Alkoholid

See artikkel räägib aineklassist; Apollinaire'i luulekogu kohta vaata artiklit Alkoholid (Apollinaire)

Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga.

Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga '-ool'.

Lihtalkoholid

• Metanool ehk metüülalkohol, CH₃OH
• Etanool ehk etüülalkohol, C₂H₅OH
• Propanool ehk propüülalkohol, C₃H₇OH
• Butanool ehk butüülalkohol, C₄H₉OH

Mitmealuselised alkoholid

• Glütserool, C₃H₅(OH)₃

-OH rühmaga ühendite nimetuste lõpus on "-ool". Sõna esimese poole saab tuletada temale vastavast alkaanist.

Näiteks:

• CH₃OH – metanool (üks vesiniku aatom on asendunud hüdroksüülrühmaga)
• CH₃CH₂OH – etanool
• CH₃CH₂CH₂OH – propanool
• CH₃CH₂CH₂CH2OH – butanool

–OH rühm ei pruugi paikneda süsinikuahela lõpus, vaid võib olla ahela mis tahes osas.

Näiteks:

• HOCH₂CH₂OH – 1,2-etaandiool (etüleenglükool)
• HOCHCH₂(OH)CHOH – 1,2,3-propaantriool (glütserool)

Alkoholide hüdroksüülrühm on väga nõrgalt happeline, reageerides näiteks aktiivsete metallidega:

2CH₃OH + 2Li -> 2CH₃OLi + H₂

Alkoholid reageerivad orgaaniliste hapetega, moodustades estreid.

Alkoholid reageerivad halogeenhapetega, moodustades alküülhalogeniide.

CH₃CH₂OH + HBr -> CH₃CH₂Br + H₂O

• Dioolid
• Alkohol