Nukitsamees on Helle Karise esimene täispikk mängufilm ja Tallinnfilmi esimene muinasjutt-mängufilm.
Žanr | pere-, muusikafilm |
---|---|
Režissöör | Helle Karis |
Stsenarist | Helle Karis Helgi Oidermaa Olav Ehala |
Operaator | Ago Ruus |
Helilooja | Olav Ehala |
Peaosades | Egert Soll Anna-Liisa Kurve Ülari Kirsipuu |
Filmistuudio | Tallinnfilm |
Aasta | 1981 |
Kestus | 75 minutit |
Riik | Nõukogude Liit (Eesti) |
Keel | eesti |
IMDb profiil |
1981. aastal valminud linateos põhineb Oskar Lutsu samanimelisel lastejutul. Stsenaristid on Helle Murdmaa (Helle Karis), Helgi Oiderma ja Olav Ehala, dialoogid on kirjutanud Priit Aimla. Filmis kõlab Olav Ehala muusika Juhan Viidingu sõnadele, tantsud on seadnud Mait Agu.
"Nukitsamees" on Hansu-Grete stiilis Oskar Lutsu muinaslugu: kaks last, Iti ja Kusti, eksivad marjulkäigul metsa, pimeneb ja nad satuvad nõiamoori küüsi. Moor paneb lapsed oma majapidamises varahommikust hilisõhtuni rasket tööd tegema – Kusti seakarja ja Iti kollipere kasvatamatut võsukest Nukitsameest valvama. Kollipere juurest põgenetakse, kui ülejäänud metsaasukad tõttavad ummisjalu perepoegade Mõhu ja Tölpa leitud rahapada välja kaevama. Lapsed otsustavad Nukitsamehe endaga kodukülla kaasa võtta ja pärast kohutavat tagaajamist hämaras põlislaanes jõutakse tagasi kodutallu. Nukitsamehest saab tavaline poiss, tema peast kaovad isegi sarvenukid, mis talle esialgse hüüdnime on andnud.
Film erineb Oskar Lutsu lastejutust silmatorkavalt nõiduslikkuse ja fantastikaelementide rõhutamise poolest. Jutustuses neid kuigivõrd ei leidu. Näiteks on filmis oluline võtmetegelane süsimust ronk, kes toob nõiamoorile olulisi sõnumeid; näiteks selle kohta, et lapsed on metsamajast põgenenud. Vaataja veendub, kuidas metsal on "silmad ja kõrvad", kuna tige nõid ilmub välja niipea, kui läheneb mõni piirsituatsioon, näiteks Iti hüüatus, et Nukitsamehe sarve küljest on tükk ära pudenenud. Nõiamoor võlub ka maasikad kasvama, eksitades sellega lapsed koduteelt. Lutsu kirjeldatud mooril üleloomulikke võimeid ei paista olevat. Filmis on paeluvad eriefektid, nagu kõrgele puu otsa kargav nõiapere, Nukitsamehe mahaviilitud sarvede kiire tagasikasvamine või kollipere öise norskamise stseen.
Erinevus kirjandusteose ja filmi vahel avaldub ka süžeeliinides: kui filmis põgenevad lapsed nõiamajast soodsat hetke kasutades, siis Lutsu jutustuses aitab neid selles abivalmis linnuke. Raamatus on Iti ja Kusti oma vanematele ainsad lapsed, filmis aga on tegemist väga lasterikka perekonnaga. Filmi lõpuosas püüab Nukitsamees metsa tagasi põgeneda, Oskar Lutsu jutustuses sellist sündmust ei ole. Luts ei kirjelda kuigivõrd ka kollipere edasist käekäiku pärast laste põgenemist, kuid filmis on kurjuse varitsemine tajutav ning kollipere ei kaota viimse hetkeni lootust Nukitsamees tagasi oma võimusesse püüda.
"Nukitsamees" on aastate vältel olnud populaarne lastefilm, seda on sageli näidatud nii kinos kui ka televisioonis. Filmis kõlavad laulud on laialt tuntud, neid on esitatud ka laulupidudel ja kasutatud saatemuusikana üldtantsupidudel ("Valulaul", "Kodulaul", "Päikeseratas"). Filmile kirjutatud muusikat on helilooja Olav Ehala valdavalt kasutanud oma muusikalis "Nukitsamees".
Nii mõnigi filmist pärit tsitaat ("Üks on laisk ja teine on loll ja mina pean üksipäini rabama!", "Kuti pähh, Kuti loll!" jm) on filmisõprade seas üldtuntud ja saanud laiemaski mõttes käibefraasiks. Ajakirjanik Tambet Kaugema sõnul: "Kui võtta arvesse, kui levinud on rahva seas selle 17 aastat tagasi valminud filmi laulud ja repliigid, siis saab Helle Karise lavastatud linateost võrrelda vaid "Viimse reliikviaga"."
Esilinastuse järel heitis Eesti ajakirjanduses ilmunud kriitika filmile ette peamiselt "poolitatust": põnevus raugeb, kui lapsed on kollipere juurest koju jõudnud. Osutati, et metsas toimuvale järgnev paneb linaloo venima ning show-numbriteks lavastatud laulud-tantsud ei vii tegevustikku edasi. Osatäitjatest on aga kiitvaid sõnu saanud eriti Ita Ever, kelle Moor on näitleja tuntumate osatäitmiste seas Eesti kinolinal ning "Nukitsamees" on mitmel filmifestivalil pälvinud (eri)preemiaid.
Film taastati digitaalselt 2010. aastal programmi "Eesti film 100" raames Soomes Digital Film Finlandis. Värvi määrasid operaator Ago Ruus ja Pentti Keskimäki, pildi restaureeris Giuseppe di Giorgio, heli taastas Ants Andreas. Filmi taastamist toetasid Eesti Filmi Sihtasutus, Kultuurkapital, Kultuuriministeerium ja programm Eesti Vabariik 90. Taastatud film esilinastus 14. mail 2010 kinos Artis.
Tsitaadid Vikitsitaatides: Nukitsamees (film) |
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Nukitsamees (film), which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.