Harilik Tatar

Taim pärineb Kesk-Aasiast, tema kodumaaks peetakse Tiibetit. Tatart on kasvatatud Hiinas ja mujal idamaades alates 10.–13. sajandist, kust ta Türgi ja Venemaa kaudu jõudis Mandri-Euroopasse. Tänapäeval kasvatatakse tatart Euroopas (ka Eestis), Indias, Lõuna-Aafrikas, Lõuna-Ameerikas, Venemaal ja Jaapanis. Taim ei talu hästi külma, seetõttu külvatakse teda Eestis mai lõpus – juuni alguses. Tatrataime õitsemisaeg on juulis ja kestab 30–50 päeva.

Tatar on üheaastane 15–50 cm kõrgune rohttaim. Õied on valkjasroosad kobarad. Õitest arenevad välja helekollased, kolmnurksed, teravate äärtega väikesed viljad, mida katavad tumepruunid kestad.

•  
  Õied
•  
  Lehed
•  
  Õitsev taim
•  
  Seemned
•  
  Sügisvärvus
•  
  Tatrapõld

2012. aastal toodeti maailmas 2,3 miljonit tonni tatart, 2017. aastal 3,8 miljonit tonni.

Suurimad tootjad 2012. ja 2017. aastal

Riik	Toodang 2012, tonnides	Osakaal 2012, %	Toodang 2017, tonnides	Osakaal 2017, %
Venemaa	796 551	35,2	1 524 280	39,8
Hiina	675 000	29,8	1 447 292	37,8
Ukraina	238 700	10,5	180 440	4,7
Prantsusmaa	105 000	4,6	127 406	3,3
Kasahstan	48 042	2,1	120 379	3,1
Poola	94 421	4,2	113 113	3,0
USA	82 000	3,6	76 362	2,0
Brasiilia	60 000	2,7	64 500	1,7
Leedu	30 600	1,4	53 221	1,4
Jaapan	44 600	2,0	34 400	0,9
Tansaania	18 000	0,8	21 663	0,6
Valgevene	39 328	1,7	18 010	0,5
Maailm	2 262 982	100	3 827 748	100

Meetaimena

Tatra õied sisaldavad rikkalikult nektarit ja õietolmu, tehes tatrast hea meetaime – ühelt hektarilt saavad mesilased keskmiselt 70–90 kg mett.

Ravimtaimena

Rahvameditsiinis kasutatakse tatart veenide ja arterite tugevdamiseks, samuti veenilaiendite puhul. Viljadest tehtud tõmmis soodustab rinnapiima teket. Homöopaatias tarvitatakse mõne nahahaiguse ning sügeluse ja peavaluga kaasnevate maksahaiguste puhul.

Tatar on tervendava toimega kõhunäärme ning mao- ja soolestikuhaiguste, astma, rasvumise, suhkurtõve, ekseemi, skleroosi, aneemia, reuma, artriidi, haavandite, allergiate, prostatiidi, leukeemia ja depressiooni puhul.

Tatrale on omistatud palju ravivaid omadusi:

• mõjub ergutavalt, suurendab lihasjõudu, vastupidavust ja potentsi;
• hea köha lahtistav vahend, aitab bronhidest tihedat lima eemaldada;
• soodustab liigse kolesterooli väljaviimist organismist, vähendab kolesterooli kuhjumist arterite ja teiste veresoonte seintele;
• reguleerib vere suhkrusisaldust;
• soodustab seedimist, aitab hästi kõhukinnisuse, gastriidi ja koliidi puhul;
• suurendab immuunsüsteemi elementide moodustumist ja nende aktiivsust, takistab bakterite paljunemist ning vähendab ägedate nakkushaiguste tekkevõimalusi hingamisteedes;
• tugevdab põletikuvastaseid protsesse;
• toniseerib, tugevdab ja puhastab veresooni, eriti kapillaaride võrku sidekudedes, parandab vereringlust kapillaarides ja sellega ainevahetust, takistab tursete ja verevalumite teket, soodustab vereloomet;
• normaliseerib vererõhku mitmete südamehaiguste puhul;
• kiirendab haavade paranemist parodontoosi ja seedetrakti haavandite puhul, pidurdab naha-, südame- ja silmarakkude vananemist;
• kergendab hingamist astma puhul, pärsib astmasümptomite teket ja vähendab nende intensiivsust;
• kiirendab selliste fermentide moodustumist, mis hävitavad organismi sattunud kantserogeenide hulka ja nende mõju;
• takistab vähirakkude varustamise nende elutegevuseks vajalike fermentidega, aeglustab arengut või viib üldse rinna-, jämesoole-, munasarja- ja verevähi hukkumiseni;
• soodustab organismi puhastumist šlakkidest, radionukliididest ja raskmetallidest;
• takistab allergia teket, vähendab allergiast tingitud turseid;
• pärsib vere paksenemist ja trombide teket, ateroskleroosi arengut, südame- ja veresoonkonnahaiguste (sh insuldi) teket;
• takistab ja aitab ravida elundisiseseid verejookse (südames, ajus, naha all, silmas).

Droog

Droogiks on ürt, mida kogutakse enamasti juulis (50–60 päeva pärast külvi) ning kuivatatakse kiiresti 20–40 minuti jooksul 105–135 °C juures, et taimes sisalduva flavonoid rutiini (P-vitamiini) kadu oleks võimalikult väike.Õitsemise ajal korjatakse tatrataime pea- ja kõrvalkõrte ülemisi osi koos lehtedega, kuivatatakse varjus või spetsiaalses kuivatis 40 °C juures, jahvatatakse pulbriks ning valmistatakse erinevaid preparaate.

Keemiline koostis

100 grammi tatart sisaldab vitamiine: B₁ (0,4–0,8 mg), B₂ (0,2 mg), B₃ (4,2 mg), B₆ (0,4 mg), B₉ (0,03 mg), E (2–6 mg), A (0,01 mg), P (8000 mg), C, K, aminohappeid (sh arginiin, gistidiin, tsüstiin, trüptofaan, kõige rohkem lüsiini ja metioniini, makro- ja mikroelemendid: boor (0,75 mg), fluor (0,03 mg), fosfor (350 mg), jood (5 mg), kaalium (530 mg), kaltsium (120 mg), kloor (94 mg), koobalt (4 mg), magneesium (250 mg), mangaan (1,7 mg), naatrium (40 mg), raud (16 mg), räni (120 mg), tsink (2,8 mg), väävel (80 mg); orgaanilisi happeid: maleiin-, menoleen-, sidrun-, õun- ja oblikhape.

Vastunäidustused

Raviannustes ohutu, suurtes kogustes on antratseenide tõttu ohtlik kariloomadele, muutes nende naha valgustundlikuks.

Toiduks

Tatart kasutatakse toiduks – tatrast valmistatakse tangu ja jahu. Selleks peab tatraterad enne kroovima ehk kestadest puhastama. Selleks terad pestakse ja sorteeritakse suuruse järgi ning seejärel eemaldatakse kahe veskikivi vahel purustades väliskest tera ennast kahjustamata. Mida tumedamat värvi on tatrast jahvatatud jahu, seda rohkem sisaldab see mineraalaineid ja vitamiine, seega seda suurem on selle toiteväärtus. Tatratangu turustatakse kas toorelt või röstitult.

Muu kasutamine

Tatrakestadest ja -teradest valmistatakse patju ja massaaživahendeid.