Merovingid

sajandil praeguse Prantsusmaa ja Saksamaa aladel asunud Frangi riiki valitsenud kuningate suguvõsa. Dünastia on saanud nime Saali frankide kuninga Merovechi järgi.

Järgnevalt on toodud Merovingidest Frangi riigi ja selle osade valitsejad kronoloogilises järjekorras.

Saali frankide kuningad

Poollegendaarsed kuningad:

• 410–426 Faramond
• 426–447 Clodius

–

• 447–458 Merovech
• 458–481 Childerich I
• 481–511 Chlodowech I

Chlodowech I surma järel jagati kuningriik tema nelja poja vahel.

Soissonsi kuningad:

• 511–561 Chlothar I

Pariisi kuningad:

• 511–558 Childebert I

Pärast Childebert I surma sai ka Pariisi kuningaks Chlothar I.

Orleansi kuningad:

• 511–524 Chlodomer

Pärast Chlodomeri surma sai ka Orleansi kuningaks Childebert I.

Pärast Childebert I surma sai ka Orleansi kuningaks Chlothar I.

Reimsi kuningad:

• 511–534 Theuderich I
• 534–548 Theudebert I
• 548–555 Theudebald

Pärast Theudebaldi surma sai ka Reimsi kuningaks Chlothar I.

Pärast Chlothar I surma jagati riik tema nelja poja vahel.

Soissons (Neustria):

• 561–584 Chilperich I
• 584–629 Chlotar II

Pariis:

• 561–567 Charibert I

Pärast Charibert I surma sai ka Pariisi kuningaks Chilperich I.

Pärast Chilperich I surma sai ka Pariisi kuningaks Chlothar II.

Orleans (Burgundia):

• 561–592 Guntram
• 592–595 Childebert II, tema täisealiseks saamiseni tegelikult tema ema Brunhilda
• 595–613 Theuderich II, suuresti oma vanaema Brunhilda mõju all
• 613 Sigibert II, tegelikult tema vanaema Brunhilda

Metz (Austraasia):

• 561–575 Sigibert I

Pärast Sigibert I surma sai ka Austraasia kuningaks Childebert II.

• 575–595 Childebert II, tema täisealiseks saamiseni tegelikult tema ema Brunhilda
• 595–612 Theudebert II, suuresti oma vanaema Brunhilda mõju all

Pärast Theudebert II surma sai ka Austraasia kuningaks Theuderich II.

• 612–613 Theuderich II

Pärast Theuderich II surma sai ka Austraasia kuningaks Sigibert II, tegelikult tema vanaema Brunhilda.

613 aastal ühendas Chlothar II kogu kuningriigi taas enda võimu alla

623 andis Chlothar II Austraasia oma pojale Dagobert I-le.

Austraasia:

• 623–634 Dagobert I

634 andis Dagobert I Austraasia valitseda oma pojale Sigibert III-le.

• 634–656 Sigibert III

Akvitaania:

• 584–629 Chlothar II
• 629–632 Charibert II
• 632 Chilperich
• 632–639 Dagobert I

Neustria ja Burgundia:

• 584–629 Chlothar II
• 629–639 Dagobert I

Dagobert I loetakse viimaseks Merovingi kuningaks, kellel oli märkimisväärsel määral tegelikku võimu. Pärast tema võimuperioodi hakkas suurenema nn kojaülemate ehk majordoomuste võim, mis viis Karolingide dünastia võimulepääsuni 8. sajandil.

Austraasia:

• 656–661 Childebert Lapsendatu, kojaülem Grimoaldi poeg, kelle isa lasi Sigibert III-l lapsendada; tapeti koos isaga
• 661–662 Chlothar III
• 662–675 Childerich II
• 675–676 Chlodovech III
• 676–679 Dagobert II

Neustria ja Burgundia:

• 639–658 Chlodovech II
• 658–673 Chlothar III
• 673 Theuderich III
• 673–675 Childerich II
• 675–691 Theuderich III

Pärast Austraasia kuninga Dagobert II surma 679 sai Theuderich III kogu Frangi riigi kuningaks. Burgundia liideti Frangi riigiga ja sai sisuliselt selle hertsogkonnaks.

• 679–691 Theoderich III
• 691–695 Chlodovech IV
• 695–711 Childebert III
• 711–715 Dagobert III
• 715–717 Chilperich II

717–720 valitses Austraasiat Chlothar IV. 717–720 oli Chilperich II Neustria ja Burgundia valitseja.

• 720–737 Theuderich IV
• 737–743 interregnum
• 743–751 Childerich III

751. aastal kukutas Karoling Pippin Lühike Childerichi troonilt ja võttis Rooma paavsti abiga ametliku võimu.

• Merovingide kunst
• Merovingide kiri