Otsingu
Lehekülg pealkirjaga "Vesinik" on Vikipeedias olemas. Vaata ka teisi leitud tulemusi.
Vesinik (keemiline tähis H, ladina keeles hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1. Ta on lihtsaima aatomiehitusega ning väikseima aatommassiga... |
Divesinik (ümbersuunamine lehelt Molekulaarne vesinik) Divesinik ehk molekulaarne vesinik ehk vesinik on lihtaine, mille molekul koosneb kahest vesinikuaatomist. Keemiline valem on H2. SMILES-i tähistus on... |
Deuteerium (ümbersuunamine lehelt Raske vesinik) Deuteerium ehk raske vesinik (keemiline sümbol D või 2H) on vesiniku isotoop, milles erinevalt tavalisest vesinikust, mille aatomituumas on üks prooton... |
Vesinik lennunduses on alternatiiv kütusena kasutatav kütuse lahendus. See on järjest populaarsust koguv, vähendades lennundusega tekkivat loodusreostust... |
Triitium (ümbersuunamine lehelt Üliraske vesinik) Triitium (kr tritos 'kolmas') ehk üliraske vesinik (keemiline sümbol T või 3H) on vesiniku isotoop, mille tuumas on lisaks ühele prootonile kaks neutronit... |
Biovesinik (ümbersuunamine lehelt Bioloogiline vesinik) Biovesinik ehk bioloogiline vesinik on (mikro)organismide abil toodetud vesinik. Erinevalt tavapärastest vesiniku tootmise viisidest (elektrokeemiline... |
Allüülne asend (ümbersuunamine lehelt Allüülne vesinik) asendit kaksiksidemest järgmise süsiniku aatomi juures, näiteks allüülne vesinik (C=C-CH). Allüülses asendis asuva funktsionaalrühmaga ühendeid nimetatakse... |
Perioodilisustabelis asuvad need pea-alarühmades ülal paremal, nende hulgas ka vesinik, mis asub tavaliselt esimese elemendina ülal vasakul. Mittemetallide hulka... |
Vesiniku isotoopidel on ka erinimetused: prootium (vesinik-1), deuteerium (vesinik-2) ja triitium (vesinik-3). Deuteeriumil ja triitiumil on eraldi keemilised... |
reaktsioonikomponente tuleb kütuseelemendi elektroodidele pidevalt juurde anda. Vesinik-hapnik-kütuseelemendi pinge on temperatuuril 25 °C teoreetiliselt 1,23... |
elemendi ühend (nt LiH). Elektropositiivsete elementidega reageerides käitub vesinik oksüdeerijana ja võtab oma 1s-orbitaalile lisa elektroni, moodustades hüdriidiooni... |
energiaallikatel põhinev ehk roheline vesinik. Praegu on neist kõige odavam hall vesinik, kuid aja jooksul peaks puhas ehk roheline vesinik muutuma oluliselt konkurentsivõimelisemaks... |
eraldumist, erinevalt esimesest astmest oli II astme kütuseks veeldatud vesinik, mis reageerides (põledes )6 minuti ja 30 sekundi jooksul vedela hapnikuga... |
Sõltuvalt konkreetse pilve tihedusest, suurusest ja temperatuurist võib vesinik selles olla kas neutraalne (H-I-piirkond), ioniseeritud, st plasma kujul... |
Triiton on triitiumi (vesinik-3) tuum. Triiton koosneb ühest prootonist ja kahest neutronist ja on radioaktiivne. Tritoon Triton... |
Puhverlahused on mõningate ainete vesilahused, mis suudavad lahusesse lisatud vesinik- (H+) või hüdroksiidiioone (OH-) siduda, ilma et nende pH seejuures märgatavalt... |
Mulla happesus on mulla omadus, mis sõltub vesinik- ja alumiiniumioonide ning dissotsieerumata hapete sisaldusest mullas. Dissotsieerumata hapete sisaldumine... |
ühel real kõrvuti paiknevad elemendid. Esimeses perioodis asub 2 elementi, nendeks on vesinik ja heelium. Perioodi number võrdub elektronkihtide arvuga.... |
organismide peamised koostiselemendid – süsinik, hapnik, lämmastik ja vesinik. Taimede kontekstis räägitakse mõnikord ka makrotoiteelementidest. Biomolekulid... |
Dehüdrokloreerimine on keemiline reaktsioon, mille tulemusena eemaldatakse ühendist vesinik ja kloor või vesinikkloriid. Dehüdrokloreerimise näitena on toodud 1,2-dikloroetaani... |