Nikolai Reek: Eesti poliitik

veebruar">1. veebruar 1890 Tallinn – 8. mai 1942 Ussollag, Molotovi oblast, NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (kindralleitnant, 1938).

Nikolai Reek
Sünniaeg	1. veebruar 1890 Tallinn
Surmaaeg	8. mai 1942 Molotovi oblast, NSV Liit
Teenistus	Venemaa Keisririik Eesti Vabariik
Auaste	kindralleitnant
Juhtinud	Viru maakonna ja Narva linna Kaitseliit 5. Jalaväepolk 1. Diviisi staabiülem 3. Diviisi staabiülem Eesti sõjavägede Kindralstaabi ülem (1925–26) 2. Diviis Eesti sõjaminister (1927–1928) Eesti Kaitsevägede Staabi ülem (1934–1937) Sõjavägede Staabi ülem (1937–1939)
Sõjad/lahingud	Esimene maailmasõda Eesti Vabadussõda Landesveeri sõda
Autasud	Vabadusristi I liigi 2. järk Vabadusristi II liigi 2. järk Vabadusristi II liigi 3. järk Kotkaristi I klassi teenetemärk (1933) Eesti Punase Risti mälestusmärgi I järgu II aste (1934) Valgetähe I klassi teenetemärk (1940) Karutapja ordeni II järk

Nikolai Bazõkov sündis Tallinnas, lapsendati ja kasvas üles saarlasest raudteelase peres.

Ta lõpetas 1910. aastal Tšugujevi sõjakooli ja 1916. aastal Kiievi lendurvaatlejate kooli. Ta jätkas õpinguid Nikolai Kindralstaabi Akadeemias. 1923–1925 õppis ta kõrgemas sõjakoolis Prantsusmaal. 1930–1931 õppis Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas, Korporatsioon Rotalia liige.

Enne Esimest maailmasõda teenis podporutšik Nikolai Reek Tallinnas 23. jalaväediviisi 90. Onega jalaväepolgus rooduülemana. 1917. aasta revolutsioonisündmuste ajal oli Nikolai Reek Peeter Suure Merekindluse Muhu positsiooni staabiülem.

 

• Viru maakonna ja Narva linna Kaitseliidu ülem (11.11.1918 – 21.11.1918)
• 5. jalaväepolgu ülem (21.11.1918 – 06.03.1919)
• 1. jalaväediviisi staabiülem (06.03.1919 – 01.04.1919) Viru rindel
• 3. jalaväediviisi staabiülem (01.04.1919 – 31.12.1919) Landesveeri sõjas
• Viru rinde staabiülem (31.12.1919 kuni Vabadussõja lõpuni)

 

 

1920. aasta veebruaris teenis kindralstaabi polkovniku auastmes 3. Diviisi staabiülemana.

1925–1926 ja 1934–1939 oli N. Reek Kaitsevägede Staabi ja Sõjavägede Staabi ülem.

Aastatel 1927–1928 oli Nikolai Reek Eesti Vabariigi sõjaminister.

Eesti Kaitsevägede Staabi ülem (1934–1937) ja Sõjavägede Staabi ülem (1937–1939), oli staabiülemana Riigikaitse Nõukogu liige.

1937 Riigivanema ja Vabariigi Valitsuse esindaja Rahvuskogu juures Eesti Vabariigi Põhiseaduses riigikaitsesse puutuva osa väljatöötamisel.

1939–1940 kuulus ta sõjaministrina Jüri Uluotsa valitsuse koosseisu.

1941. aastal arreteeriti ja saadeti Solikamski Usollagi laagrisse, kus ta pärast ülekuulamisi hukati.

Tartus Barclay hotellis Ülikooli tänav 8 avati 2003. aastal Nikolai Reegi bareljeef.

• Vabadusristi I liigi 2. järk
• Vabadusristi II liigi 2. järk
• Vabadusristi II liigi 3. järk
• Kotkaristi I klassi teenetemärk, 1933
• Eesti Punase Risti mälestusmärgi I järgu II aste, 1934
• Valgetähe I klassi teenetemärk, 1940
• Karutapja ordeni II järk
• Nikolai Reegile anti Kiviloo mõisasüda, kuid ta müüs selle 1927. aastal tagasi endisele mõisnikule Stackelbergile
• Seltsi 5. Rakvere jalaväepolk auesimees (25. november 1939)
• Läti Kolme Tähe ordeni I klass

„Tema ja teiste sarnaste meeste silmapaistev teenistus kinnitab, et mitte rahvus ei ole esmatähtis, vaid armastus oma kodumaa vastu ja ustavus talle ning pühendumus oma sõjameheametile.“

– Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots 24. veebruaril 2009 Narvas.