Mare Peterson: Eesti näitleja

See artikkel räägib näitlejast; Mare Peterson on ka Õnne 13 tegelane.

detsembril 1954 Tallinnas) on eesti näitleja.

Ta lõpetas aastal 1975 Tallinnas õhtukeskkooli, õppis aastatel 1975–1978 Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti filoloogiat ja lõpetas aastal 1982 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri (10. lennu).

Ta töötas aastatel 1976–1978 kirjastuses Valgus nooremtoimetajana ja aastatel 1982–1988 Eesti NSV Riiklikus Noorsooteatris, hiljem on olnud vabakutseline näitleja ning alates 2006. aastast töötab Theatrumis.

• 1982 Merle Karusoo "Meie elulood" (Wunderkind)
• 1982 Merle Karusoo "Kui ruumid on täis" (Tüdruk, kelle isal tulid pisarad silma)
• 1984 Henrik Ibsen "Kummitused" (Regine)
• 1984 Shakespeare "Windsori lõbusad naised" (Anne Page)
• 1986 Molière "Misantroop" (Célimène)
• 1987 Thomas Bernhard "Päral" (Tütar)
• 1990 Molière "Kodanlasest aadlimees" (Dorimène)

Tema abikaasa on näitleja ja lavastaja Lembit Peterson, neil on kuus last:

• Marius Peterson (Theatrumi näitleja ja lavastaja)
• Maria Peterson (Theatrumi näitleja ja lavastaja, VHK teatriharu õpetaja)
• Laura Peterson-Aardam (Theatrumi ja Ugala näitleja, VHK teatriharu õpetaja)
• Elisabeth Peterson (õpetaja Püha Miikaeli koolis)
• Jonathan Peterson (Tallinna Ülikooli Balti- ja Meedia Filmiinstituudi 13. filmilennu produtsendi eriala üliõpilane)
• Anna Kristin Peterson (tsirkusekooli Folie ja VHK teatriharu akrobaatika õpetaja)

• Eesti teatri biograafiline leksikon, Tallinn 2000.