Koobalt: Keemiline element

Koobalt kuulub siirde- ehk üleminekumetallide ning d-elementide hulka.

Koobalti on avastanud Georg Brandt aastal 1742 Rootsis Stockholmis.

Koobalti kristalli struktuur on heksagonaalne, tahukeskne kuubiline. Ühendites on koobalti oksüdatsiooniaste +1, +2, +3 või +4; neist enamlevinud on +2 ja +3. Oksüdatsiooniaste +4 esineb harvem ja on üldiselt ebapüsiv. Oksüdatsiooniastmega +1 on õnnestunud ka mõned ühendid sünteesida.

Koobalti elektronvalem on 1s² 2s² 2p⁶ 3s² 3p⁶ 4s² 3d⁷. Elektronskeem on +27|2)8)15)2). Elektronide arv on 27, neutronite arv 32 ja prootonite arv 27.

Füüsikalised omadused

Koobalt on hõbevalge metall. Tema tihedus normaaltingimustel on 8,9 g/cm³, sulamistemperatuur on 1495 °C ja keemistemperatuur 2927 °C. Koobalti aatommass on 58,9332. Toatemperatuuril on koobalt tahkes olekus. Koobalti kõvadus Mohsi skaala järgi on 5. Koobaltil on üks stabiilne isotoop massiarvuga 59.

Keemilised omadused

Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,88 Oksiidi tüüp: segatud

Ühendid:

• fluoriidid: CoF₂, CoF₃, CoF₄
• kloriidid: CoCl₂, CoCl₂ • 6H₂O, CoCl₃
• bromiidid: CoBr₂
• jodiidid: CoI₂
• hüdriidid: -
• oksiidid: CoO, Co₃O₄
• sulfiidid: CoS, CoS₂, Co₂S₃
• seleniidid: -
• telluriidid: CoTe
• nitriidid: -

Kõva hõbedast metalli ja selle ühendeid kasutatakse sageli. Koobaltit kasutatakse kuuma- ja happekindlates sulamites terase tootmisel, mõningate keemiliste reaktsioonide katalüsaatorina, elektri, klaasi, portselani, keraamiliste (savi) fajanssesemate (valge urbse savi ja läbipaistva glasuuriga tooted) tootmisel.

Klaasi-, portselani- ja keraamikatööstuses kasutatakse värvipigmenti, mida nimetatakse koobaltsiniseks. Koobalti ühendeid lisatakse värvidele (nt trükivärvidele) ja lakkidele, et kiirendada nende kuivamist. Rakendatakse polüestervaikude katalüsaatorina. Kuulub emaili koostisse. Kasutatakse magnetlintide valmistamisel televisioonile. Koobaltit sisaldab ka B₁₂-vitamiin, nn kärbsepaber ja mõni kunstväetis. Tsement sisaldab õige väikeses koguses koobaltit.

Koobalti ja tema ühendite kasutusalad

• gammakiirguse allikas
• žiletiterad
• püsimagnetid
• heitgaaside konverter
• pigmendid, ilma ennustamine
• sulamid

Kahjulikkus inimorganismile

Inimorganismi satub koobalt tolmuna hingamiselundite ja naha ning vähesel hulgal ka suu kaudu. Kõige rohkem leidub koobalti tolmu vastava maagi kaevandamisel ja puhastamisel. Sageli esineb koobalt seal koos nikliga. Sellel tolmul on toksiline (mürgistav) toime organismile. Koobalti tervistkahjustavat toimet käsitles esimesena põhjalikumalt inglane L. Oliver 1902. aastal raamatus "Ohtlikud elukutsed". Peamised kroonilise mürgistuse nähud on pikemaajaline köha ja röga (krooniline bronhiit), õhupuudus-hingeldushood (bronhiaalastma), krooniline nohu ja seedehäired. Sageli on täheldatud ka toksilist südamelihase kahjustust (eriti koobaltit sisaldavate sulamitega töötajatel). Tihti esineb nahakahjustusi (kontaktdermatiit ehk nahapõletik, haavandid, naha hüperkeratoos ehk liigsarvestmine).

• Kongo
• Lapstööjõud

• Tehnikahiide süüdistatakse lapstööjõu kaudses kasutamises. ERR Uudised, 19. jaanuar 2016