Covid-19: Viirushaigus, mida põhjustab koroonaviirus SARS-CoV-2

aastal pandeemiaks laienenud viirushaigus, mida põhjustab koroonaviirus SARS-CoV-2. COVID-19 on laialdase tähelepanu keskmes seoses ülemaailmse pandeemiaga.

11. märtsil 2020 klassifitseeris Maailma Terviseorganisatsioon haiguse puhangu pandeemiaks, kui see oli jõudnud juba vähemalt 114 riiki, surnute arv oli ületanud 4000 piiri ja nakatunuid oli tuvastatud üle 120 tuhande. 2. aprillil ületas tuvastatud nakatunute arv miljoni piiri ning surmade arv ligines 52 tuhandele. Mai alguses oli tuvastatud nakatunute arv üle 3,3 miljoni ja surmade arv ligines 240 tuhandele. 20. mail ületas tuvastatud nakatunute arv 5 miljoni piiri, haiguse läbi oli surnud enam kui 326 tuhat inimest. 28. juunil ületas koroonaviirusega nakatunute ametlik arv 10 miljoni piiri.

Haigus on märgatavalt ohtlikum vanemaealistele. Uurides COVID-19 kätte surnute statistikat Itaalias ja Suurbritannias, on hinnatud, et ilma sellesse haigestumata oleks need inimesed elanud keskmiselt veel kümme aastat.

Haiguse nimetus tähendab eesti keeles koroonat ehk koroonaviirushaigust (inglise coronavirus disease) ja "19" akronüümis märgib 2019. aastat, millal see haigus esimest korda tuvastati.

Koroonaviirused on nahkhiirtel arenenud tuhandeid või miljoneid aastaid. Nad on inimestesse kolinud väga hiljuti – võib-olla nii hiljuti kui SARS-CoV-2, COVID-19 eest vastutava viiruse puhul.

COVID-19 on esimene koroonaviiruse põhjustatud pandeemia.

Viirus levib inimeselt inimesele piisknakkusena, peamiselt lähedasel kontaktil nakkuskahtlase inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid, eelkõige köha. Kehasse jõuab viirus silmade, suu või nina kaudu ning levib limaga hingamisteedesse. Sissehingatava õhuga pääseb viirus kopsude alaossa ja tungib kopsu rakkudesse.

Peiteaeg

Haiguse peiteaeg ehk inkubatsiooniperiood (nakatumise ja haigusnähtude avaldumise vahele jääv aeg) on 2–14 päeva, tavaliselt 5 päeva. Gripil on see tavaliselt 2 päeva, mis tähendab, et koroonanakkuse puhul võib inimestel olla rohkem aega haigust levitada, enne kui nad oma haigestumist märkavad. Kuna peaaegu kolmandik nakatunutest põeb haigust sümptomiteta, on viiruse levikut raske kontrolli all hoida.

Uuringud kinnitavad, et viirus võib organismis püsida kuni kaheksa päeva pärast sümptomite kadumist. Suurbritannia valitsus algatas aprilli alguses antigeenide testimise kampaania, millega loodetakse muuhulgas tuvastada haiguse läbi põdenud isikud.

Õhklevi

Leviku võimalikkus õhu kaudu tolmnakkusena on olnud vaidluste objekt pandeemia algusest peale. Õhklevi puudutavaid väiteid on 2020. aasta jooksul ametlikes allikates veidi korrigeeritud ning mööndud, et kuigi lähikontaktis või eritingimustel võivad aerosoolid levikule kaasa aidata, siiski viirus tolmnakkustele nagu tuberkuloos või leetrid tüüpiliselt õhus lenduval kujul ei levi.

Hiina andmetel on palavikku täheldatud 88% juhtudest, kuiva köha 68% juhtudest, väsimust (38%), suurenenud limaeritust (33%), hingamisraskusi (20%) ja kurgu- või peavalu (13%).

Terviseamet loetleb peamiste sümptomitena üles: peavalu, köha, palavik, hingamisraskused, kurguvalu, köha, lihasvalu, maitsemeelte kadu, haistmismeelte kadu, väsimuse ja nõrkustunde.

Haiguse sümptomid sarnanevad gripi omadega. Nakatumise tagajärjeks võib olla surmaga lõppeda võiv kopsupõletik või äge respiratoorse distressi sündroom.

Londoni King's College'i teadlased leidsid rakendusele COVID Symptom Tracker antud 400 000 vastuse analüüsimisel, et nakatumise sümptomiteks võib olla ka maitsmis- ja/või haistmismeele nõrgenemine, mida täheldas 59% nakatunud vastajaist. Suurbritannias lisati maitsmis-haistmismeele häiringud ametlikult haiguse sümptomite loendisse 2020. aasta maikuu keskpaiku.

Maailma esimese riigina sai Ühendkuningriigis koroonavastase ravimina 4. novembril 2021 kasutusloa molnupiraviir.

Paranemine peaks toimuma kõige rohkem kuue nädala jooksul ning inimene tunnistatakse terveks, kui ta on andnud järjest kaks negatiivset proovi.

Ravimifirma Pfizer väljatöötatud tablettide kuur võib vähendada koroonaviiruse tõttu haiglasse sattumise ohtu 89%, kui võtta tablette kolme päeva jooksul pärast sümptomite tekkimist.

Viirusvastase vaktsiini väljatöötamisega tegelevad mitmed asutused. Seejuures kasutatakse varasemat tööd SARS-CoV viiruse vastu, sest mõlemad viirused tungivad inimese rakkudesse sama ACE2 ensüümi vahendusel. Peamisi uurimissuundi on kolm. Esimene on suunatud terve viiruse vastu ja selleks kasutatakse kehas viirusvastase reaktsiooni esilekutsumiseks viiruse inaktiivseid või tapetud osakesi. Teine suund on luua viiruse alamühikuid sihtivaid vaktsiine, et koolitada immuunsüsteemi teatud viiruse valkude vastu, mis SARS-CoV-2 puhul on inimese ACE2 ensüümiga interakteeruvad S-spike-valgud. Kolmas suund on nn nukleiinhappe vaktsiinid. Vaktsiinid vajavad enne kasutuselevõttu ulatuslikku katsetamist, et oleks võimalik veenduda nende efektiivsuses ja ohutuses.

Kuningliku Melbourne'i Haigla ja Monashi Ülikooli teadlaste uuringus järeldatakse, et seni kogu maailmas nugiusside vastu kasutatav ravim ivermektiin pärsib SARS-CoV-2 replikatsiooni in vitro. Ivermektiini abil on võimalik rakukultuuris viiruse RNA olemasolu vähendada 48 tunni pärast umbes 5000 korda ja ravimi viiruse tuumatransporti pärssiv toime võib olla tõhus SARS-CoV-2 vastu.

Hiinas tehtud katseuuringu kohaselt võib koroona läbipõdenud inimese vereplasmat haigele inimesele üle kandes leevendada haige seisundit, kuna selline vereplasma sisaldab haigusega võitlevaid antikehasid.

2020 sügisel arvati erinevate vaktsiinide dooside hinnad olevat vahemikus 3 kuni 37 dollarit.

Eesti teadlaste väljatöötatud ninasprei BioBlock pakub täiendavat kaitset rahvarohketes kohtades, kus distantsi hoidmine on keeruline. Koroonaviiruse vastaste antikehadega ninasprei annab kaitse ka neile, kes ei saa maski kanda ja kohtades, kus maski ei kanta.

Vaktsiinid

  Pikemalt artiklis Koroonavaktsiin

2021. aastal kasutati inimeste vaktsineerimiseks Eestis nelja vaktsiini:

• Moderna COVID-19 vaktsiin, mRNA,
• Pfizeri-BioNTechi COVID-19 vaktsiin, mRNA,
• Oxfordi-AstraZeneca koroonavaktsiin, adenov*,
• Jansseni COVID-19 vaktsiin, adenov*,

Eestis on võimalik koroona vastu vaktsineerida võimalik kõigil, kes on vähemalt 12-aastased. Vaktsineerimine on 2021. aastal tasuta kõigile Eestis elavatele inimestele ja ka neile, kellel pole tervisekindlustust.

 

Jaanuari lõpus hindas WHO suremust 2% peale. Hiljem on leitud, et suremus on ligikaudu 1%, kuid seegi sõltub palju nakatunute vanusest ja tervislikust seisundist. Eelkõige on viirus ohtlik vanemaealistele. Haigusjuhtude kiire kasvu puhul ületatakse aga meditsiinisüsteemi võimekus abi osutada ning suremus võib oluliselt suureneda. Näiteks Wuhanis oli suremus 5,8%, aga ülejäänud Hiinas 0,7%.

Haiguse kestus on varieeruv ja oleneb suuresti haigestunu eelnevast tervislikust seisukorrast, vanusest jm teguritest.

Haiguse ennetamiseks soovitab Terviseamet:

• Pesta käsi sooja voolava vee ja seebiga, vajadusel kasutada alkoholipõhist käte desinfitseerimisvahendit;
• Vältida kontakti inimestega, kel on haigusnähud;
• Vältida silmade, nina ja suu katsumist kätega;
• Otsida varakult abi palaviku, köha ja hingamisraskuste korral;
• Kergete hingamisteede haiguste sümptomite korral järgida hoolikalt tavapäraseid kätehügieeni nõudeid ning võimalusel püsida kuni tervenemiseni kodus;
• Aevastamisel või köhimisel järgida hingamisteede hügieeni:
  • katta suu ja nina ühekordse salvrätiga, visata see kohe prügikasti ja puhastada seejärel käed; salvrätiku puudumisel kasutada oma varrukat, mitte paljast kätt;
  • vältida palja käe kasutamist suu ja nina katmisel.

  Pikemalt artiklis Koroonapandeemia Eestis

Haigus hakkas levima 2019. aasta lõpul Wuhanis. Esimesed ulatuslikumad nakkuskolded väljaspool Hiina Rahvavabariiki tekkisid Itaalias, Iraanis ja Lõuna-Koreas. Eestis leidis esimene haigusjuht kinnitust 27. veebruaril 2020.

Üldiselt ei soovitatud Eesti inimestel veel 2020. aasta 11. märtsil reisida ka Egiptusse, Hispaaniasse, Iisraeli, Jaapanisse, Prantsusmaale, Saksamaale ja Singapuri. 12. märtsi hilisõhtul kehtestati aga juba ka Eestis eriolukord, keelates muuhulgas avalikud üritused, kehtestades piiriületustel sanitaarkontrolli ning kästi valmistada ette õppetöö üleviimine kaug- ja koduõppevormile. 15. märtsil otsustas valitsus taastada piirikontroll ning lubada alates 17. märtsist riiki ainult Eesti kodanikud ja siin elamisluba omavad isikud ning need välismaalased, kelle pereliige elab Eestis.

25. märtsil anti teada esimesest koroonaviiruse nakkusse surnud patsiendist Eestis. Selleks ajaks oli Eestis viirus diagnoositud 404 inimesel. Märtsi lõpuks oli registreeritud 745 laboratoorselt kinnitatud haigusjuhtu, haiglaravil viibis 91 patsienti (neist 13 intensiivravil), haiguse tagajärjel oli surnud 4 inimest. Aprilli lõpuks oli tuvastatud 1689 nakatunut ja haigusse oli surnud 52 inimest. 1. augusti seisuga oli tuvastatud 2072 nakatunut, kellest tervenenuks arvati 1934 ja surnud oli 63.

• Koroonapandeemia