2022: Aasta

2022. aasta (MMXXII) oli 21. sajandi 22. aasta. See algas laupäevaga.

• Juudi kalender: 5782, 5783
• Hinduistlik kalender: 5123, 5124
• Islami kalender: 1443, 1444
• Iraani kalender: 1400, 1401
• Sirvikalender: 10235

Eestis:

• Raamatukogude aasta
• aasta loom – pruunkaru
• aasta lind – metskurvits
• aasta liblikas – vareskaera-aasasilmik
• aasta sammal – sulgjas õhik
• aasta seen – kõrreliste-tõlvtõvik
• aasta orhidee – balti sõrmkäpp
• aasta puu – pihlakas
• aasta muld – tehismuld

Venemaal:

• Venemaa rahvaste kultuuripärandi aasta

Jaanuar

• 1. jaanuar – jõustus RHK-11 ehk täiendatud rahvusvaheline haiguste ja nendega seotud terviseprobleemide statistiline klassifikatsioon.
• 1. jaanuar – jõustus Regionaalse Avatud Majanduspartnerluse leping.
• 2. jaanuar – Kasahstanis algasid rahutused.
• 4. jaanuar – ÜRO Julgeolekunõukogu viis alalist liiget Hiina, Venemaa, Suurbritannia, Ameerika Ühendriigid ja Prantsusmaa tegid haruldase ühisavalduse, mille kohaselt tuleks vältida tuumarelvade levikut ja tuumasõda.
• 6. jaanuar – Kasahstani presidendi Kasõm-Žomart Tokajevi palvel saatsid KJLO riigid Kasahstani oma rahuvalvajad.
• 7. jaanuar – koroonasse (COVID-19) nakatunute arv ületas 300 miljoni piiri.
• 10. jaanuar – USA-s Baltimore'is siirati inimesele esimest korda sea süda.
• 15. jaanuar – Vaikses ookeanis toimus Hunga Tonga vulkaanipurse. Mitmeid riike tabas tsunami ja veealuste sidekaablite purunemise tõttu katkes Tongal ühendus välismaailmaga.
• 18. jaanuar – Microsoft teatas kavatsusest osta 68 miljardi dollari eest videomängude ettevõtte Activision Blizzard.
• 23. jaanuar – Burkina Fasos toimus sõjaväeline riigipööre, millega eemaldati võimult president Roch Marc Christian Kaboré.

Veebruar

 

• 2.–20. veebruar – Pekingis toimusid 2022. aasta taliolümpiamängud.
• 3. veebruar – Ameerika Ühendriikide erivägede haarangus hukkus Islamiriigi juht Abu Ibrahim al-Hashimi al-Qurashi.
• 9. veebruar – Suurbritannia tuumasünteesi rajatises Joint European Torus õnnestus viis sekundit kestnud katse jooksul toota 11 megavatti energiat.
• 13. veebruar – Frank-Walter Steinmeier valiti teiseks ametiajaks Saksamaa presidendiks.
• 24. veebruar – Venemaa sissetung Ukrainasse (2022): Venemaa alustas sõjalist rünnakut Ukraina vastu.

Märts

• 2. märts – Vene väed vallutasid Ukrainas Hersoni linna.
• 2. märts – ÜRO teatas, et Ukrainast on sõja eest põgenenud üle miljoni inimese.
• 3. märts – Vene väed vallutasid Zaporižžja tuumaelektrijaama.
• 7. märts – koroonapandeemias hukkunute arv ületas 6 miljoni piiri.
• 10. märts – Ungari parlament valis presidendiks Katalin Nováki.
• 16. märts – Mariupolis hukkus teatris asunud pommivarjendile korraldatud õhurünnakus erinevatel andmetel 300–600 inimest.
• 31. märts – Dubais lõppes Expo 2020.

Aprill

• 3. aprill – Ukraina teatas Vene vägede Kiievi lähedusest taganemise järel sõjakuritegude, sealhulgas Butša massimõrva avastamisest.
• 11. aprill – Pakistani parlament valis Imran Khani umbusaldamise järel peaministriks Shehbaz Sharifi.
• 14. aprill – Mustal merel uppus ristleja Moskva, mis on suurim lahingutegevuse ajal uppunud sõjalaev pärast Teist maailmasõda.
• 14. aprill – koroonapandeemia: tuvastatud nakatumisjuhtumite arv maailmas ületas 500 miljonit.
• 18. aprill – algas Donbassi lahing.
• 20. aprill – Euroopa Lõunaobservatoorium teatas mikronoova avastamisest.
• 22. aprill – Šveitsis taasalustas remondi järel tööd Suur Hadronite Põrguti.
• 23. aprill – avati 59. Veneetsia biennaal.
• 24. aprill – Prantsusmaal valiti teiseks ametiajaks presidendiks tagasi Emmanuel Macron.

Mai

• 12. mai – Event Horizon Telescope avaldas esimese foto Linnutee keskosas asuvast mustast august Sagittarius A*.
• 14. mai – Eurovisiooni lauluvõistluse võitis Ukraina esindaja Kalush Orchestra looga "Stefania".
• 20. mai – Azovstali viimased kaitsjad andsid alla ning Vene relvajõud vallutasid Mariupoli, millega lõppes Mariupoli lahing.
• 21. mai – Austraalia föderaalvalimised võitis Anthony Albanese juhitud Austraalia Tööpartei.

Juuni

• 14. juuni – Kanada ja Taani lõpetasid Tartupaluki saare piirivaidluse, sõlmides piirilepingu mille järgi jagatakse saar pooleks.
• 22. juuni – Afganistani ja Pakistani vahelises piirkonnas toimus maavärin, milles hukkus üle 1000 inimese.
• 27. juuni – Texase osariigis leiti mahajäetud veokist 53 migrandi surnukehad.
• 28.–30. juuni – Madridis toimus NATO tippkohtumine.

Juuli

• 7. juuli – Suurbritannia peaminister Boris Johnson teatas, et astub tagasi, kui ta erakond on leidnud uue peaministri.
• 8. juuli – Jaapanis Nara linnas hukkus atentaadis endine peaminister Shinzo Abe.
• 11. juuli – NASA avaldas töökorda seatud James Webbi kosmoseteleskoobi esimesed fotod, sealhulgas Webbi esimese süvavaate.
• 21. juuli – Itaalia president Sergio Mattarella võttis vastu peaminister Mario Draghi tagasiastumispalve, saatis parlamendi laiali ning kuulutas välja erakorralised parlamendivalimised.
• 23. juuli – WHO kuulutas ahvirõuged Rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealaseks hädaolukorraks
• 31. juuli – Kabulis hukkus CIA korraldatud õhurünnakus terroriorganisatsiooni al-Qaeda juht Ayman al-Zawahiri.

August

• 4. august – Hiina korraldas Taiwani ümber suured sõjaväeõppuse, mis oli vastus Nancy Pelosi Taiwani-visiidile. Pelosi sai kõrgeimaks USA poliitikuks, kes on Taiwani ametlikult külastanud.
• 12. august – New Yorgis pussitati India päritolu Suurbritannia kirjanikku Salman Rushdie'd, kes sai raskelt vigastada.
• 18. august – Türgi ja Iisrael teatasid, et nimetasid taas mõlemasse riiki oma suursaadikud ning jätkavad diplomaatiliste suhete parandamist.
• 19. august – Montenegros astus pärast parlamendi umbusaldusavaldust tagasi Dritan Abazovići valitsus.
• 28. august – Pakistan kuulutas välja kliimakatastroofi ning palus rekordiliste üleujutustega toimetulekuks välisriikide abi.

September

• 5. september – Suurbritannia peaministriks valiti Liz Truss.
• 5. september – Hiina Sichuani provintsi tabanud 6,6-magnituudilises maavärinas hukkus vähemalt 93 inimest.
• 8. september – Charles III sai pärast kuninganna Elizabeth II surma Suurbritannia kuningaks ja Briti Ühenduse juhiks.
• 11. september – Rootsi üldvalimised võitis paremerakondade blokk.
• 14. september – Tadžikistani ja Kõrgõzstani vahel puhkesid pärast aastat taas tõsisemad relvastatud kokkupõrked.

 

• 16. september – Iraanis puhkesid pärast politsei poolt kinni peetud 22-aastase iraanlanna Mahsa Amini surma meeleavaldused, milles hukkus üle 50 inimese.

 

• 25. september – Itaalia parlamendivalimised võitis Giorgia Meloni juhitud erakond Fratelli d'Italia.
• 25. september – kuubalased toetasid referendumil samasooliste abielu legaliseerimist.
• 25. september – Keenia jooksja Eliud Kipchoge püstitas Berliini maratonil maratonijooksus maailmarekordi.
• 26. september – avastati gaasilekked Nord Streami gaasitorudes.
• 26. september – NASA asteroidimissiooni DART käigus rammiti asteroidi Dimorphos uurimaks võimalust muuta asteroidi kurssi.
• 28. september – USA-s Florida osariigis maabus orkaan Ian, mis tekitas tohutuid purustusi ja mille tõttu hukkus üle 80 inimese.
• 29. september – Nauru presidendiks valiti Russ Kun.
• 30. september – Venemaa annekteeris laialt hukka mõistetud referendumite tulemusena Ukrainale kuuluvad Luhanski, Donetski, Zaporižžja ja Hersoni oblastid.
• 30. september – Ibrahim Traore kukutas Burkina Fasos riigipöördega riigi ajutise presidendi Paul-Henri Sandaogo Damiba.

Oktoober

• 1. oktoober – Kanjuruhani staadioni tragöödia: Indoneesias Jaava saarel jalgpallimängule järgnenud massirüseluses hukkus vähemalt 125 inimest.
• 8. oktoober – Kertši väina sillal toimus plahvatus, milles hukkus neli ja põhjustas autotee osalise varingu.
• 20. oktoober – Suurbritannia peaminister Liz Truss teatas tagasiastumisest. 45 päeva ametis olnud Trussist sai Suurbritannia lühima ametiajaga peaminister.
• 28. oktoober – Elon Musk omandas 44 miljardi dollariga Twitteri.
• 29. oktoober – Lõuna-Koreas Soulis hukkus rahvamassis tekkinud rüseluses 156 inimest.

November

• 11. november – Ukraina relvajõud vabastasid Hersoni linna.
• 16. november – NASA saatis kosmosesse Artemise programmi esimese missiooni Artemis 1, mis tegi tiiru ümber Kuu.
• 18. november – krüptoraha vahetuskeskkond FTX esitas pankrotiavalduse. FTX-i pankrotti asus hiljem uurima FBI. USA riigiprokuröride sõnul on tegemist USA ajaloo ühe suurema finantspettusega.
• 20. november – 18. detsember – Kataris toimusid 22. maailmameistrivõistlused jalgpallis. Maailmameistriks tuli Argentina.

Detsember

• 5. detsember – Ameerika Ühendriikide Energeetikaministeerium teatas, et Riiklik Süüterajatis tootis termotuumasünteesi abil rohkem energiat kui selleks kulutas.
• 7. detsember – Peruu president Pedro Castillo üritas riigipööret, kuid tagandati ametist. Riigi presidendiks vannutati Dina Boluarte. Seejärel puhkesid üleriigilised meeleavaldused.
• 21.–26. detsember – Põhja-Ameerikat tabas talvetorm, mis tõi kaasa tugeva lumesaju ja mitu külmarekordit. Hukkus 106 inimest.
• 24. detsember – Fidži peaministrina astus ametisse Sitiveni Rabuka pärast seda, kui üldvalimiste järel oli moodustatud koalitsioonivalitsus.
• 28. detsember – Pärast üldvalimisi sai Nepali peaministriks Pushpa Kamal Dahal.

 

• 3. aprill – koroonapandeemia Eestis: kaotati maskikandmise kohustus.
• 3. juuni – peaminister Kaja Kallas tegi president Alar Karisele ettepaneku vabastada ametist seitse Keskerakonna ministrit ning Eesti Reformierakond tegi ettepaneku koalitsioonikõneluste alustamiseks Isamaale ja Sotsiaaldemokraatlikule erakonnale.
• 18. juuli – ametisse astus Kaja Kallase teine valitsus.
• 16. august – Narva tank toimetati Viimsis asuvasse Eesti Sõjamuuseumi. Ühtlasi lammutati ka tanki senine postament ning teisaldati Narvast ja Narva-Jõesuust veel kuus monumenti.

  Pikemalt artiklis In memoriam 2022

• 2. jaanuar – Richard Leakey, inglise rahvusest Keenia paleoantropoloog
• 3. jaanuar – Viktor Sanejev, Nõukogude Liidu kolmikhüppaja
• 3. jaanuar – Andres Taimla, Eesti poliitik
• 6. jaanuar – Peter Bogdanovich, USA filmilavastaja ja stsenarist
• 6. jaanuar – Maria Klenskaja, Eesti näitleja
• 6. jaanuar – Sidney Poitier, USA näitleja ja filmilavastaja
• 6. jaanuar – Toomas Sõmera, Eesti sideinsener ja poliitik
• 9. jaanuar – Arvo Ots, eesti energeetikateadlane
• 9. jaanuar – Aare Urm, eesti meediajuht ja pankur
• 11. jaanuar – David Sassoli, Itaalia poliitik
• 18. jaanuar – Yvette Mimieux, USA näitleja
• 22. jaanuar – Thích Nhất Hạnh, vietnami munk
• 28. jaanuar – Mihkel Loodus, eesti tõlkija
• 30. jaanuar – Leonid Kuravljov, vene näitleja
• 1. veebruar – Mari-Liis Küla, eesti teatrikunstnik
• 2. veebruar – Monica Vitti, itaalia näitleja
• 3. veebruar – Madis Milling, Eesti näitleja ja poliitik
• 5. veebruar – Leili Pärnpuu, eesti maletaja
• 8. veebruar – Luc Montagnier, prantsuse viroloog
• 12. veebruar – Ülo Lepik, eesti mehaanikateadlane
• 12. veebruar – Ivan Reitman, Kanada filmilavastaja
• 12. veebruar – Karl Vaino, Eesti NSV poliitik
• 14. veebruar – Sandy Nelson, USA trummar
• 19. veebruar – Lilian Kosenkranius, eesti ajakirjanik ja meediategelane
• 28. veebruar – Leonhard Lapin, eesti kunstnik
• 3. märts – Bruno Saul, Eesti NSV riigi- ja parteitegelane
• 13. märts – William Hurt, USA näitleja
• 16. märts – Helene Vannari, eesti näitleja
• 19. märts – Shahabuddin Ahmed, Bangladeshi poliitik
• 23. märts – Madeleine Albright, USA diplomaat ja poliitik
• 3. aprill – Ave Alavainu, eesti kirjanik
• 5. aprill – Sidney Altman, Kanada-USA molekulaarbioloog
• 5. aprill – Bobby Rydell, USA laulja
• 6. aprill – Vladimir Žirinovski, Venemaa poliitik
• 9. aprill – Mihhail Bronštein, Eesti majandusteadlane
• 10. aprill – Marju Kuut, eesti laulja
• 14. aprill – Mike Bossy, Kanada jäähokimängija
• 14. aprill – Ilkka Kanerva, Soome poliitik
• 17. aprill – Radu Lupu, Rumeenia pianist
• 18. aprill – Rein Ratas, Eesti bioloog ja poliitik
• 22. aprill – Guy Lafleur, Kanada jäähokimängija
• 26. aprill – Klaus Schulze, saksa elektroonilise muusika pioneer
• 30. aprill – Ain Heinaru, eesti geneetik
• 30. aprill – Naomi Judd, USA laulja
• 3. mai – Norman Mineta, USA poliitik
• 3. mai – Stanisłaŭ Šuškievič, Valgevene poliitik
• 10. mai – Leonid Kravtšuk, Ukraina poliitik
• 17. mai – Vangelis, kreeka helilooja
• 20. mai – Hillar Palamets, eesti ajaloolane
• 20. mai – Kirill Teiter, eesti humorist
• 21. mai – Linda Järve, eesti ajakirjanik
• 26. mai – Ciriaco De Mita, Itaalia poliitik
• 26. mai – Alan White, inglise trummar
• 27. mai – Angelo Sodano, itaalia vaimulik
• 28. mai – Priit Kuusk, eesti muusikaajakirjanik
• 28. mai – Raik-Hiio Mikelsaar, eesti arstiteadlane ja bioloog
• 29. mai – Ronnie Hawkins, USA-Kanada laulja ja laulukirjutaja
• 30. mai – Boris Pahor, Sloveenia romaanikirjanik
• 6. juuni – Valeri Rjumin, vene kosmonaut
• 7. juuni – Raivo Trass, eesti näitleja ja lavastaja
• 10. juuni – Simon Joffe, Eesti NSV väliskommentaator
• 12. juuni – Vello Lään, eesti ajakirjanik
• 17. juuni – Jean-Louis Trintignant, prantsuse filminäitleja
• 18. juuni – Uffe Ellemann-Jensen, Taani poliitik
• 19. juuni – Gennadi Burbulis, Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik
• 20. juuni – Regimantas Adomaitis, leedu näitleja
• 22. juuni – Jüri Tarmak, eesti kõrgushüppaja
• 27. juuni – Mats Traat, eesti kirjanik
• 28. juuni – Toomas Kirss, eesti teleprodutsent ja režissöör
• 1. juuli – Richard Taruskin, Ameerika Ühendriikide muusikateadlane
• 2. juuli – Peter Brook, inglise lavastaja
• 5. juuli – Hannes Varblane, eesti luuletaja
• 6. juuli – James Caan, USA näitleja
• 8. juuli – Shinzō Abe, Jaapani poliitik
• 8. juuli – Luis Echeverría, Mehhiko poliitik
• 8. juuli – José Eduardo dos Santos, Angola poliitik
• 18. juuli – Claes Oldenburg, ameerika skulptor
• 22. juuli – Airi Liimets, eesti kasvatusfilosoof
• 25. juuli – Endel Vooremaa, eesti jääpurjetaja
• 26. juuli – Aarne Biin, eesti kirjanik
• 26. juuli – James Lovelock, inglise atmosfäärikeemik
• 30. juuli – Nichelle Nichols, USA näitleja
• 31. juuli – Vadim Bakatin, Nõukogude Liidu riigitegelane
• 31. juuli – Fidel V. Ramos, Filipiinide poliitik
• 5. august – Judith Durham, Austraalia laulja
• 8. august – Olivia Newton-John, Austraalia laulja ja filminäitleja
• 10. august – Vesa-Matti Loiri, soome näitleja ja muusik
• 12. august – Wolfgang Petersen, saksa filmilavastaja, produtsent ja stsenarist
• 24. august – Kallistos Ware, inglise teoloog ja õigeusu piiskop
• 30. august – Mihhail Gorbatšov, Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik
• 30. august – Jaak Kangilaski, eesti kunstiajaloolane
• 30. august – Don Lind, USA astronaut
• 2. september – Frank Drake, USA astronoom ja astrofüüsik
• 4. september – Boriss Lagutin, Nõukogude Liidu poksija
• 4. september – Peter Straub, USA kirjanik
• 7. september – Marsha Hunt, USA näitleja
• 8. september – Elizabeth II, Suurbritannia kuninganna
• 8. september – Ingo Normet, eesti lavastaja ja teatripedagoog
• 11. september – Javier Marías, hispaania kirjanik
• 13. september – Jean-Luc Godard, Prantsuse-Šveitsi filmirežissöör
• 14. september – Eiríni Pappá, kreeka näitleja
• 15. september – Saul Kripke, juudi päritolu USA filosoof
• 17. september – Mirjam Peil, eesti kunstiteadlane
• 18. september – Nick Holonyak, USA insener
• 19. september – Valeri Poljakov, Nõukogude Liidu ja Venemaa kosmonaut
• 22. september – Hilary Mantel, Briti kirjanik
• 23. september – Louise Fletcher, USA näitleja
• 24. september – Pharoah Sanders, USA džäss-saksofonist
• 26. september – Ruth Mirov, eesti rahvaluuleteadlane
• 28. september – Coolio, Ameerika Ühendriikide räppar
• 2. oktoober – Rein Vahisalu, eesti kardioloog ja publitsist
• 3. oktoober – Eduard Tüür, eesti karikaturist
• 4. oktoober – Loretta Lynn, Ameerika Ühendriikide kantrilaulja
• 7. oktoober – Bill Nieder, Ameerika Ühendriikide kuulitõukaja
• 9. oktoober – Bruno Latour, prantsuse filosoof, antropoloog ja sotsioloog
• 11. oktoober – Angela Lansbury, Suurbritannia-Ameerika Ühendriikide näitleja
• 13. oktoober – James McDivitt, USA õhuväelane ja astronaut
• 14. oktoober – Robbie Coltrane, Šoti näitleja
• 16. oktoober – Jüri Arrak, eesti kunstnik
• 26. oktoober – Pierre Soulages, prantsuse kunstnik
• 28. oktoober – Jerry Lee Lewis, Ameerika Ühendriikide laulja ja pianist
• 6. november – Edward C. Prescott, Ameerika Ühendriikide majandusteadlane
• 11. november – Madis Salum, eesti ajakirjanik
• 17. november – Fred Brooks, Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane
• 20. november – Riho Sibul, eesti muusik
• 24. november – Hans Magnus Enzensberger, saksa kirjanik
• 24. november – Vladimir Kirejev, Eesti psühhiaater
• 30. november – Murray Halberg, Uus-Meremaa jooksja
• 30. november – Jiang Zemin, Hiina partei- ja riigitegelane
• 30. november – Christine McVie, Briti muusik
• 2. detsember – Tiit-Rein Viitso, eesti keeleteadlane
• 10. detsember – Kihnu Virve, eesti rahvalaulik
• 12. detsember – Mirosław Hermaszewski, poola lendur ja kosmonaut
• 17. detsember – Urmas Sisask, eesti helilooja
• 29. detsember – Pelé, Brasiilia jalgpallur
• 29. detsember – Edgar Savisaar, Eesti poliitik
• 29. detsember – Vivienne Westwood, inglise moekunstnik, ärinaine ja kodanikuaktivist
• 31. detsember – Benedictus XVI (Joseph Ratzinger), saksa teoloog, paavst

•  
  Andres Taimla
•  
  Madis Milling
•  
  Leonhard Lapin
•  
  Helene Vannari
•  
  Madeleine Albright
•  
  Vladimir Žirinovski
•  
  Leonid Kravtšuk
•  
  Vangelis
•  
  Mats Traat
•  
  Shinzō Abe
•  
  Olivia Newton-John
•  
  Vesa-Matti Loiri
•  
  Mihhail Gorbatšov
•  
  Jaak Kangilaski
•  
  Elizabeth II
•  
  Jean-Luc Godard
•  
  Louise Fletcher
•  
  Jüri Arrak
•  
  Riho Sibul
•  
  Jiang Zemin
•  
  Tiit-Rein Viitso
•  
  Edgar Savisaar
•  
  Pelé
•  
  Benedictus XVI
•  
  Kirill Teiter

• meditsiin – Svante Pääbo
• füüsika – Alain Aspect, John Clauser, Anton Zeilinger
• keemia – Carolyn Bertozzi, Barry Sharpless, Morten Meldal
• kirjandus – Annie Ernaux
• rahu – Ales Bialatski, Memorial, Kodanikuvabaduste Keskus
• majandus – Ben S. Bernanke, Douglas W. Diamond, Philip H. Dybvig