2022. Aasta Itaalia Parlamendivalimised

aasta parlamendivalimised toimusid 25. septembril 2022, valiti 400 saadiku- ja 200 senatikohta.

Valimised kutsus esile juulis 2022 valitsuskriis, millega astus tagasi peaminister Mario Draghi, mispeale president Sergio Mattarella saatis 22. juulil parlamendi laiali 8 kuud ennetähtaegselt ja korraldas varajased valimised. Draghi jätkab ametis kuni uue valitsuse moodustamiseni.

2018. aasta valimistel ei saavutanud ükski partei ega grupp enamust. Suurima arvu kohti saavutas populistlik Viie Tähe Liikumine (M5S), lihthäälteenamuse paremtsentristlik koalitsioon Matteo Salvini partei Põhja Liiga (LN) juhtimisel. Vasaktsentristlik koalitsioon Demokraatliku Partei (PD) juhtimisel tuli kolmandaks, mispeale parteijuht, endine peaminister Matteo Renzi astus tagasi. Kuna ükski partei ei saavutanud enamust, algasid koalitsiooniläbirääkimised. 1. juunil 2018 astus ametisse Giuseppe Conte juhitud M5S-LN valitsus.

Mais 2019 toimunud Euroopa Parlamendi valimistel tuli suuremaks jõuks LN, saades 34% häältest ja 29 kohta 76-st. Augustis 2019, pärast pingete kasvu enamuse vahel, kuulutas Salvini välja umbusaldushääletuse Conte vastu. Paljud poliitilised analüütikud arvasid, et Salvini üritas saavutada ennetähtaegsete valimiste korraldamist, kus lootis saavutada LNi tulemuse parandamist. 20. augustil 2019, süüdistanud Salvinit oportunistina, esitas Conte president Mattarellale tagasiastumisavalduse.

Pärast 2018. aasta valimisi oli M5S olnud langustrendis nii arvamusküsitlustes, valimistulemustes (2019. aasta Euroopa Parlamendi valimised) ja ka parlamendis – 2018. aasta 227 saadikust ja 112 senaatorist oli 2022. aasta veebruariks alles vaid vastavalt 157 ja 62, ülejäänud olid astunud teistesse parteidesse. 21. augustil 2019 alustas Mattarella kõnelusi teiste parlamendirühmadega, kõnelused M5S ja PD vahel jõudsid teise vooru 27. ja 28. augustiks. Valitsusele esitas toetust ka vasakallianss Liberi e Uguali (LeU). 5. septembril astus ametisse M5S-PD-LeU valitsus, Conte jätkas peaministrina. 18. septembril lahkus Renzi PD-st ja moodustas uue partei, Italia Viva (IV), mis jätkas valitsuses, et hoida Salvini võimuletulekut.

2020. aastal aga raputas Itaaliat rängalt koroonapandeemia, mispeale Conte valitsus kuulutas välja riigi lukkupaneku. Kuigi avalik arvamus toetas lukkupanekut, on seda peetud üheks vabariigi suurimaks põhiseaduslike õiguste rikkumiseks.

Jaanuaris 2021 lahkus Renzi partei IV valitsusest. Kuigi Conte võitis umbusaldushääletuse parlamendis, ei saavutanud ta enamust senatis ja astus tagasi. Kui kolmanda Conte kabineti läbirääkimised ebaõnnestusid, moodustati 13. veebruaril 2021 uus riiklik ühtsusvalitsus endise Euroopa Keskpanga presidendi Mario Draghi juhtimisel, millesse kuulusid M5S, LN, PD, Forza Italia (FI, Silvio Berlusconi paremtsentristlik partei) ja LeU.

Jaanuaris 2022 valiti presidendiks tagasi Sergio Mattarella, kes oli küll varem teatanud, et ei kandideeri teiseks ametiajaks vastuolude tõttu M5S ja Draghi valitsuse vahel majandus- ja keskkonnateemadel, ning ka Venemaa sissetungi tõttu Ukrainasse, mis tekitas M5S ka parteisisese lõhe. Juunis lahkus parteist Luigi Di Maio ja moodustas uue partei Insieme per il Futuro (IpF), mis jäi Draghi valitsusse. 12. juulil teatas Draghi, et astub tagasi, kui M5S lahkub valitsusest. 14. juulil lahkuski M5S valitsusest, mispeale Draghi astus tagasi, kuid Mattarella ei rahuldanud tema tagasiastumisavaldust. 21. juulil, kui valitsusest lahkusid M5S, LN ja FI ning Draghi esitas uuesti tagasiastumispalve, rahuldas Mattarella selle, mispeale järgmisel päeval saatis ta parlamendi laiali ja korraldas ennetähtaegsed valimised.

20.-21. septembril 2020 rahvahääletusel heaks kiidetud reformiga kärbitakse parlamendiliikmete arvu – saadikutekojas 630lt 400le ning senatis 315lt 200le. 37% kohtadest (147 saadikutekojas, 74 senatis) valitakse ühemandaadilistes ringkondades majoritaarselt, 61% proportsionaalselt suurimate ülejääkide meetodiga, ülejäänud 2% välismaal elavate Itaalia kodanike poolt. Senatis on ka eluaegsed senaatorid, keda võib olla maksimaalselt viis ja kelle nimetab ametisse president, ka kõik elusolevad endised Itaalia presidendid on ex officio eluaegsed senaatorid. Alates 2020. aastast on ka senati valimistel vanusepiir 18 aastat (varem oli see 25). Proportsionaalselt kohtadel on valimiskünnis 3%.

Valimiste eel moodustati valimisliite, millest seitse tähtsamat olid järgmised.

• Paremtsentristlikku koalitsiooni kuuluvad parempopulistlik Lega Salvini (juht Matteo Salvini), rahvuskonservatiivne Fratelli d'Italia (Giorgia Meloni), keskparempoolne Forza Italia (Silvio Berlusconi) ja tsentristlik allianss Noi Moderati (Maurizio Lupi)
• Vasaktsentristlikku koalitsiooni kuuluvad Demokraatlik Partei (Enrico Letta), allianss Impegno Civico (Luigi Di Maio), vasakroheline allianss Alleanza Verdi e Sinistra (Angelo Bonelli) ja liberaalne Più Europa (Emma Bonino)
• Populistlik Viie Tähe Liikumine / Movimento 5 Stelle (Giuseppe Conte)
• Liberaalne allianss Azione-Italia Viva (Carlo Calenda)
• Vasakpopulistlik Unione Populare (Luigi de Magistris)
• Euroskeptiline Italexit (Gianluigi Paragone)
• Populistlik-suveränistlik Italia Sovrana e Popolare (Marco Rizzo)