2023. Aasta Riigikogu Valimised

aasta Riigikogu valimised olid XV Riigikogu korralised valimised 2023. aastal. Valimispäev oli 5. märtsil, enne seda toimus eelhääletamine ja välismaal hääletamine.

2023. aasta Riigikogu valimised

← 2019 5. märts 2023 2027 →
← lahkuvad liikmed valitud liikmed →
Kõik Riigikogu 101 kohta 51 kohta vajalik enamuse saavutamiseks
Arvamusküsitlused
Osavõtt	63,5% (0,2pp)
Juht Kaja Kallas Martin Helme Jüri Ratas Erakond Reformierakond EKRE Keskerakond Eelmised valimised 34 kohta, 28,9% 19 kohta, 17,8% 26 kohta, 23,1% Võidetud kohti 37 17 16 Kohtade muutus 3 2 10 Hääli 190 646 97 972 93 251 Protsent 31,2% 16,1% 15,3% Muutus 2,3pp 1,7pp 7,8pp   Juht Lauri Hussar Lauri Läänemets Helir-Valdor Seeder Erakond Eesti 200 SDE Isamaa Eelmised valimised 0 kohta, 4,4% 10 kohta, 9,8% 12 kohta, 11,4% Võidetud kohti 14 9 8 Kohtade muutus 14 1 4 Hääli 81 331 56 579 50 114 Protsent 13,3% 9,3% 8,2% Muutus 8,9pp 0,5pp 3,2pp
2023. aasta Riigikogu valimiste tulemused valimisringkondade kaupa.
Peaminister enne valimisi Kaja Kallas Reformierakond Peaminister pärast valimisi Kaja Kallas Reformierakond

Valimised võitis Reformierakond, kes kogus 31,2% häältest ja sai 37 kohta Riigikogus. Teiseks tuli EKRE, kes võitis 16,1% häältest ja 17 kohta ning kolmanda tulemuse tegi Keskerakond, saades 15,3% häältest ja 16 kohta Riigikogus. Esimest korda pääses Riigikogusse Eesti 200, kes kogus 13,3% häältest ja sai 14 kohta. Sotsiaaldemokraadid võitsid 9,3% häältest ja 9 kohta ning Isamaa sai 8,2% häältest ja 8 kohta Riigikogus.

Valimiste järel moodustasid koalitsiooni Reformierakond, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Peaministrina jätkas Kaja Kallas, kelle kolmas valitsus astus ametisse 17. aprillil 2023.

Riigikogu 101 liiget valiti 12 mitmemandaadilises valimisringkonnas võrdelise valimissüsteemi alusel. Saadikukohti jagati D'Hondti meetodi muudetud versiooniga. Erakonnad pidid parlamenti pääsemiseks ületama üleriigilise 5% valimiskünnise. Üksikkandidaadid said valituks, kui nende häälte arv ületas lihtkvoodi (saadakse valimisringkonnas antud kehtinud häälte arvu jagamisel mandaatide arvuga valimisringkonnas) või oli sellega võrdne.

Valimisringkonnad

2017. aastal hakati kavandama 2023. aasta valimisteks senise 12 valimisringkonnaga süsteemi muutmist, sest demograafiliste muutuste tõttu on suurenenud Tallinna ja Harjumaa ringkondades olev mandaatide arv ja vähenenud mandaatide arv mujal. 2019. aastal tegi õiguskantsler Ülle Madise Riigikogule ettepaneku muuta ringkondade suurust ning panna alates 2023. aasta Riigikogu valimistest valimisringkondade moodustamise igakordne kohustus mõnele sõltumatule institutsioonile, näiteks Vabariigi Valimiskomisjonile. Muutuse vajadust on põhjendatud asjaoluga, et senine süsteem tekitab kandidaatidele ebavõrdsed tingimused. Rohkemate mandaatidega ringkondades on kandidaatidel kergem jõuda parlamendikohta tagava isikumandaadi saamiseks vajaliku lihtkvoodini (kehtivate antud häälte arv jagatud mandaatide arvuga), sest see moodustab väiksema % kõigist häältest. Kui nimekirjale tervikuna antakse vähemalt 75% lihtkvoodi häältest, saab seal enim hääli kogunud kandidaat ringkonnamandaadi. Isiku- ja ringkonnamandaadist ilma jäänud nimekirjad võivad parlamendikoha saada küll kompensatsioonimandaadina, aga siis ei arvestata enam kandidaatidele antud hääli, vaid nende paiknemist partei valimisnimekirjas. Kuna suurtest ringkondadest on võimalik ka suurem hulk hääli saada, siis motiveerib see erakondi panema just neisse oma kõige populaarsemad kandidaadid. Ringkondade suuruse võrdsemaks muutmiseks on välja pakutud mitmeid ideid, millest Vabariigi Valimiskomisjon on kõige enam eelistanud uue 7 ringkonnaga süsteemi loomist. 2019. arutas valitsuskoalitsioon ringkondade suuruse ja arvu muutmist, kuid lõpuks jäi 2023. aasta valimisteks süsteem siiski samaks. 2022. aasta novembris määras Vabariigi Valimiskomisjon ringkondade valijate arvu alusel kindlaks nendes jagatavate mandaatide arvu. Valijate arvu muutumise tõttu sai võrreldes eelmiste valimistega ühe mandaadi juurde Harju- ja Raplamaa valimisringkond ning ühe mandaadi kaotas Ida-Virumaa ringkond. Mandaadid jagunesid järgnevalt:

• valimisringkond nr 1 (Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosa) – 10 mandaati;
• valimisringkond nr 2 (Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosa) – 13 mandaati;
• valimisringkond nr 3 (Tallinna Mustamäe ja Nõmme linnaosa) – 8 mandaati;
• valimisringkond nr 4 (Harju- ja Raplamaa) – 16 mandaati;
• valimisringkond nr 5 (Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa) – 6 mandaati;
• valimisringkond nr 6 (Lääne-Virumaa) – 5 mandaati;
• valimisringkond nr 7 (Ida-Virumaa) – 6 mandaati;
• valimisringkond nr 8 (Järva- ja Viljandimaa) – 7 mandaati;
• valimisringkond nr 9 (Jõgeva- ja Tartumaa) – 7 mandaati;
• valimisringkond nr 10 (Tartu linn) – 8 mandaati;
• valimisringkond nr 11 (Võru-, Valga- ja Põlvamaa) – 8 mandaati;
• valimisringkond nr 12 (Pärnumaa) – 7 mandaati.

Riigikogu valimistel oli kandideerimisõigus Eesti kodanikel, kes olid registreerimise lõpptähtajaks (24. jaanuar 2023) vähemalt 21-aastased ja polnud valimisõiguse osas tunnistatud teovõimetuks, tegevväelased või kohtu poolt kuriteos süüdi mõistetud ja vanglakaristust kandmas. Kandideerida võisid oma nimekirjadega erakonnad, mis olid registrisse kantud vähemalt 90 päeva enne valimispäeva, ja üksikkandidaadid. Kandidatuuri võis üles seada vaid ühe erakonna nimekirjas ja ühes valimisringkonnas.

Riigikogu valimistel osalemiseks registreeriti 9 erakonda ja 10 üksikkandidaati, kelle registreerimisnumbrid ja järjekord määrati liisuheitmise teel:

Üksikkandidaadid: Teho Paulus (valimisringkond nr 6), Alar Kookmaa (4), Andres Laiapea (8), Indrek Nicholas Nurmberg (1), Mihhail Stalnuhhin (7), Tarmo Kalde (6), Argo Mõttus (11), Vladas Radvilavičius (4), Vello Kookmaa (4), Sergei Svjatušenko (2).

2019. aasta juunis tegi õiguskantsler Ülle Madise Riigikogule ettepaneku kaotada välireklaami ajalised piirangud ja säilitada valimisagitatsiooni keeld valimispäeval vaid valimisjaoskonnas. 2019. aasta detsembris võttis Riigikogu vastu seadusemuudatuse, mis kaotas poliitilise välireklaami piirangud kõikjalt peale hääletusruumide. Otsust põhjendati hääletajatele võrdsete tingimuste tagamisega – eelhääletamise ajal oli reklaam juba niigi lubatud ja internetireklaamide puhul on keeruline nõuda nende valimispäeval mitteavaldamist.

Hääletamisõigus oli vähemalt 18-aastastel Eesti kodanikel, kes olid kantud valijate nimekirja (see tähendab, et tal pidi olema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadress; välismaal elajatel arvestatakse viimast aadressi Eestis) ja polnud valimisõiguse osas tunnistatud teovõimetuks või kohtu poolt kuriteos süüdi mõistetud ja vanglakaristust kandmas.

Eesti välisesindustes toimus hääletamine 18. veebruarist kuni 23. veebruarini. Välisriikides kirja teel hääletamiseks tuli valijal esitada välisesindusele vastav kirjalik taotlus hiljemalt 3. veebruariks 2023. aastal. Eestis toimus eelhääletamine 27. veebruarist kuni 4. märtsini. Sel ajal sai hääletada ka jaoskondades väljaspool elukohajärgset valimisringkonda ja elektrooniliselt. Valimispäev oli 5. märtsil, mil sai hääletada elukohajärgses valmisringkonnas. Erinevalt varasematest Riigikogu valimistest võis 2023. aastal hääle andmiseks kasutada oma valimisringkonna piires ükskõik millist jaoskonda, samuti võisid jaoskondades pabersedeliga hääletada eelvalimiste ajal elektroonselt hääletanud isikud – sel juhul nende varasem e-hääl tühistati. Isikud, kes jaoskonda minna ja e-hääletada ei saanud, võisid valimiskasti koju tellida ja sel moel hääletada 3.–5. märtsil.

  Pikemalt artiklis Valimistevaheliste arvamusküsitluste tulemused aastatel 2019–2023

 

Riigikogu valimistest võttis osa 63,7% valijatest. Hääletamisest osavõtu arvestamise metoodika muutuse tõttu langes valimisaktiivsuse näit, kuna püsivalt välismaal elavad kodanikud arvestati valijaskonna hulka. Varem arvestati ainult neid välismaal elavaid valijaid, kes ka päriselt valimas käisid. Samas oma hääle andis rekordiliselt üle 600 000 inimese. Nii suur pole hääletajate arv olnud ühelgi varasemal Riigikogu valimisel. 966 129-st hääleõiguslikust inimesest osales riigikogu valimistel 613 801, neist 312 181 hääletasid elektroonselt (51%). 301 620 häält oli antud pabersedeliga (49%), neist 3502 olid kehtetud (1.16% pabersedeliga antud häältest). Kehtetu oli ka üks e-hääl.

5% künnis oli 30515,3 häält, mille ületas 6 erakonda.