Metaanhape ehk sipelghape (keemiline valem HCOOH või CH2O2) on värvuseta, söövitav, vees lahustuv vedelik.
Metaanhape on kõige lihtsam karboksüülhape. Metaanhape esineb looduslikult sipelga- ja mesilasmürgi sees, sellest ka rahvapärane nimetus sipelghape. Samuti on sipelghapet kõrvenõgeses. See on põhjus, miks kõrvenõges "kõrvetab".
Aastal 2009 toodeti maailmas 720 000 tonni metaanhapet. Kaubanduses esineb enamjaolt 85–99% lahuseid. 2010. aasta seisuga on metaanhappe hind olnud keskmiselt 650 €/tonn Lääne-Euroopas ja 1000 €/tonn USA-s.
Metanool ühineb süsinikmonooksiidiga tugeva aluse juuresolekul.
CH3OH + CO → HCO2CH3
Tehases toimub järgmine reaktsioon kõrgendatud rõhu all ja vedelas faasis. Tavaliselt viiakse järgmine reaktsioon läbi temperatuuril 80 °C ja rõhul 40 atmosfääri.
HCO2CH3 + H2O → HCO2H + CH3OH
Seejärel ühineb HCO2CH3 ammoniaagiga ning tulemus hüdrolüüsitakse väävelhappe keskkonnas.
HCO2CH3 + NH3 → HC(O)NH2 + CH3OH
2 HC(O)NH2 + 2H2O + H2SO4 → 2HCO2H + (NH4)2SO4
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Metaanhape, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.