Tundra

Tavaliste (normaalsete mõõtmetega) puude kasvamist takistavad madalad õhutemperatuurid, lühike vegetatsiooniperiood ja igikelts.

Tundra nimetus tuleb kildinisaamikeelsest sõnast tūndâr, mis tähendab kõrget metsatut ala.

Tundra esineb Põhja-Ameerika ja Euraasia põhjaosas ja lähisarktilises kliimavöötmes paiknevatel saartel. Tundra esineb ka lõunapoolkeral Antarktika rannikul ja lähedastel saartel ning kõrgmägedel.

Tundrat võib jagada kolmeks:

1. arktiline tundra – põhjapoolkeral vööndina Põhja-Jäämere lähistel, Põhja-Ameerikas Alaska osariigist Labradori poolsaareni, Gröönimaa edelarannikul, Islandil, Euraasias Skandinaavia poolsaarelt Kamtšatka poolsaareni, Novaja Zemlja lõunasaarel ja mujal.

2. antarktiline tundra – lõunapoolkeral Antarktika poolsaarel ja saartel (sh Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared, Kerguelen jt).

3. mägitundra ehk alpiinne tundra – kõrgel mägedes (kõrgus üle merepinnast sõltub laiuskraadist, tavaliselt tuulealustes nõlvades, kus on õhutemperatuurid madalad ja sajab vähe).

• 
  Arktiline tundra Gröönimaal
• 
  Bolshezemelskaja tundra Vorkuta ümbrustes
• 
  Antarktiline tundra Kergueleni saarel
• 
  Alpiinne tundra

Aasia ja Põhja-Ameerika tundrad on väga sarnased. Neist erineb Euroopa tundra, mis jääb Atlandi ookeani ja sooja Põhja-Atlandi hoovuse mõjupiirkonda. Kliima on seal merelisem, talv märksa pehmem ja lumerohkem. Seetõttu esineb Euroopa tundras igikeltsa vaid laiguti ning taimestik on rikkalikum.

Lõunas läheb tundra pikkamisi üle metsatundraks.

Tundrale on iseloomulik külm kliima, vähe sademeid (tavaliselt alla 250 mm/aastas), lühike taimekasvuperiood, vähe erinevaid taime- ja loomaliike ning suur loomade ja lindude arvukuse kõikumine suurte rännete tõttu.

Tsitaadid Vikitsitaatides: Tundra

• Tundravöönd