Orgaanilised happed on orgaanilised ühendid, mis ilmutavad happelisi omadusi.
See artikkel vajab toimetamist. |
Tuntumad orgaanilised happed on karboksüülhapped, mille happelisus on seotud karboksüülrühmaga –COOH. Sulfoonhapped, mis sisaldavad –S(O)2OH rühma on üldiselt veelgi tugevamad happed.
On veel rida orgaanilisi ühendeid, mis ilmutavad nõrgalt happelisi omadusi. Näiteks –OH ja –SH rühmi sisaldavad ühendid nagu alkoholid, tioolid, enoolid, fenoolid jt.
Orgaanilised happed kuuluvad valdavalt nõrkade hapete hulka ja on põhiliselt vees lahustumatud, välja arvatud madala molekulkaaluga happed nagu sipelghape ja piimhape.
Paljud orgaanilised happed omavad bioloogilist aktiivsust: auksiinid, heteroauksiinid.
Orgaanilised happed kuuluvad taimedes biosünteesi kaudu primaarse ainevahetuse juurde, osaledes glükoosi oksüdatiivsel lagundamisel (ATP tootmisel) ja paljudes teistes elutähtsates rakuprotsessides, nii näiteks osaleb õunhape fotosünteesis, proprioonhape klorofülli sünteesis jne.
Orgaanilised happed on õunhape, proprioonhape, fumaarhape, merivaikhape jpt.
Orgaaniliste hapete (nt askorbiinhappe, nikotiinhappe jm) farmakoloogilist aktiivsust uurib ka farmakognoosia.
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Orgaanilised happed, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.