Ambla Vald: Vald Järvamaal 1991-2017

See artikkel räägib 2017. aastani eksisteerinud vallast; 1939 moodustatud valla kohta vaata artiklit Ambla vald (1939); varasema valla kohta vaata artiklit Ambla vald (Ambla kihelkond)

Ambla vald
Ambla valla lipp Ambla valla vapp
Pindala: 167 km² (2016)
Elanikke: 1954 (1.01.2017)
Rahvastikutihedus: 11,7 in/km²
EHAKi kood: 0134
Keskus: Ambla

Ambla vald asus Järvamaa põhjaosas, piirnedes Lääne-Virumaa Tapa ja Tamsalu vallaga. Järvamaa valdadest piirnes Albu ja Järva-Jaani vallaga. Ambla vald paiknes Pandivere kõrgustiku loodenõlval. Valla maadele oli iseloomulik viljakas muld, suured põhjaveevarud, suuremal osal põllumaast ka hea looduslik drenaaž.

Ambla viimane vallavanem oli Rait Pihelgas.

2017. aastal ühines Ambla vald naabervaldadega Järva maakonnast, moodustades Järva valla.

Valla territooriumil oli 3 alevikku ja 10 küla.

1. Aravete alevik – 904
2. Ambla alevik – 343
3. Käravete alevik – 270

1. Roosna küla – 114
2. Jõgisoo küla – 109
3. Kurisoo küla – 97
4. Märjandi küla – 64
5. Sääsküla – 82
6. Reinevere küla – 76
7. Raka küla – 56
8. Kukevere küla – 58
9. Mägise küla – 36
10. Rava küla – 29

Elanikke: 2240 (elanike arvud seisuga 01.01.2012)

Suurematest teedest läbivad valda Pärnu–Rakvere ja Piibe maantee (Jägala–Käravete ja Tartu–Jõgeva–Aravete maantee). Ambla valla eripäraks on selle soodne asukoht. Tallinn asub 70 km kaugusel, maakonna keskus Paide 34 km, lähim linn Tapa 10 km kaugusel.

Ajalooline Ambla kihelkond moodustus 1220. aasta paiku Põhja-Järvamaal Harjumaa ja Virumaa vahelises sopis piirnedes lõunas Järva-Madise ja Järva-Jaani kihelkonnaga ning hõlmates Ambla, Lehtse, Anija ja Kadrina valla maa-alasid.

Ambla kihelkond kuulus ristiusu-ajastu Eestimaa vanemate kihelkondade hulka. Juba esiajal kujunes seal välja muinaskihelkond, mis kandis "Liivimaa kroonikast" tuntud nime Loppegunde (Lõppekund).

• 1253. aastal oli olemas oma preester. Ka koguduse kirik on pärit juba 13. sajandist (u 1270).
• 1516. aastal asutati ordumeister Plettenbergi käskkirjaga kirikumõis.
• 1726. aastal toimunud adramaarevisjoni andmetel kuulus kihelkonda 23 mõisa ja 52 küla.
• 1866. aastal avati vallakeskuses kool.
• 1919. aastal muudeti kool gümnaasiumiks ja ehitati uus koolimaja.

Ambla nimi arvatakse olevat tulnud ladinakeelsest nimetusest Amplae Mariae, nagu kirikut katoliku-ajal nimetati. Ambla kui keskuse väljaarenemine saigi õieti alguse kiriku valmimisega 1270. aasta paiku.

Sajandivahetuse Amblas oli küllaltki kõrgeltarenenud ühistegevuslik majanduselu. Juba 1909. aastal panid ettevõtlikud mehed käima auru jõul töötava piimakoja ja samal aastal avas Ambla Tarvitajate Ühisus sealsete põliste kaupmeeste kõrval oma kaupluse. Vanemaks ühistegevaks asutuseks Ambla kihelkonnas oli veel 1908. aastal asutatud Lehtse Ühispank "Toetaja." 25. august 1924 avati Ambla Ühispank, mis toimetas kõiki rahalisi operatsioone, sealhulgas ka raha saatmist, välja- ja sissenõudmist jne.

Eesti iseseisvuse ajal leidis ühistegevus pinda veel mitmetel aladel nagu kartuliühisus, masinatarvitajate, turba-, munamüügiühisus jm, mis kõik kooperatiivsetel alustel töötasid ja tiheda võrguna kogu kihelkonda katsid.

Ambla oli Põllumeestekonvendi juhatuse asukohaks. Konvent hõlmas kogu Järvamaa põhjaosa. Selle tegevuspiirkonda kuulusid Ambla ja Lehtse vald kogupindalaga 599 km².

• Ambla kirikumõis
• Ambla Neitsi Maarja Kirik
• Ambla Vallaleht
• Ambla vallamaja
• Aravete allikad
• Aravete haldushoone
• Aravete karstiala
• Aravete Keskkooli hoone
• Aravete park
• Eevakivi
• Kangrumäe sipelgaala
• Kohtumiskivi (ehk Kukevere kivi)
• Kurisoo mõis
• Käravete mõis
• Luntsi mälestuskivi ehk Luntsu mälestuskivi
• Lüsingi karstiala ehk Lüsingu karstiala
• Nõiamägi
• Orgmetsa loopealne ehk Kurisoo karstimaa
• Prümli endine vallakool
• Prümli kivi
• Rava maastikukaitseala
• Rava mõis
• Roosna (Vanaveski) järv
• Roosna Laikivi
• Roosna mõis
• Vulbi maastikukaitseala