Koroonapandeemia Eestis on osa 2019.
Koroonapandeemia Eestis | ||||
Osa üleilmsest koroonapandeemiast | ||||
Kumulatiivne koroonaviirusega nakatumiste sagedus 100 inimese kohta 2023. aasta 24. aprilli hommikuks
| ||||
Haigus | COVID-19 | |||
---|---|---|---|---|
Viirus | SARS-CoV-2 | |||
Kestus | 27. veebruar 2020 – | |||
Asukoht | Eesti | |||
Rahvaarv | 1 328 439 (1.01.2022) | |||
Tagajärjed | ||||
Tehtud teste | 3 734 386 (4. septembri 2023 hommiku seisuga) | |||
Nakatunuid | 811 337 619 606 (laboratoorselt kinnitatud) (4. septembri 2023 hommiku seisuga) | |||
Surmi | 3001 (1. mai 2023 seisuga) | |||
Haiglaravil | 134 (2. mai 2023 seisuga) | |||
Intensiivravil | 6 (2. mai 2023 seisuga) | |||
Juhitaval hingamisel | 3 (2. mai 2023 seisuga) | |||
Surmavusmäär | 0,37% (1.05.2023) | |||
Ennetus | ||||
Haldusmeetmed | ennetamine, eriolukord (12. III – 17. V 2020), vaktsineerimine, sotsiaalne distantseerumine, näovisiiri ja maski kandmine, antiseptika, isolatsioon, haiglaravi | |||
Vaktsiin(id) | tozinameran (Pfizer/BioNTech) mRNA-1273 (Moderna) AZD1222 (AstraZeneca/Oxford) Janssen (Janssen-Cilag) Nuvaxovid (Novavax) | |||
Ametlik teave | ||||
Võrguteavikud | Terviseameti teave Koroonakaart Terviseameti COVID-19 epiidülevaated nädalate kaupa Vaktsineerimine | |||
Meediafailid Wiki Commonsis |
aasta sügisel Hiinast Wuhanist alanud ja 2020. aasta märtsis pandeemiaks kasvanud kiiresti levivast, koroonaviiruse SARS-CoV-2 põhjustatud ülemaailmsest koroonapandeemiast.
Esimene nakatumisjuhtum Eestis leidis kinnitust 27. veebruaril 2020. Maailma Terviseorganisatsioon liigitas epideemia pandeemiaks 11. märtsil. Päev hiljem teatati Eestis haiguse kohalikust levikust ning sama päeva hilisõhtul kehtestati Eestis eriolukord. 25. märtsil anti teada esimesest haiguse kätte surnust Eestis.
Pandeemia algusperioodil levis viirus kõige jõudsamalt Saaremaal, kuhu see jõudis arvatavasti Itaalia võrkpalliklubi Powervolley Milano kaudu ja kus algas haiguse kohapealne levik Eestis. Saaremaa oli pikalt ka suurima tuvastatud nakatunute üldarvuga maakond. Näiteks 15. aprilli seisuga oli Saaremaal tuvastatud 502 nakatunut, mis oli ligi 36% kõigist Eestis tuvastatud juhtumitest. Hiljem levis haigestumine rohkem Harju ja Ida-Viru maakonnas.
Pandeemia alguses oli suurem osa sissetoodud nakatumisjuhtudest seotud Austria ja Itaaliaga. 2020. aasta teises pooles tõusid esile Venemaa, Ukraina ja Soome.
Kuigi nn teises laines olid kõige suuremad nakatumiste arvud Harju maakonnas, siis elanike arvu suhtena sai kõige rohkem pihta Ida-Virumaa, mis möödus oktoobri algul nakatunute kumulatiivse arvu osas ja novembri lõpul ka nakatumise suhtarvult Saaremaast. 4. detsembri seisuga oli haiglas 95 Ida-Virumaalt pärit koroonapatsienti, mis moodustas ligi 43% kõigist haiglaravil viibivatest koroonapatsientidest Eestis. Euroopas oli samal ajal Ida-Virumaast hullem seis vaid Luksemburgis, Horvaatias, Leedus ja Sloveenias. Vaktsineerimist alustati 27. detsembril 2020.
2021. aasta algul halvenes olukord veelgi ning märtsi alguseks tõusis Eesti nakatumisnäitaja üle tuhande. Märtsi keskpaigaks oli Eesti uute nakatunute suhtarvult maailmas esimene. Kuu lõpuks oli haiglaravil üle 700 patsiendi ning märtsis suri kokku 309 koroonaviirusega nakatunud inimest. Alates 11. märtsist 2021 hakati taas rakendama ulatuslikumaid piiranguid haiguse leviku takistamiseks.
Piiranguid asuti leevendama aprilli lõpus ja mais. Juunis langes esimest korda alates novembrist haiglaravil olevate patsientide arv alla saja. Juuli teises pooles hakkas nakatunute arv aga uuesti tõusma ning augusti teises pooles tõusis haiglaravil olijate arv taas üle saja. Kolmas laine sai kasvada vaktsineerimise vähese edenemise tõttu. Oktoobri lõpuks oli meditsiinisüsteem taas kokkukukkumise äärel ning valitsus kinnitas uued koroonapiirangud. Novembri algul jõudis Eesti taas nakatumisnäitajate poolest maailma tippu, kuid nakatumiskordaja hakkas langema, mis peagi leevendas olukorda haiglates.
2021. aasta detsembris hakkas levima uus omikrontüvi, mis tõstis jaanuaris nakatumisnäitajad uute rekorditeni ning asus kergitama haiglaravi vajadust. 2022. aasta kahe esimese kuu jooksul tuvastati 256 960 uut nakatunut, mis moodustas ligi 51,5% kõigist selleks hetkeks tuvastatud nakatunutest. Seejärel aga uute nakatunute arv vähenes ja märtsis pöördus langusele ka haiglaravi vajavate koroonapatsientide hulk. Ühtlasi leevendati kehtestatud piiranguid. 1. juunil 2022 lõpetas Terviseamet ka tervishoiualase hädaolukorra.
Terviseamet luges hädaolukorra ohu seisundi lõppenuks 2. mail 2023 ja 5. mail lõpetas WHO ka rahvusvahelise hädaolukorra.
Kriitikat pälvis üldine riigi reageerimine pandeemiale. Sealhulgas valmisoleku puudumine, segane kommunikatsioon ning vaktsineerimise korraldamine. Pandeemia ohjeldamisel tekitas probleeme ka valeväidete ja vääruudiste rohke levik ning desinformatsioon. Nii pälvis tähelepanu ka vaktsiinivastasuse ootamatult lai levik ühiskonnas, mis toetus vandenõuteooriatele ja väärinfole ning tõi välja sotsiaalmeedia tõe ajastule iseloomulikku asjatundmatuse ja ebateaduse laia levikut.
Erinevate Euroopa riikide võrdluses läbi kogu pandeemiaperioodi olid Eestis kehtestatud piirangud ühed kõige väiksemad olles valdava osa ajast leebemad ka Rootsis kehtivatest piirangutest.
Koroonakriis Eestis avaldas olulist majandusmõju. Algul hinnati võimalikku mõju küll suuremaks, kui see lõpuks oli. Statistikaameti andmetel kujunes 2020. aastal majanduslanguseks 2,9 protsenti. 2021. aastal oodati aga juba kiiret majanduskasvu ja selleks kujunes Statistikaameti andmetel 8,3 protsenti ehk ületati koroonaeelne tase.
2019. aasta detsembris tuvastati Hiinas tundmatu viirushaiguse puhang. 9. jaanuaril anti teada, et kopsupõletikupuhanguga seoses kahtlustatakse uut tüüpi koroonaviirust. Nakkuse päritolukohaks peeti Wuhani elusloomade ja mereandide turgu.
14. jaanuaril hoiatas Terviseamet Hiinas leviva viiruse eest ja soovitas Hiinasse reisimisel sellega arvestada. 23. jaanuaril alustas Terviseamet viiruse kohta igapäevaste ülevaadete avaldamist ja hindas Eestis nakatumise riski väga väikeseks. Terviseameti kriisistaap alustas tööd 28. jaanuaril ning 31. jaanuaril sai Terviseamet võimekuse iseseisvalt koroonaviirust tuvastada
11. veebruaril andis Maailma Terviseorganisatsioon koroonale ametliku rahvusvahelise tähise COVID-19. Maailmas oli sel ajal haigusse surnud üle tuhande inimese ja haigestunuid oli teadaolevalt ligi 42 000.
Esimene nakatumisjuhtum Eestis leidis kinnitust 2020. aasta 27. veebruaril. 11. märtsil tuvastati Eestis neli uut koroonaviirusega nakatunut, mille järel tõusis nakatunute arv 17 inimeseni. 12. märtsil teatas Terviseamet juhtude arvu tõusmisest 27-ni ning haiguse kohalikust levikust. Sama päeva hilisõhtul kehtestati Eestis eriolukord. 25. märtsil anti teada esimesest haiguse kätte surnust Eestis.
Seoses eriolukorraga taastati piirikontroll ning piirati riiki sisenemist. Keelati avalikud kogunemised ning suleti suur osa asutusi. Õppetöö viidi kaugõppele ning soovitati kodus töötamist. Avalikes kohtades ei tohtinud koos viibida rohkem kui kaks inimest. Piirati ka liikumisvabadust Lääne-Eesti suurematele saartele. Algul 1. maini kehtestatud eriolukorda pikendati kuni 17. mai õhtuni. Samas lõpetati osa piiranguid varem ja osa jäid kehtima ka pärast eriolukorra lõppu.
5. aprilliks oli tuvastatud 1097 haiget ning haiglaravil oli juba 130 inimest. Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai ei välistanud samal päeval antud intervjuus, et tegelik juhtumite arv Eestis võis olla kuni 10 tuhat inimest. Samas hakkas aprillis eriolukorra mõjul iga päev tuvastatud uute haigusjuhtumite arv langema. Terve mai peale tuvastati kokku ainult 176 uut juhtu ning juunis registreeriti uusi juhte 119.
1. juuli seisuga püsis tuvastatud nakatunute arv 1989 peal ja tehtud esmaste testide arv ületas 107 tuhandet. Haigusse oli surnud 69 inimest. Haiglas oli 4 patsienti, kellest 1 oli juhitaval hingamisel. Tervenenuks loeti 1829 inimest (92% tuvastatud nakatunutest). Juuli lõpus hakkas nakatunute arv taas kasvama ja 1. augusti seisuga oli tuvastatud 2072 nakatunut ning esmaste testide arv ületas 119 tuhandet. Samas täpsustati augusti algul surmade arvu 69-lt 63 peale.
Augustis ja septembris jätkas nakatunute arv kasvu. 1. septembri seisuga oli tuvastatud 2395 nakatunut. Samal ajal oli tehtud üle 150 tuhande esmase testi ja tervenenuks arvati 2112 inimest. Kuu lõpuks oli tuvastatud 3371 nakatunut ning esmaste testide hulk ületas 213 tuhandet. Oktoobris hakkas taas kasvama ka surmajuhtumite arv ning kuu lõpuks oli tuvastatud 4905 nakatunut ja surmajuhtumeid oli 73.
28. oktoobril teatati 125 tuvastatud nakatunu lisandumisest, mis oli seni suurim päevane kasv. Alates 4. novembrist püsis igapäevaselt tuvastatud uute juhtumite arv kolmekohaline ning 12. novembril teatati juba 374 positiivsest testist, mis oli peaaegu sama palju kui mais, juunis ja juulis kokku. 16. novembrist hakkas avalikes siseruumides kehtima 2+2 nõue ja "tungiv soovitus" kanda maski.
23. novembril oli haiglaravil 154 inimest, millega ületati kevadise haigestumislaine tipphetk ning sotsiaalminister Tanel Kiik hoiatas, et juba kuu lõpuks kasvab haiglaravi vajavate nakatunute arv eeldatavasti üle 200. 24. novembril muutus maskide kandmine avalikes siseruumides kohustuslikuks ning samuti laienes sinna 2+2 reegel. 30. novembriks oli haiglaravil 203 inimest ning kokku oli surnud 118 koroonaviirusega nakatunud inimest. Tuvastatud nakatunute arv jõudis 12 308-ni. Kokku tuvastati novembris poolteist korda rohkem juhtumeid kui kõigi varasemate kuude jooksul kokku.
5. detsembril teatati 561 positiivse koroonatesti lisandumisest, mis oli senine ööpäevane rekord. Uus rekord püstitati 12. detsembril, kui lisandus 760 koroonapositiivset, mille järel oli esmaseid positiivseid teste kokku registreeritud 17 713. Tervenenuks arvati 10 629, haiglaravil oli 268 ja koroonaviirusega oli surnud 148 inimest. Samal ajal oli Terviseameti jälgimisel ligi 28 000 inimest. Alates 12. detsembrist suleti kolmeks nädalaks Ida-Virumaal kõik meelelahutusasutused ja peatati vaba aja tegevused ning alates 14. detsembrist otsustati sulgeda kõik õppeasutused Eestis.
Koroona vastu hakati Eestis vaktsineerima 27. detsembril. 28. detsembrist rakendati Tallinnas ja Harjumaal Ida-Virumaale sarnanevaid piiranguid. 30. detsembril teatati rekordilise 968 uue tuvastatud nakatunu lisandumisest.
2021. aasta alguseks oli tuvastatud 28 406 nakatunut ning Eestis oli surnud 234 koroonaviirusega nakatunud inimest. 7. jaanuaril teatati 1086 tuvastatud nakatunust, mis oli suurim näitaja alates pandeemia algusest ja esimene kord, kus päevane uute tuvastatud nakatunute arv ületas tuhandet.
13. jaanuaril jõudis Eestisse esimene saadetis Moderna koroonavaktsiini ning 7. veebruaril ka esimene saadetis AstraZeneca koroonavaktsiini. 7. veebruari hommikuks oli Eestis vaktsineeritud 35 905 inimest, kellest 17 519 olid saanud kaks doosi.
Jaanuaris tuvastati 16 169 nakatunut ning surnute arv jõudis 422-ni. Veebruaris lisandus 22 053 nakatunut ning 176 surnut. Järjest halvenes olukord ka haiglates.
Kuni veebruari keskpaigani püsis uute nakatunute arv stabiilne ja jäi tavaliselt 300–800 vahele. Sealt alates hakkas aga nakatanute arv kasvama ning Eesti Vabariigi aastapäeval teatati juba 1069 uuest nakatunust. Järgnevatel päevadel olid vastavad arvud 1104, 1204, 1570, 1201 ja 1028. Nii tõusis Eesti nakatumisnäitaja märtsi alguseks üle tuhande ning 7. märtsiks ületas haiglaravil olijate arv 600 piiri. Olukorra halvenemist seostati kiireminileviva Briti tüvega ning märtsi teisel nädalal jõudis selle tüve osakaal ligi 70 protsendini.
Alates 11. märtsist hakati taas rakendama tugevamaid meetmeid haiguse leviku takistamiseks. Sealhulgas suunati kõik kooliõpilased distantsõppele, suleti suur osa kaubandusest, piirati siseruumides lubatavat ja taastati 2+2 reegel. Piirangud pidid kehtima vähemalt ühe kuu. 12. märtsi seisuga möödus Eesti viimase seitsme päeva nakatumisjuhtumite arvult elanike kohta Tšehhist ja tõusis sellega maailmas esimeseks (keskmiselt 1111 uut nakatunut päevas miljoni elaniku kohta). 30. märtsil pikendati piiranguid veel vähemalt 25. aprillini.
Märtsis tuvastati 40 625 nakatunut, mis oli ligi 38% kõigist pandeemia jooksul seni tuvastatud nakatunutest Eestis. Koroonaviirusega suri esialgsetel andmetel 309 inimest (ja Tervise Arengu Instituudi tagantjärele kontrollitud andmetel 325). 2021. aasta esimese kolme kuuga suri 673 koroonasse nakatunud inimest (ehk 74,2% kõigist koroonaviirusega surnutest alates pandeemia algusest). Samal ajal suri esimeses kvartalis Eestis kokku 4954 inimest, mis oli üle 900 inimese rohkem, kui viimasel paaril aastal samal ajal. Märtsi lõpuks oli esimese doosiga vaktsineeritud 203 365 inimest ning kuur oli lõpetatud 63 696 inimesel.
20. aprillil anti teada, et Tartu Ülikooli seireuuringu järgi oli 36% täisealisest elanikkonnast kas läbipõdemise (45%) või vaktsineerimise (55%) teel omandanud viirusvastased antikehad.
Aprilli lõpus hakati leevendama märtsis seatud piiranguid. 26. aprillist eemaldati piirangud õues sportimisele, treenimisele ja huviharidusele. 3. maist lubati kontaktõppele algklassid ja eritoe õpilased, lubati kõigi poodide taas avamist ja toitlustusasutuste välialadel einestamine, avati ka muuseumid ning leevenesid piirangud sporditegevusele. 28. aprill oli esimene päev üle viie kuu, kus ei lisandunud ühtegi koroonasurma. Samas tuvastati aprillis kokku 15 197 uut nakatunut ja koroonaviirusega suri 259 inimest.
14. mail avanes võimalus üle 40-aastastel end vaktsineerimisele kirja panna. 30–39-aastastele avati registreerimine 15. maist, kuni 16-aastastele 17. maist ning 12–15-aastastele 17. juunist. Mai lõpuks oli vaktsineeritud 473 003 inimest, kellest 264 579 puhul oli vaktsineerimiskuur lõpetatud.
Alates 17. maist lubati kooli kõik distantsõppel olnud õppurid ning alates 24. maist said uksed avada kultuuri- ja meelelahutusasutused, mis pidid aga järgima kuni 50-protsendilise ruumitäitumuse nõuet. 31. maist asendati 2+2 liikumispiirang avalikus siseruumis hajutatuse nõudega ja 2. juunist muutus maskide kandmine siseruumides kohustuslikust soovituslikuks. 14. juunist pidid leevenema ruumitäitumuse, osavõtjate piirarvu ja lahtiolekuaegade piirangud. Hiljem otsustati tuua need leevendused aga 11. juunile ehk reede peale. 23. juunist kaotati ka siseruumides ruumitäitumuse 50% nõue.
Juuli teises pooles hakkas seoses deltatüvega nakatumise tase kasvama ning kuu lõpus asus valitsus taas piiranguid kehtestama. 2. augustil hakkas ühistranspordis kehtima maskikandmise kohustus ning 9. augustist alates vähendati nakkusohutuse kontrollita üritustel ja tegevustes osalejate piirarve. 26. augustist hakati nõudma maskide kandmist ka siseruumides, kus ei kontrollita koroonatõendit.
1. septembriks 2021 viibis haiglaravil 123 koroonapatsienti, kellest intensiivravi vajas 15. Eestis oli surnud 1293 koroonasse nakatunud inimest. Esimese vaktsiinidoosi olid saanud 727 873 inimest ja 632 059 inimesel oli vaktsineerimine lõpetatud. 1. oktoobriks oli koroonaviirusega nakatunud haiglaravil viibijate arv kasvanud 215-ni, kellest vajas sümptomaatilise koroona tõttu haiglaravi 180 inimest.
21. oktoobril kinnitas valitsus uued koroonapiirangud. Sealhulgas muudetakse rangemaks maskikandmise kohustust ning edaspidi pidid saama kontrollitud tegevustes osaleda vaid vaktsineeritud või koroona läbipõdenud isikud. Haiglate koormus jätkas aga kiiret kasvu ning olukord ligines katastroofimeditsiini rakendamisele. Novembris oodati uusi nakatumisrekordeid ning taas riigi sulgemist. Sama ajal oli olukord väga halb ka Lätis ja Leedus. 29. oktoobrist laienes maskikandmise kohustus kõikidele kontrollitud tegevustele ja asukohtadele siseruumides.
Novembri algul jõudis Eesti taas nakatumisnäitajate poolest maailma tippu. 3. novembril teatati 2306 positiivsest testitulemusest ning haiglaravil viibijate arvu kasvust üle 600. Samal päeval jõuti 70 protsendi täiskasvanute vähemalt ühe doosiga vaktsineerituseni. Novembris küll nakatumiskordaja mõneti langes ning haiglaravil olevate koroonahaigete hulk vähenes kuu keskpaigaks 600 pealt alla 500. Kuu lõpuks langes haiglaravil olijate arv juba alla 300.
Detsembris hakkas levima uus omikrontüvi. 28. detsembril tehtud testide hulgas moodustasid omikrontüve juhtumid juba 55% ehk see tüvi muutus Eestis domineerivaks.
2022. aasta alguse seisuga oli haiglaravil 223 koroonasse nakatunud patsienti, kellest 152 vajas haiglaravi haiguse raske kulu tõttu. Kuigi alates detsembri keskpaigast tõusis omikrontüve levikuga seoses nakatunute arv, siis ei kasvatanud see esialgu haiglaravi vajavate inimeste hulka.
Jaanuari lõpus tõusis taas päevakorda piirangute leevendamine, kuna sama tegid mitmed lähipiirkonna riigid. Samas oli Eestis täisealiste vaktsineeritus oluliselt väiksem ja nakatumisnäitajad ei olnud langema hakanud (näiteks 29. jaanuari hommikul teatati 7124 uuest nakatunust). Lisaks olid Eestis kehtivad piiranguid nii vähesed, et paljudes riikides olid isegi pärast piirangute leevendamist kehtima jäänud kontrollimeetmed jätkuvalt karmimad, kui Eestis.
Veebruaris püsis nakatumine veel väga kõrgel ning püsisid ka piirangud. Märtsis nakatumine aga langes ja nii kaotas valitsus 15. märtsil vaktsineerimispassi nõude ja meelelahutusasutustele seatud kellaajalise piirangu. Maskikandmise kohustus kaotati 3. aprillist. Mai lõpuks oli haiglaravi vajavate COVID-19 patsientide arv langenud alla saja. Terviseamet lõpetas 1. juunil tervishoiualase hädaolukorra ning püsima jäi hädaolukorra oht.
Suvel püsis koroonaga haiglapatsientide arv saja ringis. Sügiseks prognoositi aga koroonapatsientide arvu jõudmist 450 peale.
2023. aasta jaanuaris jõudis retseptiravimina apteekidesse koroonaravim Paxlovid.
2023. aasta mai algul teatas Terviseamet, et lõpetab hädaolukorra lahendamise seisundi.
Tuvastatud nakatanute arv kuus 2021. aasta 30. aprilli hommiku seisuga vastavalt Terviseameti teadetele. Sealt alates lõpetati igapäevane COVID-19 statistika avaldamine.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta:
2020. aasta 14. detsembri seisuga oli hospitaliseerimist vajanud 1421 haiget, kellest 975 (68,6%) oli saadetud kodusele ravile ning 143 (10,0%) oli surnud. Ventileerimist oli kokku vajanud 83 patsienti.
2021. aasta 22. veebruariks oli hospitaliseerimist vajanud 4609 haiget, kellest 3463 (75,1%) oli saadetud kodusele ravile ning 583 (12,5%) oli surnud. 12. aprilliks oli hospitaliseerimist vajanud 7625 haiget ning 21. juuniks 9013 haiget.
2021. aasta 1. novembriks oli haiglaravi vajanud 11 567 inimest ehk 5,9% haigete üldarvust. Sama päeva seisuga viibis haiglaravil 571 koroonapatsienti, kellest intensiivravil oli 55 patsienti ja juhitaval hingamisel 37.
Kõige rohkem hospitaliseerimisi oli 30. märtsil 2021 (104 haiget) ning kõige kõrgemale tõusis haiglaravi vajajate arv 5. aprillil 2021 (727 haiget).
Haiglaravil olijate arv ja jaotus alates 18. märtsist kuni 18. juunini 2020 pandeemia algusperioodil. Allikas Terviseamet, koroonakaart.ee (märkus: kuni 31.03. avaldati intensiivravil olijate arv, alates 01.04. juhitaval hingamisel olevate patsientide arv)
Surmajuhtumite arv kuus 30. aprilli hommiku seisuga vastavalt Terviseameti teadetele.
Surmade arv kuus vastavalt Tervise Arengu Instituudile (TAI). Selle järgi suri 2020. aastal koroona tõttu Eestis 203 inimest (96 meest ja 107 naist), 2021. aastal 1765 inimest (887 meest ja 878 naist) ning 2022. aastal 902 inimest (438 meest ja 464 naist). Kui Terviseameti andmed on esialgsed, siis TAI puhul on andmed tagantjärele üle kontrollitud ning osa inimeste surma põhjust on täpsustatud. 2020. aasta augusti algul täpsustas Terviseamet surmade arvu 69-lt 63 peale ja viis sellega enda esialgsed andmed kooskõlla Tervise Arengu Instituudi omadega. Sealt alates esineb andmetes aga mõningaid erinevusi.
Surmajuhtumite jaotus vanuse järgi 2020. aastal Tervise Arengu Instituudi andmestiku põhjal.
Surmajuhtumite jaotus vanuse järgi 2021. aastal Tervise Arengu Instituudi andmestiku põhjal.
Reisimisega seotud sissetoodud juhte oli 2020. aasta aprilli lõpu seisuga teada 118 ning neist 34 olid seotud Austria ja 23 Itaaliaga. Juuni algusajaks oli sissetoodud juhtumitest enim seotud reisimisega Austrias (24,1%), Itaalias (17,0%) ja Soomes (16,3%) ning augusti lõpu seisuga Soomes (18,9%), Austrias (14,6%) ja Itaalias (12,4%). Soome esiletõusu tingis, et see oli üks vähestest riikidest, kuhu reisimine oli suure osa ajast lubatud.
2020. aasta septembri lõpul oli kõige rohkem sissetoodud juhte seotud Soome (14,0%), Itaalia (11,9%), Austria (10,4%), Ukraina (9,2%) ja Venemaaga (8,6%). Oktoobris pärinesid üle poole Eestisse jõudnud juhtudest Venemaalt ja Ukrainast ning näiteks Soomest sisse toodud juhte oli terve kuu peale ainult viis. 23. novembri seisuga oli sissetoodud juhtudest enim seotud Venemaa (19,8%), Ukraina (15,1%), Soome (9,7%), Itaalia (6,1%), Austria (5,0%) ja Rootsiga (4,8%).
Välismaalt sissetoodud juhud nädalas 2020. aastal
2021. aasta 29. märtsi seisuga oli Eestis kokku sekveneeritud 2304 proovi. Nende seas oli tuvastatud 801 Suurbritannia mutatsiooniga viirustüve esinemisjuhtu ja 19 Lõuna-Aafrika Vabariigi mutatsiooniga viirustüve esinemisjuhtu. Märtsis muutus domineerivaks Suurbritannia päritolu viirustüvi:
2021. aasta juulis muutus domineerivaks India päritolu deltatüvi. Novembri algul oli deltatüve osakaal jätkuvalt 100%. Detsembris hakkas levima uus omikrontüvi.
2020. aasta 12. märtsi hilisõhtul kehtestati Eestis eriolukord, mis pidi kehtima kuni 1. maini, kui Vabariigi Valitsus ei otsusta teisiti. 24. aprillil otsustas valitsus pikendada eriolukorda 17. maini.
14. märtsil kehtestati liikumispiirangud Hiiumaa, Saaremaa, Muhumaa, Vormsi, Kihnu ja Ruhnu suundadel ning täiendati vaba aja veetmise piiranguid. Alates 17. märtsist otsustati taastada kogu riigipiiri ulatuses piirikontroll ja keelata välisriikide kodanikel riiki sisenemine. Kui enne kriisi liikus näiteks Narva piiripunkti kaudu Eestisse kuni 4000 inimest päevas, siis pärast piirangute kehtestamist vähenes piiriületajate arv umbes 2000 inimeseni nädalas.
Algusest peale keelustati eriolukorra ajaks kõik avalikud koosolekud, samuti kultuuri- ja spordiüritused, suleti kinod, hiljem piirati liikumisvabadust Lääne-Eesti suurematel saartel. Alates 16. märtsist suleti koolid, huviringid ja mindi üle distantsõppele. Alates 17. märtsist kehtestati piirikontroll Eesti välispiiril. 25. märtsist kehtestati n-ö 2 + 2 reegel ehk nõue avalikus ruumis viibimiseks maksimaalselt kahekaupa ja hoides kahemeetrist distantsi ülejäänud inimestest. 27. märtsist suleti kaubanduskeskused, v.a neis paiknevad toidupoed, apteegid, telekomiettevõtete kontorid, pakiautomaadid ja meditsiinivahendeid müüvad kauplused. 4. aprillist täpsustati eriolukorra nõudeid kauplustele, mis pidid lisaks desinfitseerimisvahenditele tagama ka 2 + 2 reegli täitmise ostusaalis, ning välja arvutama selle tagamist võimaldava inimeste hulga ja seda kontrollima.
Nakkushaiguse leviku tõkestamiseks kehtestati mitmed esmased erimeetmed, sealhulgas:
2020. aasta kevadel kehtestati mitmeid täiendavaid korraldused:
Vaktsineerimine 27. märtsi 2023 seisuga | |
---|---|
Kord vaktsineeritud | 869 235 |
1. kuur | 861 538 |
Sh 1 lisa- või tõhustustoos | 491 887 |
Sh 2 lisa- või tõhustustoosi | 108 988 |
Allikas: Terviseameti koroonaviiruse andmestik (vaadatud 30. märtsil 2023) |
Sotsiaalministeerium tutvustas Eesti vaktsineerimiskava 15. detsembril 2020. Selle kohaselt vaktsineeritakse esmajärjekorras tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande teenust tagavad inimesed ning teised riskirühmad. 16. detsembril teatati, et Euroopa Liidus algab vaktsineerimine 27. detsembril.
Esimesed partiid koroonavaktsiini Euroopa Liidu kodanikele saadeti teele 23. detsembril ning esimene saadetis jõudis Eestisse 26. detsembril. Koroona vastu hakati Eestis vaktsineerima 27. detsembril. Esimene vaktsineeritu oli Ida-Viru keskhaigla arst-resident Jelena Rozinko.
14. mail avanes võimalus üle 40-aastastel end vaktsineerimisele kirja panna, mis tekitas Digiloos pikad järjekorrad (nt kell 11 oli ootel üle 12 000 inimese ning järjekord oli üle tunni). 16–39-aastastele pidi vastav võimalus avanema 17. mail, kuid koormuse hajutamiseks avati registreerimine 30–39-aastastele juba 15. maist. 17. mai õhtul oli tippajal järjekorras ligi 50 tuhat inimest. 12–15-aastastele avati broneerimine 17. juunil.
Mai lõpuks oli vaktsineeritud 473 003 inimest, kellest 264 579 puhul oli vaktsineerimiskuur lõpetatud. Juuni lõpuks oli vaktsineeritud 559 904 inimest, kellest 442 656 puhul oli vaktsineerimiskuur lõpetatud. Juuli lõpuks oli esimese doosi kätte saanud 639 120 inimest ning vaktsineerimiskuur oli lõpetatud 562 605 inimesel. Augusti lõpuks olid vastavad arvud 727 873 ja 632 059.
Vähese vaktsineerimishuvi tõttu oli 2021. aasta oktoobri alguseks kogunenud Eesti külmladudesse üle 200 000 doosi erinevaid koroonavaktsiine. Sotsiaalteadlane Marju Lauristin on välja toonud, et kogu selle valdkonna kommunikatsioon on olnud algusest peale läbi mõtlemata ning inimestele pole suudetud seletada nende isiklikke riske.
Poleemikat tekitas ka vaktsineerimiskohustus. Näiteks kehtestas 31. augustil Kaitseväe juhataja Martin Herem oma käskkirjaga kõigile kaitseväe teenistujatele vaktsineerimiskohustuse. Aasta hiljem tunnitas Tallinna halduskohus, aga vaktsineerimisest keeldunud ohvitseride teenistusest vabastamise õigusvastaseks. Samuti tunnistati õigusvastaseks kahe vaktsineerimisest keeldunud politseiniku ametist vabastamine. Kaitsevägi kaebas Tartu halduskohtu otsuse edasi. Ühtlasi toodi välja, et vaktsineerimistõendi esitamise kohustuse kehtestamise järgselt vähenes kaitseväes koroonasse nakatumine võrreldes ülejäänud ühiskonnaga üle kuue korra.
Eesti riik valmistus sügisel koroonavaktsiini tõhustusdooside manustamiseks inimestele, kes said esmased kaitsesüstid esimeste seas aasta alguses. Euroopa Ravimiameti luba Pfizer/BioNTechi tõhustusdoosi müügiloale oodati oktoobri alguses. Euroopa Ravimiamet hindas samuti taotlust, millega sooviti laiendada BioNTech/Pfizeri koroonavaktsiini Comirnaty kasutamist 5–11-aastastele lastele.
2021. aasta augusti lõpu seisuga oli osa inimesi saanud ka kolmanda vaktsiinidoosi, kuigi siin peaks eristama ka lisa- ja tõhustusdoose. 9. oktoobril ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik, et kolmandaid doose tehakse koroonaosakonna ja intensiivravi osakonna töötajatele ning lisa- või tõhustusdoose on Eestis saanud umbes 3000 inimest. Samal ajal oli nakatumine küll suurim koolilaste seas, kuid haiglaravi vajavate patsientide arv kasvas nakatunud eakate tõttu. Viroloogiaprofessor Andres Merits leidis, et eakatele tuleks kolmandaid vaktsiinidoose teha märksa kiiremas tempos.
21. oktoobriks oli tehtud umbes 12 000 tõhustusdoosi. 28. oktoobril anti teada, et lisaks vähemalt 65-aastastele ning eesliinitöötajatele võivad tõhustusdoose saama hakata ka teised seda soovivad inimesed, kellel on viimasest süstist möödas vähemalt pool aastat.
Novembris 2021 avaldati Haigekassa kohortuuring, mille järgi vajavad vaktsineeritud inimesed ligi viis korda vähem haiglaravi, ligi kuus korda vähem intensiivravi ning neil on üle kahe korra väiksem tõenäosus koroona tõttu surra. Haiglaravi vajanud inimestel puhul on vaktsineeritutel olnud haiglaravi kestus keskmiselt 16 päeva (sh taastusravi) ja kulu 3628 eurot inimese kohta ning vaktsineerimata inimeste puhul keskmiselt 13 päeva ja kulu 4654 eurot (sest ollakse sagedamini intensiivravil ja ei pruugita nakkust üle elada).
1,65 miljoni koroonavaktsiini süsti järel on Eestis tuvastatud 238 tõsist kõrvaltoimet (0,01%), milles esines ajaline seos vaktsineerimisega. Sealhulgas neli surmajuhtumit, mille puhul ei saa välistada seost vaktsiinidega.
2022. aasta sügisel oli Eestis ja Euroopas laiemalt probleemiks muutumas juba vaktsiinide suur laojääk. 2023. aasta veebruari seisuga oli Eestile tarnitud 5,4 miljonit doosi, millest vaktsineerimiseks oli kasutatud 2,1 miljonit ja 0,5 miljonit doosi oli edasi annetatud. Samas oli Pfizeriga sõlmitud lepingu järgi Eestisse saabumas veel enam kui 1,3 miljonit vaktsiinidoosi ning Eesti esindajad uurisid võimalusi varem kokkulepitud mahu vähendamiseks.
2023. aasta esimeses pooles kanti maha ligi 728 000 vaktsiinidoosi. Samal ajaperioodil tehti aga üle 11 000 kaitsesüsti.
Krista Fischeri analüüsi järgi pikendas vaktsineerimine üle 50-aastaste inimeste seas 2022. aastal kuni 1400 inimese elu.
Koroonaviiruse vastuvaktsineerimise edenemine Eestis:
Tehtud vaktsiinidooside arv nädala lõikes. Vaktsineerimist alustati 2020. aasta lõpul. Allikas: Terviseamet
Pandeemia ja selle vastased meetmed avaldasid mõju kõigile ühiskonnaelu valdkondadele, sj majandusele, poliitikale, kultuurile, haridusele.
Viiruse Eestisse jõudmise järel kolisid eriolukorra tingimustes paljud inimesed linnast maale. Loodeti, et koroonakriisi tõttu inimestele tuttavaks saanud veebilahenduste mõjul väheneb Eesti inimestele vajadus tööasjade ajamisel nii sageli Tallinna sõita ja see soodustab maapiirkondades elamist. 2020. aasta kevadise eriolukorra ajal tõusis näiteks Kagu-Eesti maakondades elektritarbimine tavapärasega võrreldes keskmiselt 14%.
Kõrvuti suurenenud internetikasutamisega sagenes küberkuritegevus. Muuhulgas toimus rünnak Eesti riigi IT-taristu vastu, mille tagajärjel varastati Terviseametilt 9158 koroonaviiruse diagnoosi saanud inimese andmed.
Koroonakriis Eestis avaldas olulist majandusmõju. Eesti Pank hindas 2020. aasta märtsi lõpul pärast eriolukorra kehtestamist, et Eesti majandus kahaneb vähemalt 6% ning seda juhul, kui olukord leeveneb mai alguseks. Juunis täpsustati hinnanguid ja leiti, et majanduslanguseks kujuneb 10 protsenti ning prognoositi majanduse taastamiseks kuluvaks ajaks kaks aastat. Detsembris prognoosis Eesti Pank 2020. aasta majanduslanguseks 2,5%. Statistikaameti andmetel kujunes 2020. aastal majanduslanguseks 2,9 protsenti.
Valitsuse koroonakriisi lisaeelarve arvestas tööpuuduse 10-protsendilise kasvu ja 8-protsendilise majanduslangusega. 17. mai 2020 seisuga oli töötute arv kasvanud 50 137 inimeseni (registreeritud töötuse määr oli sellega 7,7 protsenti) ja alates eriolukorra kehtestamisest oli töötuid registreeritud 21 781. Maakonniti kasvas töötute arv kõige rohkem Hiiumaal ja Harju maakonnas. Kui enne pandeemia algust oli töötuse määr 5,1%, siis 2021. aasta III kvartalil langes töötuse määr 5,7% peale ning taas kasvas üleüldine palgasurve. Pandeemiaeelsele tasemele jõudmist prognoositi 2022. aastal.
2021. aastal kujunes Statistikaameti andmetel majanduskasvuks 8,3 protsenti ehk ületati koroonaeelne tase.
Kriis pani proovile tervishoiuasutuste ja haiglate võimekuse diagnoosida SARS-CoV-2 viirusega nakatumist ja ravida koroonapatsiente ning tagada samas personali tervis. Kriisi alguses oli puudu nii teste, kaitseriietust kui ka oskusi nakkushaiguse pandeemia olukorras hakkama saamiseks. Nõrk infektsioonikontroll mitmetes haiglates pandeemia algusfaasis soodustas viiruse haiglasisest levikut ning nõnda esines ulatuslikku haiglasisest levikut näiteks Kuressaare Haiglas ja Lääne-Tallinna Keskhaiglas.
Psühhiaatrid registreerisid rohkem meeleolu- või ärevushäire esmase diagnoosi saanud patsiente. Noorte seas kasvas ka enesetappude arv. Kardeti, et liikumispiirangute tõttu kasvas ühtlasi koduvägivald, kuid see ei pruukinud statistikas kajastuda, sest ohvritel polnud kuhugi minna. Võrreldes varasemaga kasvas Eestis Ohvriabisse pöördujate hulk.
Füüsiline distantseerumine ja paranenud kätehügieen vähendasid samas teiste nakkushaiguste levikut.
Koroonapandeemia tõttu oli haiglatel vaja piirata ka plaanilist ravi. Näiteks 2021. aasta kevadise koroonalaine tõttu jäi Peep Talvingu sõnul ootele enam kui 20 tuhande inimese ravi.
Koroonaga seotud kulude katteks sai Eesti Haigekassa 2020. aasta jooksul juurde üle 200 miljoni euro, millele lisaks kulus 37 miljonit nende enda eelarvest. Vähenenud sotsiaalmaksu laekumine avaldas seejuures eelarvele mõju 50 miljoni euro ulatuses. Paarkümmend miljonit kulus voodikohtade sisseseadmiseks koroonapatsientidele. Kasvanud vajadus isikukaitsevahendite järgi koos kõrge nõudluse tõttu kerkinud hindadega kasvatas seotud kulusid aasta lõikes 46 miljonit. Et kevadel peatati plaaniline ravi, siis haiglate püsikulude katmiseks eraldati 22 miljonit. Töövõimetushüvitiste maksmise täiendav kulu oli kevadel 20 miljonit ja sügisel 4 miljonit. Koroona testimiseks kulus neli miljonit eurot ning samuti kulus neli miljonit koroonahaigete ravimiseks. Seejuures oli Haigekassa 2020. aastaks plaanitud eelarve 1,6 miljardit eurot.
2021. aasta veebruari seisuga oli koroonapatsientide ravile (ei sisalda taastusravi) kokku kulunud 16,5 miljonit eurot, seejuures kõige kallima üksikjuhtumi ravi maksis 123 000 eurot. 2021. aasta novembri seisuga olid Haigekassa analüüsi kohaselt koroonaga seotud kulud üle 100 miljoni euro, millest 57 miljonit kulus koroonahaigete ravile ning 50 miljonit isikukaitsevahenditele, koroonaga seotud lisatasudele, haiglavoodite ja vaktsineerimise valmisolekule ja edukustasudele. Ravikuludest 95% moodustas vaktsineerimata (sealhulgas ajast enne vaktsineerimisega alustamist) patsientide ravimine. Kuna vaktsineerimata inimeste nakatumise tõenäosus ja ravikulud on olnud suuremad, siis vaktsineeritud inimesed olid lisaks nakatumiste, ravivajaduste ja surmade ärahoidmisele säästnud ka hinnanguliselt 13 miljonit eurot potentsiaalseid kulusid. Ravikulude jätkuva kasvu tõttu ja kõigi teiste tervisemuredega patsientide raviks on Haigekassa soovinud võtta kasutusele osa oma reservkapitalist.
Juba enne pandeemiat oli probleemiks meditsiinitöötajate puudus ning pandeemiaga kasvas see veelgi. Tõusnud töökoormus ja ületundide suur hulk tõi kaasa ka meditsiinitöötajate läbipõlemist ja töölt lahkumist ning süvendas sellega probleemi.
Terviseameti viirusejuhtumite kogumise statistika metoodika oli algul ebakorrektne ning põhjustas etteheiteid andmeanalüütikutelt. Metoodika korrastati 2020. aasta 1. aprilliks ning see muutis teadlaste prognoose viiruse leviku osas. Samas tehti andmetes muudatusi ka hiljem.
Terviseamet kinnitas algul, et maskide kandmine ennetava meetmena ei ole põhjendatud, kuid oli sunnitud oma seisukohta muutma. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet koostas koostöös Tallinna Tehnikaülikooli polümeeride ja tekstiilitehnoloogia laboriga juhendi eraisikutele ja ettevõtjatele, kuidas valmistada kaitsemaske.
Eriolukorra väljakuulutamist ei pidanud veel 12. märtsil vajalikuks õiguskantsler Ülle Madise, kes nimetas põhjendatuks pigem hädaolukorra meetmete kasutamist. Sama päeva õhtul andis aga Terviseamet teada mitmete uute nakatunute tuvastamisest ja kohaliku leviku algusest Eestis, mille järel otsustas valitsus eriolukorra välja kuulutada. Hiljem ütles Madise, et valitsus kuulutas eriolukorra välja õigel ajal ja varem ei oleks tema hinnangul seadus seda lubanud. Küll leidis ta, et hiljaks jäädi välismaalt tulnud inimeste karantiini suunamisega.
Kriitikat pälvis eriolukorra väljakuulutamise taustal Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni osaline peatamine. Marina Kaljurand nimetas seda välispoliitiliseks prohmakaks ja leidis, et enne tegutsemist olnuks kasulik selgitada plaani avalikkusele.
Valitsuse plaanid asuda eriolukorra võimalusi ära kasutades mobiilpositsioneerimise alusel viirusega nakatunute asukohta jälgima ning karantiinireeglite rikkumisel korrale kutsuma põhjustas teravat kriitikat ja sellise võimaluse välistas kategooriliselt õiguskantsler Ülle Madise.
Valitsus otsustas eriolukorra ajal õlitehase rajamise Ida-Virumaale, mis tekitas vastuseisu keskkonnakaitsjate, teadlaste ja energeetikute seas.
Kriitikat pälvis valitsuse otsus peatada kriisi ajal maksed II pensionisambasse. Kriitikud tõid välja, et just kriisi ajal oleks hea investeerida. Eesti Panga president Madis Müller väitis, et see kärbe tuleb tulevaste pensionäride arvelt. 2021. aasta septembris hinnati, et pensionimaksete peatamine läheb riigile täiendavalt maksma kuni 100 miljonit eurot, sest pensionifondide tootlus oli peatatud maksete perioodil oluliselt üle ajaloolise keskmise.
1. aprillil 2020 teatas valitsus Siseministeeriumis valminud eelnõust, mis kohustab Eestis elavaid, kuid tööta jäävaid kolmandate riikide kodanikke esimesel võimalusel kodumaale sõitma. Valitsus pidi saama õiguse otsustada, missugustel erialadel võib anda lühiajalise tööloa. Ühtlasi tühistanuks eelnõu seni kehtinud võimaluse võtta tööle välismaalasi, kes on saabunud Eestisse viisavabalt, turisti- või äriviisaga. Välismaalaste puhul hakati hindama, kes võivad koju naasmise asemel püüda jääda ebaseaduslikult Schengeni alale, ning oldi valmis neid kinni pidama ja välja saatma. Valitsus kiitis eelnõu heaks, tuues põhjenduseks soovi lõpetada viisarežiimi kuritarvitused ja tagada vabade töökohtade jäämine Eesti elanikele ning potentsiaalselt ebaseaduslikult Euroopa Liitu jäävate välismaalaste ohtlikkuse avalikule korrale. Ettepanek anda valitsusele õigus välismaalaste palkamine mõnes valdkonnas täielikult keelata jäi esialgu eelnõust välja. Otsust nimetati ajakirjanduses "immigrantidevastase poliitika läbisurumiseks", mida püüti läbi viia koroonaviiruse puhangu varjus. Otsus süvendas tööjõuprobleeme põllumajanduses ning eriti tugevasti said pihta maasikakasvatajad.
Tartu Ülikool tunnustas 2020. aastal sotsiaalminister Tanel Kiike Johan Skytte medaliga panuse eest tõenduspõhise riigivalitsemise edendamise eest Eestis. Samas on kritiseeritud ka mõnede ministrite sõnavõtte ja katseid jagada tervisevaldkonnale korraldusi, mis ületavad nende pädevust ning millel pole midagi ühist tõenduspõhise riigivalitsemisega. Avaldati ka arvamust, et valitsusele tervikuna ekspertide kuulamine ei meeldi ning sellega põhjendati, et miks pidi näiteks ametist lahkuma Terviseameti juht Merike Jürilo.
Politsei tõi välja, et reageeris eriolukorra ajal erinevatele kehtestatud piirangute rikkumistele enam kui 6000 korral ning rohkem kui sajal juhul määrati rikkujatele karistuseks ka sunniraha maksmine.
Viiruse teise laine ajal kritiseeriti valitsuse selge plaani puudumist ja segast kommunikatsiooni. Arvati ka, et riigi taas lukku panekuga jäädi lootusetult hiljaks.
Näiteks kritiseeris riigikontrolör Janar Holm puudulikku kommunikatsiooni, kaootilisust omavalitsuste kaasamisel, vähest selgust ettevõtjate toetamise osas ning ebaselget juhtimisstruktuuri.
Etteheiteid oli vaktsineerimise aeglasele kulgemisele vaktsineerimisperioodi alguses. Samas oli veel vähemalt märtsi alguse seisuga näiteks Soomes kulgenud koroona vastu vaktsineerimine Eestiga sarnases tempos. Kehvasti oli korraldatud kogu vaktsineerimise kommunikatsioon. Vaktsineerimise algusperioodil kritiseeriti ka keskendumist kitsale sihtrühmale, mille tõttu aeglustus vaktsineerimise tempo ja noorematel elutähtsate teenuste osutajatel polnud võimalust kiirelt vaktsiini saada. Lisaks põhjustas rahulolematust väga suurte laovarude hoidmine – nii oli aprilli lõpust alates iga nädala algul ootel üle 100 000 doosi koroonavaktsiini, kuigi vaktsineerimishuvilisi oli palju. Probleeme oli ka vaktsineerimisele registreerimisega.
Riigikontrolör Janar Holm tõi aprilli algul välja, et vaktsineerimise plaan (mis olevat tegevusplaani asemel pigem kogum põhimõtteid) on aegunud ning selgelt oli välja toomata juhtimise ja vastutuse mudel. Samuti ei olnud käsitletud juhtumeid, kus inimesel puudub võimalus vaktsineerimiskohta minna. Arusaamatusi põhjustavat ka see, kes täpselt otsustab selle üle, milliste vanuserühmade / tegevusalade esindajate vaktsineerimine mingil ajaperioodil parasjagu käib. Tal oli küsimusi ka andmevahetuse korraldamise ning vaktsineerimise pikaajaline plaani kohta.
2020. aasta lõpul kritiseeris Tervisameti kommunikatsioonijuht Simmo Saar riigi vaktsineerimisplaani ja väitis, et riik on sellega lootusetult hiljaks jäänud. Terviseamet vallandas Saare 22. detsembril usalduse kaotamise pärast ja talle allunud meedianõunik Eike Kingsepp, kuna viimane olevat suhelnud oma endise ülemusega. Järgnesid mitmed kohtuvaidlused, mis pälvisid samuti meedia tähelepanu. Näiteks leidis töövaidluskomisjon, et Saarega töölepingu lõpetamine on tühine, kuid nõustus usalduse kaotuses.
Koroonapiirangute vastased viisid läbi mitmeid proteste ning populistlik opositsioonierakond EKRE õhutas seda tagant, et enda toetust tõsta. Sellega seoses on Eestit nimetatud isegi politseiriigiks ning võrreldud olukorda diktaatorlike režiimidega. Samas kirjutati 2021. aasta esimese nelja kuuga Eestis piirangute rikkumiste eest välja ainult 24 trahvi, kuid näiteks Lätis 26 406 ja Leedus 17 870 trahvi ehk Eestis on reeglite rikkujaid koheldud väga leebelt. Terviseameti pressiesindaja sõnul on püütud vältida vandenõuteoreetikutega vaidlemist, kuna see pööraks neile ainult rohkem tähelepanu.
Algul loodeti, et pärast 2020/21 talve läheb pandeemia üle ning vaktsineerimisega seljatatakse viirus lõplikult, aga uued pareminilevivad tüved nullisid selle võimaluse. Lisaks hakkas valeinfo levik vastu töötama vaktsineerimise edenemisele ning ilmnes, et ühiskonnas on suur hulk inimesi, kes ei usalda ei valitsust ega meediat ning pole valmis vaktsineerima. See tekitas survet leida süüdlasi, kelle kaela ajada kuhjunud probleemid.
Vaktsineerimise korralduse kehva korralduse tõttu sattus kriitika alla tervise- ja tööminister Tanel Kiik ning vaktsineerimise suhtes skeptilisi seisukohti esitanud kultuuriminister Anneli Oti osas kõlas üleskutseid ta valitsusest minema saata. Augusti algul kutsuti ametist tagasi Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske.
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Koroonapandeemia Eestis |
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Koroonapandeemia Eestis, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.