Järva-Jaani Kihelkond

Piirkonna ajalugu

Kihelkond asutati 13. sajandi esimesel poolel varasema Loppegunde muinaskihelkonna põhjal.

Kihelkond oli tihedasti asustatud. Liivimaa kroonikas on mainitud (seoses eestlaste ristimisega 1220) Kettise ja Jalgsema küla. Esimese kiriku ehitasid Kettise külla (arvatavasti 1221–1223) taanlased. Esimene teade kirikukihelkonna (Keytingen, hiljem Sankt Johannis) kohta pärineb aastast 1253. Pastor Christian Kelch asutas arvatavasti 1685. aastal talurahvakooli (Põhja-Eesti esimesi). 19. sajandil oli kihelkonnas mitmel korral talurahvarahutusi. Talud osteti Järva-Jaanis päriseks mõnevõrra varem kui enamikus Põhja-Eesti kihelkondades.

Järva-Jaani kihelkonna mõisad

Kihelkonnas paiknes 16 mõisat – 1 kirikumõis, 11 rüütlimõisast peamõisat koos 3 kõrvalmõisaga ning 1 poolmõis ja 4 karjamõisat.

Järva-Jaani kirikumõis (Pastorat St. Johannis)
Einmanni mõis (Korps) rüütlimõis
Kaeva mõis (Kaewa), Einmanni kõrvalmõis
Karinu mõis (Kardina) rüütlimõis
Kuie mõis (Kui) rüütlimõis
Kursi mõis (Kurs) Einmanni mõisa kõrvalmõis^[küsitav]
Kuksema mõis (Jürgensberg) rüütlimõis
Kuusna mõis (Kusna) rüütlimõis
Metsamõisa mõis (Karlsbrunn) poolmõis
Metstaguse mõis (Metztacken) rüütlimõis
Orina mõis (Orgena) rüütlimõis
Pähu mõis (Pähho), Kuksema kõrvalmõis
Rava mõis (Rawaküll) rüütlimõis
Roosna-Alliku mõis (Kaltenbrunn) rüütlimõis, Aru karjamõisaga
Seliküla mõis (Selliküll) rüütlimõis
Türje mõis (Türjel), Võhmuta kõrvalmõis
Võhmuta mõis (Wechmuth) rüütlimõis

Järva-Jaani kihelkonna vallad

Aavere vald (1866–1893)
Einmanni vald (Korps) (1866–1892)
Einmanni vald (1895–1917)
Karinu vald (Kardina) (1866–1892)
Kuie vald (Kui (Kuy)) (1866–1892)
Kuksema vald (Jürgensberg) (1866–1917)
Kuusna vald (Kusna) (1866–1892)
Kurisoo vald (1866–1893)
Metstaguse vald (Metztacken) (1866–1892)
Orina, Järva-Jaani kirikuvald (Orgena und Pastorat St. Johannis) (1866–1892)
Pähu vald (Pähho) (1866–1892)
Rava vald (Rawaküll) (1866–1892)
Roosna-Alliku (Alliku) vald (Kaltenbrunn) (1866–1892)
Seliküla vald (Selliküll) (1866–1892)
Võhmuta vald (Wechmuth) (1866–1893), Võhmuta vald (Wechmuth) (1893–1896), Võhmuta (Jaani, Ivanovi) vald (1896–1917)

Järva-Jaani kihelkonna kalmistud

Järva-Jaani kihelkonna pärand

Eesti Rahva Muuseumis on Järva-Jaani kihelkonnast esemekogus 387 eset, fotokogus ligi 300 fotot, etnograafiliste jooniste kogus 34 joonist, topograafilises arhiivis 9 välitööpäevikut, etnograafilises arhiivis 6 etnograafilist kirjeldust. Esimene ese Järva-Jaani kihelkonnast kingiti muuseumile 1910. aastal, selleks oli latern Einmanni vallast.

Kihelkonna alad tänapäeval

Järva-Jaani kihelkonna alad jagunevad tänapäeval Järva ja Lääne-Viru maakonna vahel. Kihelkonna ala põhiosa moodustab Järva valla keskosa. Läänepoolsed kihelkonna alad ulatuvad Paide linna Roosna-Alliku piirkonnas. Kihelkonna idapoolne osa kuulub Tapa valda tänapäeva Lääne-Virumaal.

30. maist 24. juunini 2010 toimusid I Järva-Jaani kihelkonnapäevad.

Viited

Kirjandus

Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 505–508.
Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 89.
Linda Vilmre. Ajaloolist traditsiooni Järva-Jaani kihelkonnast 1930. a. Eesti Kirjandusmuuseum. 2007.

Välislingid

This article uses material from the Wikipedia Eesti article Järva-Jaani kihelkond, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.