Anatoomia Tupp

Tupe areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti.

Emastel imetajatel paikneb tupp vaagnaõõnes ja teda loetakse paarituselundiks, poegimisel aga sünnitusteeks.

Tupp ühendab emakat emasloomade välimiste suguelunditega.

Verevarustuse tagavad sisemisest häbemearteri haruna tupearter.

Lümfivoolu tagavad mediaalsed niude-, ristluu- ja päraku-pärasoole lümfisõlmed.

Närvivarustuse hulka loetakse emasloomadel vaagna- ja emaka-tupe põimiku närvikiud.

Emastel kukkurloomadel esineb kahekordne tupp (vagina duplex).

Naistel

Tulevasel naisel arenevad tupe ülaosa, munajuha, emakas ja emakakael paramesonefroni juhast.

Naistel loetakse tuppe paarituselundiks. Tupp on ka sünnitustee.

Tupp paikneb emakakaela ja häbeme vahel. Tupe ees paiknevad kusepõis ja emaskusiti ning taga pärasool ja kõhukelmemõõs.

Tupe ülemises otsas paikneb emakakaela alumine osa (eesmine ja tagumine tupevõlv) ja alumises otsas piirneb ta tupeesikuga (vetibulum vaginae) ning avaneb väikeste häbememokkade vahelises pilus.

Tupe ja tupeesiku vahel paikneb tupesuue (ostium vaginae), mida tütarlastel ja osadel naistel katab osaliselt tupe limaskesta kurd-neitsinahk.

Histoloogiline ehitus

Tupe sein koosneb limaskestast, lihaskestast ja adventitsiaalkestast. Tupe limaskesta katab mitmerealine sarvestumata lameepiteel, lapseeas tütarlastel ja postmenopausis naistel on hormoonidest sõltuv epiteel 6–8 rakukihi paksune, reproduktiivses eas naistel on rakukihte rohkem kui 10.

Patoloogia

Tupe kaasasündinud arenguhäired

Naistel seostatakse tupega mitmeid kaasasündinuid arenguhäireid nagu vagiinaagenees, ristivaheseinaga vagiina ja iatrogeensed tupe arenguhäired (peamiselt sünteetilise östrogeeni dietüülstilbesterooli (DES-i) manustamise järel naiste naissoost järglastel).

Tupepõletikud

Tupepõletikud on vaginiidid ehk kolpiidid ja nendena käsitletakse tupe mis tahes põletikulisi seisundeid, etioloogiast sõltumata. Nende hulka liigitatakse infektsioossed seenkolpiidid (peamiselt Candida perekonda kuuluvad pärmseened, sh Candida albicans), bakteriaalsed vaginoosid (sh Trichomonas vaginalis'e infektsioon) ja mitteinfektsioossed vaginiidid.

Tupekasvajad

  Pikemalt artiklis Tupes esinevad kasvajad

Tupes esineb nii healoomulisi kui pahaloomulisi kasvajaid.

Tupes esinevate healoomuliste kasvajate rühma liigitatakse:

• beniigsed ektoopilised adenoosid – nt mikroglandulaarne hüperplaasia, endometrioos;
• beniigsed kasvajalaadsed vohandid, limaskesta eksofüütsed papilloomid, polüübid – nt fibroepiteliaalne polüüp, Mülleri juha papilloom;
• beniigsed kasvajad: fibromüoom, hemangioom, angiomüksoom.

Tupes esinevate pahaloomuliste kasvajate ja kasvajaeelsete seisundite rühma liigitatakse:

• melanoomid;
• maliigsed epiteliaalsed kasvajad ja kasvajaeelsed seisundid – nt adenokartsinoom, lamerakuline vähk, vaginaalne intraepiteliaalne kasvaja;
• maliigsed mesenhümaalkoest lähtuvad kasvajad, nagu segarakuline mesodermaalne tuumor jt.

• kloaak
• Tupe mikrofloora