Jaak Madison: Eesti poliitik

aprill">22. aprillil 1991 Järvamaal Kaalepi külas) on Eesti poliitik, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) aseesimees ja Euroopa Parlamendi liige.

Jaak Madison
Euroopa Parlamendi liige
Ametis
Ametisse asumise aeg 2. juuli 2019
XIV Riigikogu liige
Ametiaeg 30. märts 2019 – 12. juuni 2019
XIII Riigikogu liige
Ametiaeg 30. märts 2015 – 30. märts 2019
Sinise Äratuse 3. esimees
Ametiaeg 11. juuli 2014 – 18. juuni 2016
Eelnev	Ruuben Kaalep
Järgnev	Melvin Ohtla
Isikuandmed
Sünniaeg	22. aprill 1991 (33-aastane) Albu vald, Eesti
Erakond	Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (2013–)

Ta oli XIII ja XIV Riigikogu liige, Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees, aastatel 2015–2019 Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees, 2015–2016 Riigikogu kultuurikomisjoni liige. Aastatel 2017–2019 oli Jaak Madison Viljandi linnavolikogu liige, kus ta oli majanduskomisjoni aseesimees. 2013. aastal sai Madison kohalikel valimistel Isamaa ja Res Publica Liidu nimekirjas Albu vallavolikokku.

Euroopa Parlamendis on Madison fraktsiooni Identiteet ja Demokraatia (ID) liige, kus ta valiti ka fraktsiooni laekuriks ja juhatuse liikmeks. Madison on europarlamendi komisjonidest põhiliige väliskomisjonis (AFET), põhiseaduskomisjonis (AFCO) ja Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide delegatsioonis ning asendusliige parlamendi inimõiguste allkomisjonis (DROI), julgeoleku ja kaitse allkomisjonis (SEDE) ja tsiviilõiguste komisjonis (LIBE).

Jaak Madison on õppinud Albu Põhikoolis ja Noarootsi Gümnaasiumis, 10. klassi järel vahetusõpilasena Soomes Hanko rahvaülikoolis (soome Hangon Suomalainen kansalaisopisto) ja seejärel Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasiumis. Gümnaasiumiõpingute kõrvalt õppis ta Tallinna Teeninduskoolis kelneriks ning töötas Tallinki ja Silja Line'i reisilaevadel promootorina (kaupluse müügiedendajana). Veel on Madison töötanud reisilaevadel Baltic Queen ja Romantika infotöötajana.

2011. aastal astus Madison Tallinna Majanduskooli, kus õppis turunduse erialal; kool jäi lõpetamata. 2015. aasta algul õppis ta Tallinna Ülikoolis riigiteadusi, kuid ei lõpetanud ülikooli. 2016. aastal õppis ta Tallinna Tehnikaülikoolis väikeettevõtluse erialal; ei lõpetanud ülikooli. 2018. aastast õppis ta Euroakadeemias rahvusvahelisi suhteid, keset stuudiumi laskis end Tallinna Ülikooli samale erialale üle viia; ei lõpetanud õpinguid.

Jaak Madison on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna 2023. aastal õigusteaduse bakalaureusekraadiga.

 

2013. aasta mais astus Jaak Madison Eesti Konservatiivsesse Rahvaerakonda. Samal aastal kandideeris Madison kohalikel valimistel Isamaa ja Res Publica Liidu nimekirjas Albu vallavolikokku ning osutus valituks.

Valiti 25. jaanuaril 2014 EKRE Järva- ja Viljandimaa organisatsioonide ühendamisel tekkinud ringkonna esimeheks. Oli aastatel 2013–2015 EKRE noorteühenduse Sinine Äratus Tallinna noorteringkonna juht. Juulis 2014 valiti Sinise Äratuse esimeheks ja oli üks Sinise Äratuse tõrvikurongkäigu korraldajatest 2015. aastal vabariigi aastapäeval .

2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel kandideeris Madison EKRE nimekirjas ja sai 146 häält.

2015. aasta Riigikogu valimistel valiti Madison Järva- ja Viljandimaa ringkonnast kompensatsioonimandaadiga Riigikogu liikmeks ja temast sai koosseisu noorim parlamendiliige. Valimiste eel lubas Madison panna piiri riigikogulaste kuluhüvitiste kasutamisele ning vähendada Eesti elanike väljarännet. Madison kogus 1883 häält, mis oli ringkonna viies tulemus.

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimesel istungil 16. aprillil 2015 valiti Madison komisjoni aseesimeheks.

12. juunil 2016 valiti Madison Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimeheks.

Ta on Facebooki grupi EKRE Sõprade Klubi üks administraatoreid.

2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistel kogus Jaak Madison 22 819 häält ja osutus valituks.

Ta kandideeris 2023. aasta Riigikogu valimistel, kogus valimisringkonnas nr 8 (Järva- ja Viljandimaa) 5222 häält ning osutus valituks.

Artur Sirgu mälestusselts ja ausammas

2016. aastal algatas Jaak Madison koos Triin Kuusega Eesti Vabadussõjalaste juhi, advokaadi ja poliitiku Artur Sirgu mälestusseltsi asutamise. Seltsi esimene eesmärk oli püstitada Sirgu mälestuseks ausammas.

Kuigi algul oli plaan avada ausammas 2017. aasta 2. augustil, mis oli Artur Sirgu surma 80. aastapäev, lükkus ausamba avamine rahapuuduse tõttu edasi. Raha saadi kokku järgnevaks aastaks Riigikogu katuserahadest ja eraisikute annetustest. Ausammas, mille rajamist vedas eest Madison, avati 25. septembril 2018 ning see asub Järvamaal Amblas koguduse pastoraadi esisel platsil. Ausamba valmistas skulptor Ekke Väli ning valas pronksi Bruno Kadak.

Eesti Tare renoveerimine Krimmis

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamiseks algatas Madison 2018. aastal annetuskampaania, mille eesmärk oli taastada Krimmi põhjaosas Krasnodarka külas asuv Eesti Tare, mis oli Krimmi eestlastele kooskäimiskohaks ning milles on tegutsenud ka laulu- ja tantsuansambel Rukkilill. Eesti Tare ehitas 19. sajandi lõpus eesti pere. 2000. aastate keskel tegid kohalikud eestlased maja korda ning hakkasid sinna koguma Krimmi eestlastega seotud eksponaate. Ajapikku muutus maja kohalike eestlaste jaoks muuseumiks. Paraku oli maja olukord nukraks muutunud, kuna katus ja vundament olid läbi ja elekter oli majast välja võetud.

Oma isiklikku raha annetanud ning ühisrahastusplatvormi Hooandja abil raha kogunud Madison sai kokku 4000 eurot, mille abil vahetati välja Eesti Tare katus, parandati elektrisüsteemi ja fassaadi. Eesti Tare taasavati Eesti kultuuri päeval, 2019. aasta 22. septembril.

Madison on rahvuslik konservatiiv. Ta peab oluliseks Eesti säilimist rahvusriigina.

Euroopa Liit

Jaak Madison on Euroopa Parlamendi liikmena euroskeptik. Ta ei poolda Euroopa Liidust lahkumist, küll aga soovib ta vähendada Euroopa Liidu liitriigistumist. Madison usub, et Euroopa Liit peaks liikuma tagasi algsetele radadele, milleks on suveräänsete riikide koostöö majanduses ja kaubanduses. Ta on väitnud, et föderaliseeruv Euroopa Liit on suurim oht rahvusriiklusele.

Madison on seisukohal, et Euroopa Liit on juba teel liitriigiks muutumise suunas, kuna mitmed iseseisva riigi tunnused on Eestil puudu. Nendena on ta välja toonud, et erakorralise piirikontrolli taastamiseks tuleb küsida luba Euroopa Komisjonilt, välismaalaste seaduses on Euroopa Liidu seadusaktidest sõltuvad erandid ning liikmesriikide põhiseadused alluvad Euroopa Liidu seadusandlusele.

Madison on rõhutanud vastuseisu Euroopa Liidu rahandusministri ideele ning on seisukohal, et küsimused nagu eelarve ja immigratsioon peavad jääma liikmesriikide otsustada. Euroopa Parlamendi valimiste kandidaadina väitis ta, et kvalifitseeritud häälteenamuse kasutamine põgenike kvootide kehtestamisel, maksupoliitika muutmisel ning teistes riiklikult tähtsates küsimustes kahandab liikmesriikide suveräänsust, sest nii kaotavad hääletustel vähemusse jäävad riigid olulistes küsimustes otsustusõiguse.

Euroopa Parlamenti valituks osutununa lubas Madison, et pühendub parlamendi töö takistamisele: "Kui midagigi jääb Euroopa Parlamendis tegemata või otsustamata järgmise viie aasta jooksul, siis oleks see juba suur võit, sest mida vähem Euroopa Parlament endale võimu koondab, seda parem on liikmesriikidele. Mulle pigem meeldiks olla kasvõi üks väikene lüli Trooja hobuse sees, kes natukenegi aitaks kaasa Euroopa Parlamendi tegevuse peatamisele".

Piirileping ja välispoliitika

Madison on seisukohal, et Eesti peab allkirja Eesti ja Venemaa vaheliselt piirilepingult tagasi võtma ja alustama uusi kõnelusi Tartu rahulepingu alusel, kuna praeguse piirilepinguga kaotaks Eesti 5,2% oma Tartu rahulepingu järgsest territooriumist. 2018 ütles Madison, et kui ratifitseeritakse piirileping praegustel tingimustel, siis saab Venemaa osutada, et Tartu rahuleping, millele on omariiklus rajatud ja mis on Eesti Vabariigi sünnitunnistuseks, ei ole enam juriidiliselt kehtiv.

Kaitse- ja julgeolekupoliitilises koostöös on Madison seisukohal, et Eesti ei saa jääda lootma Venemaaga flirtivale Prantsusmaale või Saksamaale, vaid tuleks eeskätt teha koostööd teiste Balti riikide, Poola, Ungari, Ameerika Ühendriikide ja Soomega.

2018. aastal nimetas Madison välispoliitika ajakirjas Diplomaatia väliseestlaste kogukondade toetamist ja nendega kontakti hoidmist rahva püsimise seisukohalt võtmeküsimuseks, mille osas ei tohi reaalpoliitilistel põhjustel järeleandmisi teha. Madison oli sellel seisukohal ka Krimmi eestlaste küsimuses, väites, et Krimmi okupeerimine Venemaa poolt ei tohi tähendada, et Eesti enam sealseid eestlasi ei toeta. Ta usub, et rahvusküsimuses peab Eesti ajama väärtuspõhist välispoliitikat, mis tähendab, et ükskõik millises maailma paigas elav eestlane on Eestile oluline ja tehakse kõik endast sõltuv, et tema side Eestiga püsiks.

Immigratsioon ja kodakondsus

Madison usub, et kuigi massiimmigratsioon Eestit veel ei puuduta, siis 10–50 aasta pärast on praeguste demograafiliste ja rändetrendide jätkumisel ka Eesti massiimmigratsiooni ohus. Seetõttu peab ta oluliseks, et Eesti hoolikalt vaataks, milliste rahvusvaheliste organisatsioonide, kokkulepete ja poliitikatega end seotakse.

2019. aasta jaanuaris ütles Madison, et madal sisserännukvoot (1300 inimest aastas) ei ole probleem, sest Euroopa Liidus on vaba tööjõu liikumine ning sisserännukvooti soovitakse suurendada odava tööjõu nimel, mis madaldab kohalike palkasid. Madisonil ei ole midagi kolmekordset keskmist palka teeniva võõrtööjõu vastu.

2018. aastal väljendas ta seisukohta, et hallipassimeestele, kes on Eestis elanud alates 1991. aastast, tuleks anda viis aastat otsustamiseks, millist kodakondsust nad tahavad. Kes Eesti kodakondsust selle aja jooksul ei omanda, selle elamisluba tühistatakse.

Sotsiaalküsimused

Madison on samasooliste kooselu seadustamise ja samasooliste paaride lapsendamisõiguse veendunud vastane. Ta peab abielu eesmärgiks ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamist. Ta on nimetanud homoseksuaalsust hälbeks.

Madison on väitnud, et kuna statistika järgi pole soovahetuse taotlejad oma soovides kindlad ning ligi pooled kahetsevad oma soovahetust, siis neid inimesi tuleks ümber veenda neid nõustades ja aidates. Ta on vastu soovahetuse riiklikule hõlbustamisele, mis näitab ta sõnul rohelist tuld hälbelisele käitumisele.

Abort on Madisoni hinnangul põhjendatud erandjuhtudel, näiteks kui on oht ema tervisele. Ta näeb abortide rohkust eestlaste seas suure probleemina ning peab oluliseks, et aborte iga hinna eest vähendataks. Ta soovib vältida olukordi, kus segadusest tingituna tehakse liiga kergekäeliselt aborte.

Aastal 2017 toetas ta ideed võtta eeskuju Ameerika Ühendriikidest ning taastada eriti ränkade kuritegude eest surmanuhtlus. Seisukoha ajendiks oli korduvalt karistatud kurjategija sooritatud tüdruku mõrv. Madison arvas, et ühiskond ei peaks mõrvari sooja kambri ja toidu eest tasuma.

Madisoni hinnangul on asendusemaduse puhul tegemist inimkaubandusega. Inimesi, kes surrogaadi teel omale lapse saavad, tuleks karistada.

 

Pärast Riigikogu liikmeks saamist sattus Jaak Madison ajakirjanduse teravdatud tähelepanu alla ning tema minevikust leiti mitmeid skandaalseid seiku.

Meediaskandaal Madisoni sõnavõttude teemal sotsiaalmeedias

Kaks päeva pärast valimisi, 3. märtsil 2015 levis meedias Riigikokku valitud Jaak Madisoni kolme aasta tagune blogipostitus, milles Madison kirjutas: On tõsi, et olid koonduslaagrid, sunnitöölaagrid, harrastati gaasikambritega mänge, kuid samas selline nn "range" kord tõi ka Saksamaa tol ajal üsna sügavalt p**sest välja, sest areng, mis põhines küll esmajärgul sõjatööstuse arengule, viis see siiski riigi vaid loetud aastatega Euroopa üheks võimekamaks.

Lisaks väidetakse aadressil jaakmadison.blogspot.com avaldatud tekstis, et ei taha küll õigustada nüüd selle tekstiga natsikuritegusid ja massimõrvu (kuigi sealgi on hukkunute arvud väga vastuolulised), kuid ei saa vaadata asja vaid ühe mätta otsast, vaid peaks nägema ka positiivseid pooli, mis kaasnesid tolleaegse korraldusega. Samuti pälvis meedia tähelepanu tema sõnavõtt 2014. aasta kevadest, mil ta kirjutas: Paraku on tõsiasi, millest alles nüüd hakatakse ka laiemalt aru saama ning tunnistama, et on vaja rahvuslikku puhastust, mis looks eelduse, et ülekaalu saavutaksid venelaste hulgas just need eestimeelsed :)

Suuremad erakonnad pidasid vajalikuks Madisoni seisukohti uudistes kommenteerida. Reformierakonda kuuluv peaminister Taavi Rõivas kommenteeris: On kurvastav, et noor poliitik käsitleb nii paljudele inimestele kannatusi toonud natsismikuritegusid õigustavalt ja labaseid väljendeid kasutades. /---/ Kuna postitus seostub EKRE kodulehega, jääb õhku küsimus, kas fašismi õigeks rääkimine ja inimsusevastaste kuritegude naeruvääristamine on erakonna üldine seisukoht. Selles küsimuses ootakski selget seisukohavõttu nii EKRE juhilt kui ka Jaak Madisonilt endalt.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Sven Mikser välistas koostöö EKRE-ga, viidates Madisoni blogipostitusele: Ütlen siinkohal selgelt välja, et sotsiaaldemokraadid ei näe võimalust valitsuskoostööks EKRE-ga, kelle sõnumid on üles ehitatud vaenu õhutamisele. Seda kinnitab veelkord EKRE esimehe Mart Helme soovimatus mõista üheselt hukka oma erakonna uue parlamendiliikme Jaak Madisoni natsismi õigustav mõtteavaldus. Sotsiaaldemokraatide osalusel sellist valitsust, kuhu ühe osapoolena kuulub EKRE, ei tule. Madisoni kritiseeris ka IRL-i peasekretär Tiit Riisalo: Kuritegelike ideoloogiate ja režiimide õigustamine riigikogu liikme poolt ei ole sobilik ega vastuvõetav.

EKRE mõistis meedia käitumise selle teema käsitlemisel hukka: Peame pressis ja sotsiaalmeedias levitatud hüsteeriat teadlikuks ja küüniliseks katseks seostada rahvuslikke ja konservatiivseid väärtusi kandvat erakonda õõvastavate ajaloosündmustega ning selle läbi lülitada äsja parlamenti valitud uus jõud poliitilisest diskussioonist välja. /---/ Peame arusaamatuks seda hüsteerilist tooni, millega käsitletakse noore inimese poolt mitu aastat enne poliitikasse minekut tehtud blogipostitusi, kus arutletakse ajaloosündmuste teemal.

Erakonna esimees Mart Helme kommenteeris, et tegu oli üksikisiku arvamusvabadust austava seisukohaga. Madison teatas, et tema sõnavõtt ei olnud fašismi ülistamine.

Mobiiltelefoni omastamine

Tallinkis töötades omastas Madison laevast leitud ja infolauda toodud mobiiltelefoni iPhone. Madison jättis leiu registreerimata, rikkudes sellega Tallinki sisekorra eeskirja ning üritas telefoni oktoobris 2014 müüa portaalis osta.ee. Veebioksjonil jäi telefoni lõpphinnaks 85 eurot, kuna Madison oli selleks hetkeks juba omastatud telefoni politseile üle andnud, pakkus ta ostjale asenduseks sama iPhone'i valget mudelit.

Madisoni enda sõnul ei soovinud ta müügiga kasu teenida ning põhjendas tegu antikonsumeristliku sooviga leida sellele uus kasutaja, kuna Tallink oleks omanikuta telefoni hävitanud.

30. märtsil 2015 karistati teda mobiiltelefoni omastamise eest väärteo korras 100-eurose rahatrahviga. 2. aprillil 2015 teatas Martin Helme, et teeb juhtumi tõttu Madisonile ettepaneku Riigikogust taanduda ning kui too keeldub, tõstatab küsimuse EKRE juhatuses; Madison leidis, et tal pole põhjust tagasi astuda ega lahkuda erakonnast, mis tema sõnul pole kahe mehe erakond. Ta lubas jääda parlamenti ka juhul, kui erakonnast välja visatakse.

Politsei alustas telefoni omastamise uurimist kriminaalmenetluse korras. Kui Madisonile oleks esitatud süüdistus, oleks ta karjäär poliitikas ilmselt lõppenud.

Töökaaslaste ahistamine

23. aprill 2015 avaldas Postimees artikli, milles mitmed endised Tallinki naistöötajad süüdistasid Madisoni kopeeritud uksekaartidega korduvalt öösiti nende kajutitesse tungimises. Enamasti lõppes sissetungimine vaid vestlusega poliitikast, kuid ühel juhul oli Madison ennast ka lahti riietanud ning avaldanud soovi voodisse heita. Samuti kinnitas ahistamist Tallinki sisejuurdlus, kuid anonüümseks jäänud ohvrid süüdistustega politseisse ei pöördunud..

Madisoni enda sõnul oli tegemist väljamõeldiste ja laimuga. Süüdistused olevat absurdsed ning tavatöötajate kajutiuksed ei käivat laevas üldse lukus. Facebooki postituses võrdles ta ennast Bill Clintoniga: Kui miski muu ei aita, tuleb ju süüdistada ahistamises. Nagu Bill Clinton juba.

Tehniliselt mittekorras sõiduki müük

EKRE-sse kuuluva Jaak Madisoni osta.ee kontolt pakuti 2015. aastal üht vana Opelit müües huvilistele korduvalt välja, et kui väga vaja, võib kasutaja aidata probleemse CO-näidu kiuste autoga ülevaatuse läbida.

Rüselus Reformierakonna valimispeol

2019. aasta märtsis sattus ta rüselusse Riigikogu valimiste järel endise teatri NO99 kohvikus peetud Reformierakonna valimispeol, mis päädis sellega, et Madison kutsus politsei. Rüseluses osalenud baarimees väitis, et sekkus tülisse, sest Madison haaras ühel külastajal kõrist. Madison ise väitis, et tõukas enesekaitseks teda jõuga baarileti juurde tõmmanud võõrast inimest, mispeale baarimees teda üle leti ründas ja ta mantli varruka lõhkus. Isik, kelle vastu ta ennast kaitses, oli politsei saabumise ajaks plehku pannud. Politsei mõõtis Madisonil 0,83 mg/l joobe ja alustas juhtunu asjaolude selgitamist. Politsei ja prokuratuur otsustasid pärast turvakaamerate salvestiste läbivaatamist, et kriminaalmenetluse alustamiseks pole alust, kuna valimispeol teenindajate ja Jaak Madisoni vahel tekkinud rüseluses keegi kannatada ei saanud.

Roosta puhkekülas töötades raha varastamine

2008. aasta suvel töötas toona 17-aastane Madison kelneri abina Roosta puhkekülas, mille toonase direktori Indrek Otti sõnul jäi Madison seal vargusega vahele. Vargused olevat seisnenud selles, et osa baaris müüdud kohvist jättis ta kassast läbi löömata ja pani raha oma taskusse. Madison ise ütles, et kuuleb sellist süüdistust esimest korda ning keegi on kas väga kibestunud või soovib saada meedias kiiret kuulsust.

Äia palkamine oma assistendiks

Euroopa Parlamendi liikmena määras Jaak Madison enda assistendiks Kaupo Männiste, kes on ühtlasi Madisoni elukaaslase Merit Männiste isa. Ei Madison ega Kaupo Männiste selles huvide konflikti ega onupojapoliitikat ei näinud. Madison ütles, et Kaupo Männiste on sel ametikohal pädev ja kuna ta pole lähisugulane ega üldse sugulanegi, siis on töösuhe korrektne. Euroopa Parlamendi kaastöötajate töölevõtmise kord on keelanud küll lähisugulaste oma assistendiks palkamise, kuid äiasid-ämmasid nende hulka ei loeta.

Abipolitseiniku staatusest vabastamine

Madison oli abipolitseinik Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuris. Ta vabastati abipolitseiniku staatusest 23. märtsil 2021 seoses väidetava sobimatu käitumisega, milleks arvati Objektiivi videosaates esitatud arvamused, kus Madison kutsus Politsei- ja Piirivalveameti arvates üles korrarikkumistele. Madison pidas vabastamist poliitiliselt motiveeritud otsuseks. Ta võttis end esindama vandeadvokaat Paul Kerese, et minna asjaga kohtusse. Ühtlasi pöördus Madison avalikkuse poole põhjaliku selgitava kirjaga.

Madison kuulub Kaitseliidu Tallinna Maleva Toompea malevkonda. Jaak Madison loeb ja teeb sporti (suusatamine, jooksmine, jõusaal).

Ta valdab eesti, inglise, rootsi, saksa ja soome keelt.^[viide?]

Detsembris 2019 sai ta Merit Männistega lapse.