Tapa Vald: Vald Lääne-Virumaal (alates 2017)

Tapa vald
	Tapa valla lipp Tapa valla vapp
	Pindala: 480 km² (2021)
	Elanikke: 11 082 (1.01.2023)
	Rahvastikutihedus: 23,1 in/km²
	EHAKi kood: 0792
	Keskus: Tapa

See artikkel räägib praegusest vallast; varasema valle kohta vaata artiklit Tapa vald (2005), veel varasema kohta artiklit Tapa vald (Ambla kihelkond)

Valla keskus on Tapa linn.

Tapa vald on Lääne-Virumaa läänepoolseim vald. See piirneb Anija, Kuusalu, Kadrina, Rakvere, Väike-Maarja ja Järva vallaga.

Vald moodustati 2017. aasta oktoobris Tapa ja Tamsalu valla liitumisel. Valla pindala on 479,70 km².

Asustus

Vallasisesed linnad

Tamsalu
Tapa

Alevikud

Lehtse

Külad

Piirkonnad

Tapa vald jaotub üheksaks kogukondlikuks piirkonnaks:

Assamalla – Assamalla, Kullenga, Lemmküla, Vadiküla, Võhmetu, Koplitaguse ja Koduküla küla;
Jäneda – Jäneda, Kõrveküla, Läpi, Patika ja Raudla küla;
Karkuse – Karkuse, Nõmmküla, Näo, Piilu ja Saiakopli küla;
Lehtse – Lehtse alevik, Jootme, Kuru, Linnape, Läste, Pruuna, Rabasaare, Rägavere, Räsna ja Tõõrakõrve küla;
Moe – Imastu, Loksu, Lokuta, Moe, Saksi ja Vahakulmu küla;
Porkuni – Porkuni, Piisupi, Vistla, Järvajõe ja Kadapiku küla;
Tamsalu – Tamsalu linn, Uudeküla, Alupere, Naistevälja, Kaeva, Loksa, Savalduma, Araski, Sauvälja, Metskaevu ja Põdrangu küla;
Tapa linn;
Vajangu – Vajangu, Kuie, Kursi, Kerguta, Aavere, Võhmuta, Türje ja Järsi küla.

Rahvastik

Tapa valla elanike arv (1. jaanuari seisuga)

Aasta	2017	2018	2019	2020	2021	2022	2023
Elanikke	11 169	11 049	10 902	10 761	10 611	10 902	11 082

Ajalugu

Tapa vald hõlmab põhiosa ajaloolisest Ambla ja umbes kolmandiku Järva-Jaani kihelkonnast, samuti vähemal määral Kadrina, Koeru ja Väike-Maarja kihelkonda kuulunud alasid.

Tapa vallas või selle läheduses on mitu muistset asustuskeskust:

Jäneda – Raudla,
Lehtse – Kuru – Pruuna,
Karkuse – Nõmmküla,
Käravete – Kukevere (Järva vald, Tapa valla piiril),
Roosna ja Reinevere küla (Järva vald, Tapa valla piiril),
Sääse – Uudeküla,
Järva-Jaani – kaasa arvatud Jalgsema, Karinu (kõik Järva vallas Tapa valla piiril) ja Kuie küla.

Jänedal on asunud ka linnus. Kuna Jäneda linnuse õuelt on avastatud püsiasustusele viitav kultuurkiht, võib oletada, et tegemist oli n-ö korralikult funktsioneeriva keskusega. Arvatav linnus on asunud ka Jalgsema külas (Järva vald, Tapa valla piiril) Siimumäel. Muistse Järvamaa linnuste rollist sõjalise rajatisena pole aga midagi teada, sest Henrik Liivimaa kroonikas seda ei maini ja pole ka andmeid nende piiramiste kohta vallutussõdade ajal 13. sajandil.

Hilisem Ambla ja Järva-Madise kihelkond moodustasid koos ühe muinaskihelkonna – Loppegunde. Tänane Tapa vald koos temaga piirnevate aladega moodustasid Loppegunde tuumala. Loppegunde oli muinas-Järvamaa põhjapoolseim kihelkond. Muinaskihelkonna keskusena on pakutud välja nii Reineveret (Järva vald, piirneb Tapa valla Karkuse külaga) kui Käravetet (Järva vald, Tapa valla piiri läheduses). Priit Lätti peab tõenäolisemaks teist varianti. Reinevere on põhjapoolseim punkt, kuhu jõudis välja kroonik Henrik 13. sajandil.

Keitis (hilisem Järva-Jaani Järva vallas, Tapa valla piiril) oli samuti muinaskihelkonna, mille nime pole aga teada, keskus. Kroonik Henrik mainib samuti Jalgsemat (asub Järva vallas Tapa valla läheduses), mille elanikud olid taanlaste poolt juba ristitud.

1938. aasta valdade reformi järel oli suurem osa tänasest Tapa vallast omaaegse Lehtse valla ja Vajangu valla alal. Tapa linn oli 1938 iseseisev haldusüksus.

Endised kohalikud omavalitsused Tapa valla alal

Endised mõisad Tapa valla alal

Ambla kihelkond

Järva-Jaani kihelkond

Kadrina kihelkond

Väike-Maarja kihelkond

"Kõrve"-nimelised kohad

Tapa vallas on mitu ajaloolist kõrve-nimelist küla:

Imastu – varasem nimi Männikõrve,
Kõrveküla,
Pruuna – varasem nimi Kõrvenurme,
Pruunakõrve – praegu liidetud Patika (Tapa vald) ja Pillapalu (Anija vald) külaga,
Rauakõrve – praegu liidetud Tapa linnaga,
Tõõrakõrve.

Loodus

Maastikuliselt jääb suurem osa vallast Pandivere kõrgustikule, valla põhja- ja lääneosa aga Kõrvemaale. Tapa vald asub Valgejõe ja Jägala jõe veelahkmel. Suurimad valda läbivad jõed on Valgejõgi, Soodla jõgi ja Jänijõgi.

Tapa vald jääb valdavalt Lääne-Eesti vesikonna Lääne-Eesti alamvesikonda (Pandivere). Soodla jõgi on osa Tallinna veehaardest.

Suurem osa Tapa vallast, va Piibe maanteest (riigi tugimaantee nr 13 Jägala–Käravete) läände jääv ala, asub Pandivere nitraaditundlikul alal.

Poliitika ja juhtimine

Valimistulemused

Valimised	2017		2021
Valimised	kohti	%	kohti	%
Kokku	23	100	21	100
Eesti Keskerakond	5	20,4	4	19,1
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond	0	3,9	3	13,8
Eesti Reformierakond	4	18,0	4	17,1
Eestimaa Ühendatud Vasakpartei	0	0,2	-	-
Erakond Eestimaa Rohelised	-	-	0	0,5
ISAMAA erakond	0	2,2	0	1,4
Valimisliit "Koostöö"	4	17,4	2	12,8
Valimisliit "Valgejõgi"	10	37,0	8	35,4
Üksikkandidaat	0	0,7	-	-

Vallavolikogu esimehed

2017–2018 Toomas Uudeberg (Valimisliit "Valgejõgi")
2018–2021 Maksim Butšenkov (Eesti Keskerakond)
2021–2023 Alari Kirt (Valimisliit "Valgejõgi"; ISAMAA Erakond)
alates 2023 Maksim Butšenkov (Eesti Keskerakond)

Vallavolikogu aseesimehed

2017–2021 Reigo Tamm (Eesti Reformierakond)
alates 2021 Aigar Põder (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond)

Vallavanemad

2017–2018 Alari Kirt (Valimisliit “Valgejõgi”; ISAMAA Erakond)
2018–2021 Riho Tell (Eesti Reformierakond)
2021–2023 Valdo Helmelaid (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond)
alates 2023 Riho Tell (Eesti Reformierakond)

Abivallavanemad

01.01.2018 – oktoober 2018:
- Andrus Freienthal (vallavalitsuse liige, majandusvaldkond)
- Aivi Must (vallavalitsuse liige, haridus- ja sotsiaalvaldkond)
- Riho Tell (Eesti Reformierakond) (vallavalitsuse liige, arengu- ja finantsvaldkond)
oktoober 2018 – veebruar 2020:
- Andrus Freienthal (vallavalitsuse liige, majandusvaldkond)
- Ene Augasmägi (Valimisliit "Koostöö"; Sotsiaaldemokraatlik Erakond) (vallavalitsuse liige, haridus- ja sotsiaalvaldkond)
- Dmitri Okatov (Eesti Keskerakond) (vallavalitsuse liige, arenguvaldkond)
veebruar 2020 – detsember 2021:
- Andrus Freienthal (vallavalitsuse liige, majandusvaldkond)
- Rain Sepping (Valimisliit "Koostöö"; Sotsiaaldemokraatlik Erakond) (vallavalitsuse liige, haridus- ja sotsiaalvaldkond)
- Dmitri Okatov (Eesti Keskerakond) (vallavalitsuse liige, arenguvaldkond)
detsember 2021 – aprill 2022:
- Andrus Freienthal (vallavalitsuse liige, majandusvaldkond)
aprill 2022 – november 2023:
- Andrus Freienthal (vallavalitsuse liige, majandusvaldkond)
- Riina Haljasoks (vallavalitsuse liige, sotsiaalvaldkond, haridus, kultuur ja noorsootöö)
alates november 2023:
- Andrus Freienthal (vallavalitsuse liige, haldusosakond)
- Janar Safronov (Eesti Keskerakond) (vallavalitsuse liige, kultuuriosakond)
- Ene Augasmägi (vallavalitsuse liige, haridus- ja sotsiaalosakond
- Valdo Helmelaid (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond) (vallavalitsuse liige, arenguosakond)

Vallasekretärid

alates 2018 Piret Treial

Aukodanikud

2009 Priit Pärn (sündinud 1946), animafilmirežissöör, karikaturist ja graafik
2009 Aurelie Kaldoja (1921–2015), õpetaja
2013 Evi Glaase (1930–2020), arst ja ühiskonnategelane
2013 Harri Allandi (sündinud 1930), kodu-uurija ja ühiskonnategelane
2020 Toomas Uudeberg (sündinud 1960), ühiskonnategelane

Tapa vallaga seotud tuntud inimesed

Arsi Aarma (Arseni Noppasson) (1908–2002), õpetaja ja orkestrijuht
Arnold Alas (Arnold Hoffart) (1911–1990), haljastusarhitekt ja maalikunstnik
Riho Aljand (1960–2019), ujumistreener
Margus Allmann (1972–2011), muusikapedagoog ja orkestrijuh
Kalvi Aluve (1929–2009), arhitekt ja muinsuskaitsja
August Aron (1896–1930), sõjaväelane
Veiko Belials (*1966), proosakirjanik ja luuletaja
Elina Born (*1994), laulja
Jaak Burk (*1974), motosportlane
Teddy Böckler (1930–2005), arhitekt ja muinsuskaitsja
Enno Eesmaa (Heinrich Esberg) (1917–1997), ooperilaulja
Helmut Elstrok (1922–2009), kodu-uurija ja muinsuskaitsja
Georg von Engelhardt (1843–1914), baltisaksa poliitik
Magnus von Essen (1796–1869), baltisaksa poliitik
Sergei Fatkin (*1933), koomik, akrobaat ja tsirkuseartist
Joosep Freimann (1873–1955), aednik–mesinik, raamatuköitja, koduõpetaja ja kirjanik
Hilda Gustavson (Hilda Soolo) (1898–1983), pedagoog
Friedrich von Hoyningen-Huene (1843–1921), lepideptoroloog, ornitoloog ja fenoloog
Inga Ivanova (Inga Luhasoo) (*1961), lastekirjanik
Peep Jänes (*1936), arhitekt
Krista Kaer (*1951), tõlkija ja toimetaja
Ilmar Kald (*1974), muusik ja muusikapedagoog
Karl Kallemaa (1914–1999), raadioamatöör
Jaan Kalviste (Jaan Kranig) (1898–1936), keemik
Viktor Kapp (1919–2003), looduskaitsja, kodu-uurija, sporditegelane ja publitsist
Nikolai Karklin (1911–1999), maadleja
August Kasekamp (1889–1942), Eesti sõjaväelane ja pedagoog
Totti Kasekamp (1925–2000), õpetaja ja kergejõustiklane
Edgar Kask (1930–2008), looduskaitsja ja -fotograaf
Valter Kelt (Ants Kalviste) (1920–1960), metsavend
Jakob Kents (1883–1947), geograaf, õpetaja ja haridusjuht
Alfred Johannes Kleitsmann (1879–1933), õpetaja ja ühistegelane
Teet Koitjärv (*1963), riigiametnik, looduskaitse- ja omavalitsustegelane
Kaie Konrad (1943–2010), ooperilaulja
Toomas Kork (*1945), ühiskonnategelane, põllumajandustegelane ja poliitik
Maimu Krinal (1926–2007), ooperilaulja ja näitleja
Dmitri Kruglov (*1984), jalgpallur
Toomas Kukk, diplomaat
Jüri Laasimer (Georg Valter) (1910–1986), metsateadlane
Ain Laats (*1935), raketiinsener
Urmas Laht (*1955), põllumajandustegelane ja poliitik
Vahur Laiapea (*1960), filmirežissöör, filmiprodutsent ja filmioperaator ning viipekeele uurija
Urmas Lattikas (*1960), helilooja, džässpianist ja ansamblijuht
Ants Laur (Hans Laur) (1899–1996), keemik
Harri Lehiste (1931–1984), ajakirjanik ja följetonist
Ilse Lehiste (1922–2010), keeleteadlane
Urmas Lennuk (*1971), näitekirjanik ja dramaturg
August Lillakas (1894–1924), revolutsionäär ja riigikukutaja
Jaak Mae (*1972), suusasportlane
Heino Mikkin (1909–1992), spordiajakirjanik
Jaanus Mutli (*1974), Eesti poliitik
Kalle Muuli (*1958), ajakirjanik ja luuletaja
Voldemar Mägi (1914–1954), maadleja
Ellen Niit (1928–2016), kirjanik ja tõlkija
Arno Niitme (Arnold Niggol) (1909–2002), sportlane ja õpetaja
Kaarel Nurmsalu (*1991), suusahüppaja ja kahevõistleja
Annely Ojastu (*1960), kergejõustiklane ja invasportlane
Kairit Olenko (*1985), kergejõustiklane ja invasportlane
Jevgeni Ossinovski (*1986), Eesti poliitik
Oleg Ossinovski (*1966) ettevõtja
Leopold Paal (1928–1991), tehnikateadlane
Evald Paikre (1906–1944), õpetaja, orkestrijuht ja noorsookirjanik
Tiiu Pallo-Vaik (*1941), maalikunstnik
Ulvar Pavlov (*1964), suusataja
Juku Pent (1918–1991), suusataja ja sünteetilise suusamäärde väljatöötaja
Johann Diedrich Pezold (1752–1804), arstiteadlane
Piret Pihel (*1961), laskesportlane ja ühiskonnategelane
Marko Pomerants (*1964), poliitik
Hans Pudel (1872–1943), fotograaf, ühiskonna- ja kultuuritegelane
Raivo Puhke (*1966), spordifüsioloog
Verner Hans Puurand (1904–1983), Eesti sõjaväelane ja riigimees
Priit Pärn (*1946), animafilmirežissöör, karikaturist ja graafik, Tapa valla aukodanik (2009)
Garri Raagmaa (*1966), inimgeograaf
Aleksander Friedrich Raudkepp (1849–1935), õpetaja ja köster
Pavo Raudsepp (*1973), murdmaasuusataja ja poliitik
Otto von Rehbinder (1640–1710), baltisaksa päritolu Rootsi sõjaväelane ja poliitik
Nikolai Reek (Nikolai Bazõkov) (1890–1942), sõjaväelane
Kalju Reitel (1921–2004), kujur
Jüri Remmelgas (1906–1982), ajakirjanik ja kirjanik
Jaan Meinhard Riiv (1919–1995), arstiteadlane
Otto Münther (1864–1929), kirjanik, ajakirjanik ja kirjanduskriitik
Richard Riisberg (1900–1934), metsateadlane
Artur Rinne (1910–1984), laulja
Adolf Rohusaar (1895–1974), ajakirjanik, kaupmees ja ühistegelane
Kuno Rooba (*1972), orienteerumissportlane ja omavalitsustegelane
August Roosileht (1887–1941), graafik
Linda Ruud (1932–2010), luuletaja ja prosaist
Ernst Rull (1894–1986), laskesportlane
Veera Saar (1912–2004), kirjanik ja pedagoog
Timo Simonlatser (*1986), murdmaasuusataja ja sprinter
Artur Sirk (1900–1937), sõjaväelane ja poliitik
August Sunne (1891–1941), näitleja
Helme Suuk (*1947), mägironija ja mägimatkaja
Teet Suur (*1973), kunstnik
Renata Sõukand (Renata Koba) (*1974), etnobotaanik
Olev Zäuram (1927–2012), agronoom
Ilmar Talve (1919–2007), kirjanik ja etnoloog
Igor Tamm (1922–1995), viroloog ja rakubioloog
Reigo Tamm (*1988), ooperilaulja
Aleksander Tammert (seenior) (1947–2006), kergejõustiklane ja kergejõustikutreener
Rubin Teitelbaum (1907–1941), tõstja
Sara Teitelbaum (1910–1941), kergejõustiklane
Evi Tihemets (*1932), graafik ja raamatuillustraator
August Traksmaa (August Traksmann) (1893–1942), sõjaväelane
Alik Tseiko (*1982), maadleja
Toomas Uudeberg (*1960), omavalitsustegelane
Ado Vabbe (1892–1961), maalikunstnik, graafik ja õpetaja
Helle-Reet Vahersalu (*1939), maalikunstnik
Karl Vaino (*1923), Eesti NSV poliitik
Viire Valdma (*1960), näitleja
Aarne Valmis (*1960), muusikaprodutsent ja meelelahutusärimees
Jüri Variste (1907–1989), koorijuht ja õpetaja
Rudolf Vienberg (1895–1963), Eesti sõjaväelane
Hans Roland Wõrk (1896–1978), tehnikateadlane
Mihkel Õunmann (1894–1965), apteeker

Haridus

Gümnaasiumid:

Põhikool-lasteaiad:

Lasteaiad:

Krõll (Tamsalu, Vajangu)
Pisipõnn (Tapa)
Vikerkaar (Tapa)

Riigikoolid:

Maarjamaa Hariduskolleegiumi Valgejõe õppekeskus (endine Tapa Erikool) (Tapa)
Porkuni Kool

Erakoolid:

Mihkli Kool (kuni 2017/18. õppeaasta lõpuni Imastus; alates 01.09.2018 Rakveres)

Transport

Raudteed

Tapa kui vallasisene linn on raudteesõlmpunkt, kus saavad kokku Tallinna–Tapa, Tapa–Narva ja Tapa–Tartu laiarööpmeline raudtee.

Tapa vallas asuvad järgmised raudteejaamad ja -peatused:

Raudteejaamad:
- Nõmmküla – reisirongid ei peatu
- Tamsalu
- Tapa
Raudteepeatused:
- Jäneda
- Lehtse

Tapa valla piiril, kuid Harjumaa Anija valla Aegviidu alevis asub ka Nelijärve raudteepeatus.

Ajalooline Patika raudteepeatus on suletud alates maist 2005.

Tamsalu oli aastatel 1920–1972 kitsarööpmelise Türi–Paide–Tamsalu raudtee lõppjaam. Tapa vallas asusid järgmised kitsarööpmelise raudtee jaamad: Tamsalu, Vajangu ja Võhmuta. Praegu arendatakse endisel raudteetammil Türi-Tamsalu matkateed.

Maanteed

Tapa valda läbib riigi põhimaantee number 5 Pärnu – Rakvere – Sõmeru ja järgmised riigi tugimaanteed:

number 13 Jägala – Käravete, mis on osa ajaloolisest Piibe maanteest,
number 22 Rakvere – Väike-Maarja – Vägeva,
number 24 Tapa – Loobu.

Sõprusvallad

Rootsis
- Trosa
Soomes
- Akaa
- Pyhäntä
- Siikajoki
- Siikalatva
Saksamaal
- Hohenfelde Schleswig-Holsteini liidumaal
- Preetz Schleswig-Holsteini liidumaal
USA-s
- Cumberland Marylandi osariigis

Haldusreform

2017. aasta haldusreformi käigus soovisid endise Ambla valla põhjaosa asulad (Ambla ja Käravete alevik, Jõgisoo, Raka, Roosna, Reinevere, Märjandi, Kukevere ja Sääsküla küla) liituda Järva valla asemel Tapa vallaga. Ambla Vallavolikogu seda soovi ei rahuldanud ning Ambla vald liitus tervikuna Järva vallaks.

2018. aasta maikuus algatasid samad Järva valla põhjaosa asulad üleminekuprotsessi Tapa valla koosseisu uuesti. Järva Vallavolikogu arutas eelmainitud eelnõud esimest korda 11. septembril 2018 otsust tegemata.

Vaata ka

Viited

Välislingid

Tapa valla koduleht

This article uses material from the Wikipedia Eesti article Tapa vald, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.