb iseeneslikke aborte.

Lümfisõlmed on harilikult suurenenud.

Nahaga seotud sümptomitena võivad esineda lööve, täppverevalumid ehk petehhiad (3.−5. haigestumispäeval), purpur, ekhümoos, hematoomid. Nahaga seotud häirete avaldumisel peetakse prognoosi halvaks.

Vereringe töö häirumise sümptomitena esinevad vereoksendus, veriröga, veriroe (meleena) ja verejooksud ninast, igemetest, tupest ja sisemine verejooks seedeelundites.

Kliiniline pilt

Ebola viirushaigust on kliiniliselt väga raske eristada Marburgi viirushaigusest.

Ebola viirusnakkus põhjustab rasket immunosupressiooni ja võib lõppeda surmaga.

Viirus nakatab mitmeid elundeid (parenhüümi): seedetrakti, südant, maksa, neerupealiseid, neere ja närvisüsteemi.

Immunopatoloogia

Uurijad on tuvastanud, et Ebola viiruse valgud VP24 ja VP35 blokeerivad peremeesorganismi interferoon (IFN)-α/β sünteesi ja signaali edastamist IFN -α/β ja IFN-γ retseptoritele ning takistavad bioloogiliste vahendajaainete signaalide saatmist rakutuuma ja osalevad seeläbi kaasasündinud immuunsuse inhibeerimises.

Ebolaviiruste peamisteks märklaud-rakkudeks on veresoonte ja elundite sisepinna endoteelirakud (endoteel), parenhüüm, mononukleaarsed fagotsüüdid, maksarakud, dendriitrakud, ringlevad monotsüüdid.

Ebola viirus paljuneb edukalt dendriitrakkudes, ilma et vabastataks tsütokiine. Infitseerunud dendriitrakkude küpsemine ebaõnnestub ja ebaõnnestub ka immuunvastus, kuna ei esitleta antigeene NK-, T- ja B-rakkudele, aidates kaasa Ebola viirusnakkuse levikule organismis.

Arvatakse, et need rakud transpordivad viiruseosakesed lümfisoonte ja lümfiga edasi lümfisõlmedesse ja teistesse elunditesse. Haiguse progresseerudes, kui nakatuvad monotsüüdid ja makrofaagid, vabastatakse märkimisväärsetes kogustes tsütokiine, lämmastikoksiidi jpt aineid.

Tsütokiinide (nii peremeesorganismi kui viiruse poolt eritatavad virokiinid) vabanemist seostatakse palaviku ja põletikuliste protsessidega.

Surmlõppega seostatakse hüpertsütokineemiat – mida inditseerivad tsütokiinide IFN-γ, IFN-α, IL-2, IL-10 ja tuumornekroosifaktor alfa kõrgenenud tase ja nimetatud seisund kahjustab maksa ning neere.

Gabonis ja Kongo Vabariigis 1996 ja 2003 aset leidnud puhangute ajal kogutud vereproove in vitro uuringute alusel seostatakse surmlõppega põletikutsütokiinide (IL-1β, IL-1RA, IL-6, IL-8, IL-15 ja IL-16) ning kemokiinide ja kasvufaktorite (MIP-1α, MIP-1β, MCP-1, M-CSF, MIF, IP-10, GRO-α ja eotaxin) hüpersekretsiooni.

Viirus põhjustab tõenäoliselt immuunsüsteemi ja soonte endoteeli düsregulatsiooni, mille täpseid mehhanisme praegu veel ei tunta.

Arvatakse, et Ebola viiruse levides 'kahjustuvad' kaasasündinud immuunsuse mehhanismid ja immuunvastused ning surevad massiliselt T-lümfotsüüdid (CD4- ja CD8-lümfotsüüdid) (in vitro) ja väheneb organismi võimekus antikehi komplekteerida ja esitleda.

Diagnoos

Ebola viirushaiguse kliiniline hinnang on ebausaldatav.

Rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni 9. versioonis tähistatakse Ebola viirushaigust koodiga 065.8.

RHK-10-s liigitatakse haigus hemorraagiliste viiruspalavike koosseisu Ebola viirushaigusena [A98.4].

Eristusdiagnoos

Diagnoosimiseks tuleks läbi viia eristusdiagnoos eraldamaks Ebola viirushaigust teistest haigustest, nagu Marburgi viirushaigus, teised viiruslikku päritolu hemorraagilised palavikud, Plasmodium falciparum-malaaria, kõhutüüfus, düsenteeria.

Riketsioosidest – tüüfus, koolera, gramnegatiivsed septitseemiad, borrelioos.

Eristusdiagnoosi käigus tuleks välistada ka järgmised infektsioonhaigused: leptospiroos, Rickettsia tsutsugamushi tekkene tähniline tüüfus, katk, Q-palavik, kandidaas, histoplasmoos, Aafrika trüpanosomiaas, vistseraalleišmaniaas, rõuged, leetrid ja viiruslik maksapõletik ja salmonelloos.

Välistada tuleks ka mittenakkavad haiguslikud seisundid, nagu äge promüelotsüütleukeemia, hemolüütilis-ureemiline sündroom, maohammustuse tagajärjel tekkida võiv mürgistusseisund, trombootiline mikroangiopaatia, pärilik hemorraagiline teleangiektaasia, limaskesta-naha-lümfisõlme sündroom ja varfariinimürgistus.

Laboratoorse diagnostika meetodid

Loodusliku Ebola viirusnakkuse kahtluse korral võetakse vereanalüüsiks verd, kuid paljud ebolahaiged surevad enne, kui verre ilmuvad tuvastatavad spetsiifilised antikehad (asümptomaatiliste juhtude korral tõusis spetsiifiliste IgM-ide tase 15. päeval pärast haigega kokkupuutumist).

Laboratoorselt võidakse analüüsida ka vereseerumit ja koetükke (nahka, maksa jne). Ükskõik mis meetodiga Ebola viirushaiguse diagnoosimisel tuleb kinni pidada asjakohastest ohutusnõuetest, kuna viiruse ohtlikkusklass on 4. Võidakse kasutada näiteks selliseid laboratoorse diagnostika meetodeid nagu indirektne immunofluorestsentsanalüüs (IFA), immunoensüümmeetod (ELISA), polümeraasi ahelreaktsioon (PCR) jt.

Pole selge, kuidas tuvastada ebolanakkust, kui patsient keeldub vereanalüüsist.

Ebola viirust tuvastavad maailmas üksnes kindla ohutusklassiga laborid. Eestis haiglad ja Terviseameti laborid Ebola viirust analüüsida ei suuda ja vajaduse tekkimisel saadetaks Eesti proovid lepingupartnerile Rootsi nakkushaiguste instituudile Smittskyddsinstitutet.

Ebola kiirtest

Maailma terviseorganisatsioon (WHO) on andnud heakskiidu esimesele ebola kiirtestile. Ebola kiirtesti tegemisel kasutatakse väikest kogust sõrmeotsaverd ning tulemuse saab juba 15 minutiga.

USA toidu- ja ravimiameti (FDA) teatel võivad California ettevõtte toodetud ebolakiirtestid mitte töötada ja võivad inimeste elu ohtu seada, andes "eluohtlikke" valepositiivseid tulemusi ja need kutsutakse tagasi.Tagasikutsumisteade puudutab möödunud aasta oktoobri ja selle aasta jaanuari vahel Taani, Sierra Leonesse ja Kanadesse turustatud ebolateste.

Koekärbus

Ebola viirushaigete elundite uuringud on tuvastanud, et ebolahaigete elundite koekärbus võib üsna laiaulatuslik olla, haaratud elunditeks võivad olla maks, neerud, põrn, harkelund, lümfisõlmed ja reproduktiivelundid.

Ebola viirushaiguse raviks ravimid (ka legaalsed vaktsiinid) seni puuduvad.

Vere hüübimist pärssivate ainete manustamine on vastu näidustatud.

Ebolapatsient saab nn toetavat ravi, mis aitab tal haigusest ise välja tulla.

Ravi on toetav, võimalusel manustatakse veenisiseselt vedelikke, K-vitamiini, doonoriverd või ka doonoriverest eraldatud vereliistakuid.

Ravis on tähtsal kohal ka valuvaigistid ja adekvaatne toitumine.

Piirideta Arstide vabatahtlike pakutav toetav ravi ebolahaigetele on sümptomite põhine, kasutatakse mitmeid suukaudseid ravimeid:

• iivelduse ja oksendamise vastu – metoklopramiid ja prometasiin;
• düspepsia vastu – alumiiniumhüdroksiid, tsimetidiin, ranitidiin, omeprasool;
• ängistuse, värinate või segasusseisundi vastu – diasepaam ja kloorpromasiin;
• valu vastu – paratsetamool, tramadool ja morfiin;
• kui puuduvad võimlaused diagnoosi kinnitamiseks võidakse manustada ka malaariavastaseid ravimeid ja antibiootikume amoksitsilliin, cotrimazole, tsefiksiim või tsiprofloksatsiin;
• nasogastraalsondi kaudu võidakse manustada vedelikke, toitaineid ja vitamiinipreparaate.

Ebolahaige võib kas (kas toetava raviga või ilma) täielikult paraneda, kuid võib esineda ka tüsistusi nagu orhiit, liigesevalu, nahakestumus ja juuksetus või silmadega seotud seisundeid nagu valguskartus, pisaravool, äge ja alaäge iridotsükliit, korioretinaalpõletik ja pimedus.

Ebolapatsiendid võivad ka terveneda, kuid tervenemine on pikk protsess ja võib kesta 3–5 nädalat.

Konvalestsentne seerumteraapia

Ametlikult pole teatatud tänavuse ebolaepideemia ajal kasutatavast alternatiivse ravimeetodi tulemuslikkusest. Ebolapositiivsetele patsientidele tehakse viirushaigusest tervenenud ebolahaigetelt võetud verega või sellest eraldatud komponentidega vereülekandeid, toetudes üldlevinud teooriatele, justkui sisaldaks nende veri elupäästvaid Ebola IgG ja IgM antikehi.

Juulis ebolasse nakatunud ameeriklased Kent Brantly ja Nancy Writebol, keda raviti Ameerika Ühendriikides, kuulutati arstide poolt tervenenuks ja kirjutati augusti keskel haiglast välja.

Arstidele pole selge, Brantly tervenemisega ja raviga seonduv, kas tervenemisele aitas kaasa vereülekanne või eksperimentaalravim ZMapp.

WHO andmetel valmib ebolavastane seerum mõne nädala jooksul ning seda hakatakse esmalt manustama ebolahaigetele Libeerias.

Selektiivsed östrogeeni retseptori modulaatorid

USA Ravimi- ja Toiduamet (FDA) kiitis heaks kahe suukaudse selektiivse östrogeeni retseptori modulaatori (SERMide) clomofene ja toremifene võimaliku kasutamise Ebola viirusnakkuse ravis.

Ravi ebaõnnestumine

Olenevalt viiruse liigi tõvestusvõimest, enamik (mõne allika kohaselt kuni 90% nakatunutest) Ebola viirushaigusse nakatunud inimesi siiski sureb. Käimasoleva Ebola viirushaiguse epideemia ajal Lääne-Aafrikas on WHO andmetel suremus kuni 70%.

Surma põhjuseks peetakse hulgielundihäiret (MOF), mille kutsuvad esile vedelikupeetus, hüpotensioon, soontesisene verehüübimine ja koekärbus.

Eksperimentaalravimina peetakse silmas kuni lähiajani inimeste peal veel testimata seerumit Zmapp, mille valmistaja on USA-s San Diegos tegutsev farmaatsiaettevõte Mapp Biopharmaceutical Inc. Zmapp on teadaolevalt valmistatud eritellimusel kasvatatavate tubaka (Nicotiana) perekonda kuuluvate põõsaste muundamise (nakatamine teatud tüüpi valguga) tulemusel, taime kasvades eraldatakse (antikehad) ja lisatakse koos teiste ainetega kandidaatravimi hulka.

Eksperimentaalravimina võidakse silmas pidada ka Tekmirat, mille inimkatsed on praeguse seisuga USA Ravimi- ja Toiduameti korraldusel katkestatud, kuna Tekmira katsetes osalenud tervetel inimestel tekkisid katseravimi kasutamise järel problemaatilised immuunvastused.

Anonüümseks jäänud arst arvas, et kuna Ebola viirus põhjustab osaliselt samu sümptomeid kui askorbiinhappevaegus saaks ebolahaigete raviks kasutada megavitamiiniteraapiat (C-vitamiini preparaadi suurtes doosides intravenoosse manustamisega).

Jaapan pakkus WHO-le eksperimentaalset gripiviirusevastast ravimit favipiraviir (tootja: Toyama Chemicals (Jaapan), 2002), mis on andnud laborihiirte eksperimentaalsel nakatamisel Ebola viirusega ja selle ravis, ka mitmeid päevi pärast infektsiooni, teadlasi rahuldavaid tulemusi.

FDA poolt on Ebola viirushaiguse ravis lubatud kasutada eksperimentaalset ravimit brintsidofoviir (CMX001), mille töötas välja firma Chimerix.

Eksperimentaalseks võib pidada ka antiviraalse ravimi BCX4430 kasutamist osadel primaatidel (v.a inimesed). See ravim on saanud loa 1. faasi kliinilisteks ravimiuuringuteks (inimkatseteks).

Hiina ettevõte Sihuan Pharmaceutical Holdings Group Ltd. on välja töötanud eksperimentaalse viirusevastase ravimi JK-05.

Eksperimentaalsete ravimite miinuseks peetakse asjaolu, et laboriloomadel saab nakatumise aega täpselt määratleda ja kirjeldada ka nende eksperimentaasete ravimite manustamist, kas 30–60 minutit või 24–48 tundi pärast nakatumist, aga inimesed tihti ei suuda meenutada nakatumise aega.

Ebola viirushaiguse võimalikuks kandidaatravimiks võidakse pidada ka ebolahaigetele manustatud lamivudiini. Libeeria arst Gorbee Logan manustas 15 ebolahaigele lamivudiini ja 13 neist tervenesid.

  Pikemalt artiklis Ebola vaktsiinid

Ebola vaktsiinide all võidakse silmas pidada mitme riigi teaduslaborites välja töötatud Ebola viiruse vastaseid eksperimentaalseid vaktsiine, mis siiani pole veel inimkatsete etappi läbinud.

Pärast 2000. aastat välja töötatud eksperimentaalseid ebolavaktsiine (DNA-vaktsiin) inimeste tarbeks pole seni ringlusse lubatud.

Saksamaal Hamburgis asuvas laboratooriumis 2009. aasta märtsis toimunud tööõnnetuses läbistas viroloogi kindad nõel ZEBOV-ga. Talle manustati 48 tundi pärast õnnetust eksperimentaalset vaktsiini VSVΔG/ZEBOVGP.

Uue Ebola vaktsiini kliinilisi uuringuid võidakse alustada juba septembris.

Kanada annetab suure osa olemasolevatest laborites välja töötatud loomavaktsiini doosidest (VSV-EBOV vaktsiin) Maailma Tervishoiuorganisatsioonile.

Uudistekanal BBC teatas, et Šveitsis katkestati kliinilised uuringud Ebola vaktsiiniga rVSV-ZEBOV, kuna neli vabatahtlikku katsealust kaebasid liigesevalu üle oma kätes ja jalgades.

Alternatiivravi

Katsete käigus on tuvastatud, et genisteiini ja tyrphostin AG1478 segu saaks kasutada filoviiruste põhjustatud hemorraagiliste palavike profülaktikaks ja raviks.

Varasemad Ebola viirushaiguse puhangud riigiti põhinevad WHO andmetel.

2014. aasta Ebola viirushaiguse epideemia

 

  Pikemalt artiklis 2014. aasta Ebola viirushaiguse epideemia

Ebola viirushaiguse epideemia alguseks Lääne-Aafrikas loetakse 2014. aasta märtsis, kuigi haigusjuhtumeid registreeriti juba ka veebruaris, Guineas levima hakanud Ebola viiruse epideemiat. Ebola puhangu põhjustanud viirus omab, aprilli seisuga Ebola viirusega 98% homoloogiat), kuid juuni seisuga on puhangu põhjustanud viirus ZEBOV.

Käimasoleva epideemia ajal arvatakse Ebolasse surnud inimeste suremuseks 46%.

Ebola viirushaiguse epideemia Kongos

  Pikemalt artiklis 2014. aasta Ebola viirushaiguse epideemia Kongo Demokraatlikus Vabariigis

Kongo DV-s võib käimasoleva Ebola viirushaiguse epideemia põhjustajaks olla teistsugune viirusetüvi (Congolese strain).

Ebolaviiruse laborites muundatud tüvede põhjustatud haigus (biorelv) ei ole sama mis looduslike viiruste põhjustatud Ebola viirushaigus. Laborites muundatud tüved võivad levida näiteks piisknakkusena ning siseneda organismi ülemiste hingamisteede kaudu.

Patogeense biopreparaadi koostises võib, kinnitamata andmetel, Ebolavirus koos polioviirusega sisalduda ka kunagises Nõukogude Liidus valmistatud geneetiliselt muundatud 'hübriidviiruses', nimetusega Ebolapox, mida oleks võimalik kasutada biorelvana.

Ebola viirusnakkus BALB/C laborihiirtel

Täiskasvanud emaseid BALB/C laborihiiri nakatati hiirte tarvis muundatud Ebola viirusega ja nad tapeti viiendal päeval pärast nakatumist.

Kudesid uuriti valgusmikroskoopi, immunohistokeemiat, elektronmikroskoopi ja in situ hübridisatsiooni kasutades.

Viiruse replikatsioon toimus makrofaagides, lümfisõlmedes, põrnas, hepatotsüütides, neerupealise koore rakkudes, fibroblast-like cells (FLC). Severe lymphocytolysis oli tuvastatav põrnas, lümfisõlmedes ja tüümuses.

Indutseeritud Ebola viirushaigus laboriahvidel

Katsed ahvidega on näidanud, et spetsiaalselt manustatud Ebola viirus põhjustab neil fibriinikaotussündroomi (DIK – dissemineeritud intravaskulaarne koagulatsioon), inimestel on selle sündroomi esinemine vaidluse all.

Makaakidele manustatud eksperimentaalsed ravimid

Eksperimendi käigus süstiti reesusmakaakidele (Macaca mulatta) lihasesse 0,5 mL viral stock'i, mis sisaldas 1000 plaque forming units (PFU) Ebola viirust (Zaire 95 isolaat). Süstimise järel manustati makaakidele (TF/FVIIa) vere hüübimist inhibeerivat valku 'recombinant nematode anticoagulant protein c2 (rNAPc2)'.

Tulemused näitavad, et manustatud vere hüübimist inhibeeriv valk võis osadel eksperimenti kaasatud reesusahvidel elumust pikendada.

Arvatakse et sfingolipiidiainevahetuse häiret Niemanni-Picki tõve tüüp C1 põdevad inimesed võivad Ebola viirushaigusele immuunsed olla, kuna Ebola viirus vajab rakku sisenemiseks kolesterooli transportervalku Niemann-Pick C1.

Geneetiline tõvekindlus

USA 4. kategooria turvalaboris läbi viidud katsed, mille käigus nakatati hiiri spetsiaalselt hiirte tarbeks muundatud Ebola viiruse tüvega võivad inditseerida geenide osalust Ebola viirusnakkuse ja hiirekeha elundkondade võimes viiruseosakeste liikumisele vastu panna – letaalse lõppega nakkuse korral on Ebola viiruse osakestel tendents (kalduvus, soodumus) aktiveerida geene, mis soodustavad veresoonte põletikku ja rakkude surma, tervenenud hiirtel aga oli geenikombinatsioon, uurijate arvates, soodne ja viiruseosakesed aktiveerisid geene mis kontrollivad veresoonte reparatsiooni ja nakkuse levikule ebasoodsat toimet avaldavate immuunrakkude tootmist.

Eesti

Eestis kehtivad nakkuse tõrje eeskirjad näevad ette haige võimalikult kiire isoleerimise nakkushaiglasse (-osakonda). Tervishoiutöötajatel tuleb lähikontakti individuaalsete kaitsevahenditeta ebolahaigega igal võimalusel vältida.

Tervishoiutöötaja(te)l tuleb välja selgitada kontaktsed isikud, kellele kehtestatakse Ebola viirusnakkuse korral 21 ja Marburgi viirusnakkuse kahtlusel 9 päevaks aktiivne arstlik jälgimine (sel ajal tuleks inimestel hoiduda intiimsetest seksuaalsetest suhetest teiste inimestega) – kui jälgitaval tõuseb palavik 38,5–39,0 °C tuleks ka tema haiglasse toimetada.

Arvatakse, et Ebola nakatumisoht tegevate tervishoiutöötajate jaoks on suurim siis kui ebolahaigel ilmnevad haigusele omased sümptomid koos oksendamise, kõhulahtisuse ja veritsemisega. Haigete ja jälgimisel olevate kahtlaste isikute kehaeritised ja nende hooldamiseks, jälgimiseks kasutatud instrumendid desinfitseeritakse kas 0,5% Na-hüpokloriidi või 0,5% fenoolilahusega või autoklaavitakse, keedetakse või põletatakse.

Tervishoiutöötaja paneb enne ebolakahtlusega patsiendiga tegelemist selga kõik ettenähtud isikukaitsevahendid: pritsmekindla kaitsekitli või kaitsekombinesooni, kilepõlle, juustekaitsevahendi, ühekordse respiraatori, kaitseprillid, kaitsejalanõud (kummikud) ja kaitsekindad.

Ebolakaitseriietuse komplekt (hinnaga 36 eurot), mis on mõeldud isiku kaitsmiseks Ebola viiruse, aga ka teiste viiruste eest, on läbi müüdud, nõudlus kaitserõivastuse järele on suur ja tootjad püüavad vastavalt kõrgenenud nõudlusele tootmist ka suurendada.

Ebola viirushaigus on varem kandnud ka nimetusi "hemorraagiline viiruspalavik" ja "Ebola hemorraagiline palavik".

Arvatakse, et nimemuutus Ebola hemorraagilisest palavikust Ebola viirushaiguseks peegeldab paremini haiguse kliinilist pilti, kuna käimasoleva epideemia ajal ei ole paljudel Ebola haigetel haiguse algusjärgus verevalumeid tuvastatud.

Kasutatavad lühendid EBO, EbHF, EBOV HF, EBOV (Zaire) HF.

Ebola viirushaigust võidakse nimetada ka ebolaks ja Ebola hemorraagiliseks haiguseks.

Ebola viirushaigus on saanud nime Ebola jõe järgi.

• CAd3-ZEBOV
• David Quammen