Dubai

See artikkel räägib linnast; emiraadi kohta vaata artiklit Dubai emiraat.

Dubai
araabia دبي Dubayy
Burj al-‘Arab uusarenduse taustal
Dubai lipp Dubai vapp
Pindala	35,0 km²
Elanikke	3 331 420 (jaanuar 2020)
Koordinaadid	, 55° 19′ E
Dubai asukoht Araabia Ühendemiraatides

Dubai linn asub Dubai emiraadi põhjarannikul. Selle jaotab kaheks Dubai Creek, mis on 100–1300 meetri laiune ja umbes 14 kilomeetri pikkune oja Pärsia lahe ääres. Varem oli ojast põhja pool linn Daira ja lõuna pool Bur Dubai. Linn laiub lõunasuunas piki Jumeirahi randa ja Sheikh Zayed Roadi maanteed; põhjas piirneb Dubai Ash-Shāriqah' emiraadiga.

85% Dubai emiraadi elanikest elab Dubai linnas. 2013. aastal oli Dubais elanikke 2 213 845.

Dubais on 2011. aasta seisuga 63 pilvelõhkujat, millest 46 on kõrgemad kui 200 m ja 17 kõrgemad kui 300 m. Kõrgeim on 2010. aastal valminud Burj Khalīfah, mis on 828 meetriga maailma kõrgeim ehitis. Ehitusjärgus on mitu üle 400 meetri kõrgust hoonet.

Inimasustuse ajalugu, mis on nüüd defineeritud Araabia Ühendemiraatide territooriumiks, on rikas ja keeruline ning viitab ulatuslikele kaubandussidemetele Induse oru ja Mesopotaami tsivilisatsioonide vahel ning ka Levandi piirkonnaga nii kaugel kui võimalik. Arheoloogilised leiud Dubais, eriti Al-Ashooshis, Al Sufouhis ja märkimisväärselt rikkalik leid Saruq Al Hadidist näitavad asustust Ubaidi ja Hafiti perioodidel, Umm Al Nari ja Wadi Suqi perioodidel ning kolmel rauaajal Araabia Ühendemiraatides. Piirkond oli sumerlastele tuntud kui Magan ning see oli metalltoodete, eriti vase ja pronksi allikas.

Umbes 5000 aastat tagasi oli piirkond kaetud liivaga, kui rannik taandus sisemaa poole ja sellest sai linna praegune rannajoon. Eelislami aegseid keraamikaleide on leitud 3. ja 4. sajandist. Enne islami vastuvõtmist selles piirkonnas kummardati seal Bajirit (või Bajari). Pärast islami levikut piirkonnas ründas Ida-Islami maailma Umayyadi kalifaat kagu-Araabiat ja ajas Sassaniidid välja. Dubais asuva muuseumi väljakaevamised Al-Jumayra (Jumeirah) piirkonnas leidsid mitu Umayyadi perioodi artefakti.

Dubai varajast mainimist leiab 1095. aasta teosest "Geograafia raamat", mille autoriks oli andaluusia araabia geograaf Abu Abdullah al-Bakri. Veneetsia pärliturustaja Gasparo Balbi külastas piirkonda 1580. aastal ja mainis Dubaid (Dibei) selle pärlitööstuse tõttu.

Kaasaegse Dubai rajamine

Arvatakse, et Dubaist sai kaluriküla 18. sajandi alguses ning 1822. aastaks oli see Bani Yasi hõimu umbes 700–800 liikme asula ja Abu Dhabi šeikh Tahnun bin Shakhbuti võimu all. 1822. aastal märkis Briti mereuuringute tegija, et Dubais elab tuhat inimest ovaalse kujuga linnas, mis on ümbritsetud savimüüriga ja kus on hajutatud kitsed ja kaamelid. Peamine jalakäijate tee külast viis kõrkjaga kaetud jõeni, samal ajal kui teine läks kõrbesse ja ühines kaubateedega.

1833. aastal lahkusid Al Bu Falasah hõimu liikmed Abu Dhabist pärast hõimudevahelist tüli ja asusid elama Dubaisse. Abu Dhabist lahkumist juhtisid Obeid bin Saeed ja Maktoum bin Butti, kes said Dubai ühiseks juhiks kuni Ubaid surmani 1836. aastal, jättes Maktumi Maktoumi dünastiat looma.

Dubai allkirjastas koos teiste Trucial State'i riikidega Briti valitsusega 1820. aastal üldise meresõidulepingu, järgides Briti kampaaniat Ras Al Khaimahi vastu 1819. aastal. See viis 1853. aasta püsiva meresõidu vaherahuni. Dubaiga sõlmis eksklusiivsuse lepingu Ühendkuningriik, kes võttis emiraadi turvalisuse eest vastutuse enda kanda 1892. aastal.

1901. aastal rajas Maktoum bin Hasher Al Maktoum Dubais tollivaba vabakaubasadama, kus impordil ja ekspordil ei olnud maksustamist, samuti andis kaupmeestele maatükke ja tagas kaitse ja tolerantsi. Dubai sadama kasvava tähtsuse kohta annab aimu Bombay ja Pärsia Aurulaevade Navigatsioonikompanii aurikute liikumine, mis külastas Dubai sadamat aastatel 1899–1901 viis korda aastas. 1902. aastal tegid ettevõtte laevad Dubai 21 külastust ja alates 1904. aastast külastasid aurikud Dubaid kaks korda kuus; 1906. aastal kaubeldi 70 000 tonni kaubaga. Nende laevade sagedus aitas kaasa Dubais esilekerkiva sadama ja eelistatud kaubanduskeskuse rolli kiirendamisele.

Naftaeelne Dubai

Dubai geograafiline lähedus Iraaniga tegi sellest olulise kaubanduspaiga. Dubais asus tähtis välismaiste kauplejate peatuspaik, eelkõige Iraanist pärit kauplejate jaoks, paljud neist asusid lõpuks Dubaisse elama. 20. sajandi alguseks oli Dubai tähtis sadam. Sel ajal koosnes Dubai Dubais asuvast linnast ja lähedal asuvast Jumeirahi külast, kus asus umbes 45 palmilehehütist koosnev asula. 1920. aastateks oli palju iraanlasi Dubaisse elama asunud ja kolisid üle Pärsia lahe. Selleks ajaks kasvasid linna mugavused ja loodi kaasaegne piirkond Al Bastakiya.

Dubai oli tuntud pärliekspordi poolest kuni 1930. aastateni; pärlitööstus sai pöördeliselt kahjustatud 1929. aasta suure depressiooni ja kultiveeritud pärlite innovatsiooni tõttu. Pärlikaubanduse kokkuvarisemisega langes Dubai sügavasse depressiooni ja paljud elanikud elasid vaesuses või kolisid teistesse Pärsia lahe piirkondadesse.

1937. aastal sõlmiti naftaotsingu leping, mis tagas Dubaile õigused saada tasusid naftatöötlemise eest ja Šeik Saeed bin Maktoumile makstavaid soodustusi. Siiski ei leitud naftat Teise maailmasõja tõttu enne 1966. aastat.

Alates selle asutamisest oli Dubai alati Abu Dhabiga vastuolus. 1947. aastal puhkes piiritüli Dubai ja Abu Dhabi vahel nende vastastikuse piiri põhjasektoris, mis eskaleerus sõjaks. Briti valitsuse vahendusel saavutatud vahekohtu tulemusena lõpetati vaenutegevus.

Hoolimata naftapuudusest kasutas Dubais 1958. aastast alates valitsev Sheikh Rashid bin Saeed Al Maktoum kaubandustegevusest saadavat tulu infrastruktuuri ehitamiseks. Asutati erasektori ettevõtted, et ehitada ja hallata infrastruktuuri, sealhulgas elektrit, telefoniteenuseid ja sadamate ja lennujaama operaatoreid. Lennuväli rajati Dubaisse 1950. aastatel ja 1959. aastal ehitati emiraadi esimene hotell, Airlines Hotel. Sellele järgnesid 1968. aastal ehitatud Ambassador ja Carltoni hotellid.

Sheikh Rashid palkas 1959. aastal Briti arhitektuurifirma Halcrow arhitekti John Harrise, et luua linna esimene üldplaneering. Harris kujutas ette Dubaid, mis tõusis ajaloolisest keskusest Dubais Creekist, omades ulatuslikku teedevõrku, organiseeritud tsoone ja linna keskust, mis kõik oleks suhteliselt napi eelarvega teostatav.

1959. aastal asutati Dubais esimene telefonifirma, millest 51% kuulus IAL-ile (International Aeradio Ltd) ja 49% kuulus Sheikh Rashidile ja kohalikele ärimeestele ning 1961. aastaks olid nii elektrifirma kui ka telefonifirma käivitanud töötavad võrgud. Veeettevõte (mille esimees ja enamusosalus oli Sheikh Rashidil) ehitas torujuhtme Awiri kaevudest ja mitmest säilituspaagist ning 1968. aastaks oli Dubail usaldusväärne veevarustus.

Dubai esimene lennujaam ehitati linna põhjaossa 1959. aastal ning terminalihoone avati äritegevuseks septembris 1960. aastal. Lennujaama teenindas algul Gulf Aviation (lendades Dakotatega, Heronitega ja Viscountidega), kuid alates 1961. aastast alustas lennufirma Iran Air lendudega Shirazi.

1962. aastal märkis Briti poliitiline esindaja, et "palju uusi maju, kontori- ja korteriplokke ehitatakse. Valitseja on otsustanud vastu briti ametivõimude soovitust jätkata tööd lennujaama ehitamisega. Üha enam euroopa ja araabia ettevõtteid avab uksi ning tulevik paistab helge".

1962. aastal, kui infrastruktuuri projektide kulutused olid juba kõrgeks läinud, lähenes Sheikh Rashid oma vennapoeg Qatari valitsejale laenu saamiseks esimese silla ehitamiseks Dubai Creeki ületamiseks. See sild valmis 1963. aasta mais ja selle eest tasuti teemaksuga, mis võeti Dubai poolelt Deira poolele ületamise eest.

1960. aastatel oli Dubai elav kaubanduskeskus, mille keskmes oli kullakaubandus. 1968. aastal imporditi kulda umbes 56 miljoni naela eest. Enamus sellest kullast eksporditi edasi. India kullaimport oli keelatud ja seega iseloomustati kaubandust salakaubaveona, kuigi Dubais asuvad kauplejad olid kiired rõhutama, et nad teevad seaduslikke kullatehinguid ja kliendid otsustavad ise, kuhu need kullahulgad viiakse.

1966. aastal saadeti rohkem kulda Londonist Dubaisse kui peaaegu ükskõik kuhu mujale maailmas (rohkem võeti vastu ainult Prantsusmaal ja Šveitsis) – 4 miljonit untsi. Dubai võttis vastu ka üle 15 miljoni dollari väärtuses kellasid ja üle 5 miljoni untsi hõbedat. 1967. aasta kulla hind oli 35 dollarit untsi kohta, kuid selle turuhind Indias oli 68 dollarit untsi kohta. Tollal hinnati, et Dubaist Indiasse imporditava kulla maht moodustas umbes 75% kogu turust.

Nafta ajastu

Pärast aastaid otsimist avastati lõpuks 1966. aastal nafta Dubais asuvates territoriaalvetes. Esimene välja leiukoht nimetati "Fateh" või "hea õnn". See viis Sheikh Rashidi infrastruktuuri arendusplaanide kiirendamiseni ja ehitusbuumini, mis tõi kaasa massilise sisserände välismaistest töölistest, peamiselt Aasia ja Lähis-Ida riikidest. Aastatel 1968–1975 kasvas linna rahvaarv üle 300%.

Dubais oli alanud infrastruktuuri arendamise ja laienemise periood. Naftatulud, mis hakkasid voolama alates 1969. aastast, toetasid kasvuperioodi, kus Sheikh Rashid alustas infrastruktuuri ja mitmekesistatud kaubandusliku majanduse arendamise poliitikat enne emiraadi piiratud varude ammendumist. Nafta moodustas 1990. aastal 24% SKP-st, kuid oli aastaks 2004 vähenenud 7%-ni SKP-st.

Araabia Ühendemiraatide ühinemisakt

Dubai ja teised osariigid olid olnud pikka aega Briti protektoraat, kus Briti valitsus hoolitses välispoliitika ja kaitse eest ning oli vahendaja Ida-Pärsia lahe valitsejate vahel, mille tulemusena 1892. aastal sõlmiti "Eksklusiivne leping". Peaminister Harold Wilsoni teatas 16. jaanuaril 1968, et kõik Briti väed tuleb tagasi kutsuda. See otsus sundis rannikuemiirid koos Katari ja Bahreiniga läbirääkimistesse, et täita poliitiline tühimik, mille Briti tagasitõmbumine jätab.

Põhimõte liidu loomiseks lepiti esmakordselt kokku Abu Dhabi valitseja Sheikh Zayed bin Sultan Al Nahyan'i ja Dubais asuva Sheikh Rashidi vahel 18. veebruaril 1968 Argoub Al Sedirah'i laagris. Mõlemad leppisid kokku, et töötavad selle nimel, et kaasata liitu teised emiraadid, sealhulgas Katar ja Bahrein. Järgmise kahe aasta jooksul järgnesid valitsejate läbirääkimised ja kohtumised, et välja töötada liidu vorm. Üheksa emiraadi liit ei taastunud kunagi pärast 1969. aasta oktoobrit, kus Briti sekkumine kahe emiraadi agressiivsete tegevuste vastu viis nende, Bahreini ja Katariga läbirääkimistelt lahkumiseni.

2. detsembril 1971 ühinesid Dubai koos Abu Dhabi, Sharjah, Ajmani, Umm al-Quwaini ja Fujairahiga Ühendemiraatide Liidu moodustamiseks. Seitsmes emiraat, Ras Al Khaimah, ühines UAEga 10. veebruaril 1972 pärast seda, kui Iraan annekteeris RAK-i nõutud Tunb saared.

1973. aastal liitus Dubai teiste emiraatidega, et võtta kasutusele ühtne valuuta: Araabia Ühendemiraatide dirhem.

Tänapäevane Dubai

1970. aastatel jätkas Dubai kasvu nii naftatulust kui ka kaubandusest saadud tuludest hoolimata sellest, et linna külastasid paljud Liibanoni kodusõda põgenenud sisserändajad. Piirivaidlused emiraatide vahel jätkusid isegi pärast UAE loomist ja alles 1979. aastal jõuti ametliku kompromissini, mis lahendas erimeelsused. Sügava veega Jebel Ali sadam, mis võimaldas suurematel laevadel dokkida, asutati 1979. aastal. Algul sadam edu ei saavutanud, seega rajas šeik Mohammed 1985. aastal sadama juurde JAFZA (Jebel Ali vabatsoon), mis võimaldas välismaistel ettevõtetel piiramatut tööjõu sisseveo ja kapitali väljaveo importi. Dubai lennujaam ja lennundustööstus jätkasid samuti kasvu.

Esimese lahe sõda alguses 1991. aastal oli sõjalistel operatsioonidel negatiivne rahaline mõju linnale, kuna deposiidid tagastati ja kauplejad lõpetasid oma tegevuse, kuid hiljem taastus linn muutuvas poliitilises kliimas ja õitses. 1990. aastate lõpus kolisid paljud välismaised kaubandusühendused Kuveidist ja hiljem Bahreinist, kui seal oli šiiidi rahutusperiood, oma ärid Dubaisse. Dubai pakkus Jebel Ali vabatsoonis liitlasvägedele kütusevarusid esimese lahesõja ajal ja uuesti 2003. aasta Iraagi sissetungi ajal. Suured naftahinna tõusud pärast Esimest lahe sõda julgustasid Dubaid keskenduma endiselt vabakaubandusele ja turismile.

Dubaid on valitsenud Al Maktoum perekond alates 1833. aastast; emiraat on konstitutsiooniline monarhia. Dubai kodanikud osalevad valimiskolleegiumis, et valida esindajaid Araabia Ühendemiraatide föderaalnõukogusse. Valitseja, Tema Kõrgeausus Sheikh Mohammed bin Rashid Al Maktoum, on ka Araabia Ühendemiraatide asepresident ja peaminister ning liige liidu Ülemnõukogus (SCU). Dubai nimetab kaheksa liiget kaheksa-aastaste ametiaegade jooksul Araabia Ühendemiraatide föderaalnõukogusse (FNC), ülemasse föderaalsesse seadusandlikku organisse.

Dubai Omavalitsus (DM) asutati 1954. aastal Dubai valitseja Rashid bin Saeed Al Maktoumi poolt linna planeerimise, kodanikuteenuste ja kohalike rajatiste hooldamise eesmärgil. Sellest ajast alates on see arenenud autonoomseks alamriigiasutuseks, mida tuntakse ühiselt kui Dubai Valitsus, mis vastutab nii Dubais kui ka suuremas emiraadis. Dubais on üle 58 valitsusasutuse, mis vastutavad julgeoleku, majanduspoliitika, hariduse, transpordi, sisserände ja muu eest. Samuti on Dubai ainus kolmest emiraadist, kellel on eraldiseisev kohtusüsteem föderaalse kohtusüsteemi kõrval. Dubai valitseja on valitsusjuht ja emiir (riigipea) ning seadused, määrused ja kohtuotsused avaldatakse tema nimel, kuid alates 2003. aastast on Dubais valitsusasutuste juhtimise ja järelevalve täidesaatvõim delegeeritud Dubai Tegevusnõukogule, mida juhib Dubai kroonprints Hamdan bin Mohammed Al Maktoum. Kuigi seadusandlikku kogu ei ole, kasutatakse traditsioonilist avatud nõukogu, kus kodanikud ja valitseja esindajad kohtuvad, tagasiside saamiseks teatud koduste küsimuste kohta.

Õiguskaitse

Dubai politsei, mis asutati 1956. aastal Naifi piirkonnas, omab õiguskaitse pädevust emiraadi üle. Jõud on otseselt Mohammed bin Rashid al Maktoumi alluvuses.

Dubai ja Ras al Khaimah on ainsad emiraadid, mis ei allu Araabia Ühendemiraatide föderaalsetele kohtusüsteemidele. Emiraadi kohtusüsteem koosneb esimese astme kohtust, apellatsioonikohtust ja kassatsioonikohtust. Esimese astme kohus koosneb tsiviilkohtust, mis kuuleb kõiki tsiviilvaidlusi; kriminaalkohtust, mis kuuleb politsei kaebustest alguse saanud nõudeid; ja šariaatkohtust, mis vastutab muslimite vahelistes asjades. Mittemuslimid ei ilmu šariaatkohtusse. Kassatsioonikohus on emiraadi ülemkohus, mis kuuleb ainult õigusalaseid vaidlusi.

Alkoholiseadused

Alkoholi müük ja tarbimine on seaduslik, kuid reguleeritud. Täiskasvanud mittemuslimitel on lubatud tarbida alkoholi litsentseeritud kohtades, tavaliselt hotellides või kodus, kui neil on alkoholilitsents. Tavaliselt ei ole muudes kohtades kui hotellides, klubides ja eraldi määratud piirkondades alkoholi müük lubatud. Nagu mujalgi maailmas, on joomine ja autoroolis juhtimine ebaseaduslik, Emiraadis Dubai on seaduslikuks joomise vanuseks 21.

Dubai on üks maailma madalaima vägivallakuritegevuse määraga linnu ning 2019. aastal oli see turvalisuselt maailma seitsmes linn. Turvaalase tööstuse reguleeriv asutus jagas kuriteod kuude kategooriasse. Nende hulka kuuluvad vargus, röövimine, kodune murdvargus, pettus, seksuaalne ahistamine ja vägivald ning kuritegelikud kahjustused.

Gulf Newsi andmetel on Dubai politsei väitnud, et kuritegevus vähenes 2017. aastal 15 protsendi võrra. Siiski suurenes uimastitega seotud kuritegude arv kaheksa protsendi võrra. Kindralmajor Abdullah Khalifa Al Merri, Dubai politsei ülem, kiitis jõustruktuure, mis lahendas 86 protsenti kuritegudest.

Statistika näitas ka seda, et mõrvajuhtumid langesid iga 100 000 elaniku kohta 2016. aastal 0,5-lt 2017. aastal 0,3-le. Viimase viie aasta jooksul on vägivaldsed ja agressiivsed kuriteod langenud 2,2-lt kuriteolt 100 000 elaniku kohta 1,2-ni aastal 2017, märkis Al Mansouri. Üldised kuriteod on langenud alates 2013. aastast ning olid aastal 2017 umbes 0,2. Röövimiste arv langes 2013. aastal 3,8-lt 2017. aasta lõpuks 2,1-le, samas kui röövimisjuhtumite arv langes samal perioodil 0,2-lt 0,1-ni.

Sõidukivargusi olid 2013. aastal 100 000 elaniku kohta 3,8 ja langesid 2017. aastal 1,7-ni. USA Diplomaatilise Julgeolekubüroo sõnul esineb endiselt väiksemaid vargusi, taskuvargusi, petuskeeme ja seksuaalset ahistamist, kuigi need ei ole tavaliselt vägivaldsed ning relvi ei kasutata.

Dubais on erakordne hoonete ja arhitektuuristiilide kooslus. Sealt võib leida palju islami arhitektuuri kaasaegseid tõlgendusi tänu ehitus- ja arhitektuurilisele innovatsioonile Araabia maailmas üldiselt ning eriti Dubais, mida toetavad mitte ainult tippklassi Araabia või rahvusvahelised arhitektuuri- ja inseneribürood nagu Al Hashemi ja Aedas, vaid ka tippklassi bürood New Yorgis ja Chicagos. Selle buumi tulemusena on kaasaegne islami – ja maailma – arhitektuur viidud pilvelõhkujate ehitamise disaini- ja tehnoloogia uutele tasemetele. Dubais on nüüdseks kõrgemaid kui 2/3 km, 1/3 km või 1/4 km pilvelõhkujaid rohkem kui üheski teises linnas. Kõrgpunkt saavutati 2010. aastal Burj Khalifa (Khalifa torni) valmimisega, mis on nüüd maailma kõrgeim hoone 829,8 m kõrgusega.

Khalifa torni valmimine, mis järgnes 1980. aastatel alanud ehitusbuumile, kiirenes 1990. aastatel ning võttis 2000. aastate jooksul ehitustööde osas hoogu, jättis Dubaisse maailma kõrgeima pilvelõhkuja, alates 4. jaanuarist 2010. Burj Khalifa on Dubais üks populaarsemaid turismiobjekte, mida külastas 2013. aastal üle 1,87 miljoni külastaja.

Creek Tower oli kavas 2010. aastatel, et hoida Dubaid kõige kõrgemate hoonete nimekirja tipus. Siiski peatati ehitus määramatuks ajaks koroonapandeemia ajal ning projekti jätkamise kuupäeva ei ole veel avalikustatud.

Burj Al Arab

Burj Al Arab on luksushotell, mida sageli nimetatakse maailma ainsaks seitsmetärnihotelliks, kuigi selle juhtkond ei ole seda kunagi väitnud, vaid on nimetanud hotelli viie tärniga deluxe-hotelliks. Sõna "seitsmetärnihotell" võttis kasutusele üks Briti ajakirjanik, et ülistada seda hotelli ja seal kogetud teenindust. Jumeirah Groupi esindaja sõnul: "Me ei saa palju teha selle takistamiseks. Me ei soodusta selle termini kasutamist. Me pole kunagi seda oma reklaamis kasutanud." Hotell avati detsembris 1999.

Palm Jumeirah

Palm Jumeirah on tehissaarestik Dubais, mille lõi Dubai valitsuse omandis olev ettevõte Nakheel ja mille kujundas Helman Hurley Charvat Peacock/Architects, Inc. Palm Jumeirah on üks kolmest plaanitud saarest, mida nimetatakse Palm Islands, mis ulatuvad Pärsia lahte. Palm Jumeirah, mis asub Dubai Jumeirahi ranniku piirkonnas, on kolmest Palm Islandsi saarest kõige väiksem. Saar ehitati aastatel 2001–2006.

Maailmasaared

Maailmasaared on arhipelaag väikestest kunstlikest saartest, mis on ehitatud maailmakaardi kujul ning asuvad Pärsia lahe vetes, 4,0 kilomeetri kaugusel Dubai rannikust, Araabia Ühendemiraatides. Maailma saared koosnevad peamiselt Dubais madalatest rannikuvetest kaevatud liivast ja on üks mitmest Dubais asuvast kunstlikust saarearendusest.

Dubai imeaed

 

14. veebruaril 2013 avati Dubailandis 72 000 ruutmeetri suurune lilleaed. See on maailma suurim lilleaed, kus saab vaadelda vähemalt 50 miljonit taimeõit ja enam kui 70 liiki õistaimi. Aia taimi kastetakse linna veevärgist saadud ja vajaliku tasemeni puhastatud reoveega. Suvehooajal, mai lõpust kuni septembrini, kui ilm võib muutuda eriti palavaks, umbes 40 °C-ni (104 °F), jääb aed suletuks.

Dubai Marina

Dubai jahisadam on piirkond Dubais. See on kunstlik kanalilinn, mis on ehitatud mööda 3-kilomeetrist Pärsia lahe rannajoont. 2018. aastaks oli selles piirkonnas elanikke 55 052. Kui kogu arendus on lõpule viidud, mahutab see enam kui 120 000 inimest korterelamutes ja villades. Selle projekti esimene faas on juba valmis. Dubai Marina sai inspiratsiooni Vancouveris Kanadas asuva Concord Pacific Place'i arendusest False Creeki ääres.

Selle piirkonnaga on seotud mitmeid juhtumeid mereelustiku (eriti vaalade ja haide) sattumisega Marina piirkonda, kuna see asub avatud merele suhteliselt lähedal.

Dubais valitseb kuum kõrbekliima. Suved on väga kuumad, tuulised ja niisked. Kõige kuumem on augustis, kui keskmine päevane õhutemperatuur on ligikaudu 41 °C ja öine ligikaudu 30 °C. Enamik päevi aastas on päikeselised. Talved on lühikesed ja soojad – jaanuar on kõige külmem, siis on keskmine temperatuur päevasel ajal 24 °C ja öösiti 14 °C. Sademeid on aga viimase paarikümne aasta jooksul juurde tulnud ning sademed ulatuvad juba 94,3 mm-ni aastas. Paljudel võib olla Dubai suve raske taluda ka suure õhuniiskuse tõttu.

2013. aastal oli Dubais elanikke 2 213 845, kuid tegelikult on keeruline elanike arvu uuringutega teada saada, sest igal aastal toimuvad suured migratsioonilised muutused. Igal aastal kolivad kümned tuhanded inimesed Dubaisse ajutiselt elama, kuid on ka palju alalisi elanikke. Dubais elab umbes 250 000 rändtöölist, kõige enam on neid Lõuna-Aasiast. 2005. aastal oli 84% Dubai linna elanikest sündinud välismaal, umbes pooled neist Indias.

 

Kultuur

AÜE kultuur on mõjutatud islamist, traditsioonilisest araabia ja beduiini kultuurist. Dubai linn on aga väga kosmopoliitne, mitmekesise ja elava kultuuriga. Samas on islami ja araabia kultuuri mõjutusi näha arhitektuuris, muusikas, rõivastusviisis, pakutavates söökides ja elustiilis. Viis korda päevas kutsutakse muslimeid minarettidelt palvele. Minarette on ehitatud üle kogu riigi, et oleks alati võimalik palvusest osa võtta. Alates 2006. aastast on AÜE-s nädalavahetus reedel ja laupäeval, sest reede on muslimite jaoks püha päev.

Tähtsaimad pühad nii kogu AÜE-s kui ka Dubais on Īd al-Fiţr ehk ramadaani lõpu tähistamine ja iseseisvuspäev (2. detsember).

Suurüritused nagu Dubai 45-päevane ostupidu (Dubai shopping festival) ja Dubai suveüllatused (Dubai summer surprises) meelitavad linna üle 4 miljoni külastaja. Ostufestivali käive on 8 miljardit dirhemit ehk 8% Dubai SKP-st. Suured ostukeskused, näiteks Dubai Mall, Mall of the Emirates ja ka traditsionaalsed souk'id ehk turud meelitavad piirkonda ostlejaid.

Dubai Creek on üks neist vähestest kohtadest, kus saab näha koos paljusid vanu traditsioone. Seda piirkonda pakuti ka UNESCO maailmapärandi hulka, kuid taotluse rahuldamine lükati edasi, sest UNESCO soovib rohkem informatsiooni sealse arhitektuuri, paatide, souk'ide ja ehitiste kohta.

Nii nagu AÜE-s üldiselt, on ka Dubais ametlik usund islam. 2005. aastal moodustasid muslimid 76% rahvastikust; 9% olid kristlased ja ülejäänud 15% muu usundi esindajad (peamiselt hindud ja budistid).

Riietus ja etikett

Enamik kohalikest meestest eelistab riietuda kandura '​sse, mis kujutab endast traditsioonilist üle põlvede ulatuvat pikakäiselist valget särki. Naised kannavad abaya't, musta värvi traditsioonilist pikka ürpi, mis katab enamiku kehast, ning hijab'i ehk pearätikut.

Dubaisse reisides tuleks kindlasti enne uurida, kuidas riietuda, et mitte sattuda ebameeldiva tähelepanu alla.

 

Pilvelõhkujad

Dubaist 40 km raadiuses oli 2008. aastal umbes 150 vähemalt 150-meetrit kõrgust pilvelõhkujat, 60 üle 200-meetrist pilvelõhkujat ja kuus üle 300-meetrist pilvelõhkujat. Kõrgeimad tornid on Almas Tower (360 m), Emiratesi kaksiktornid (355 ja 305 m), Rose Tower (333 m), Burj al-‘Arab (321 m) ja maailma kõige kõrgem ehitis Burj Khalīfah (828 m). Ligi 20 üle 300 meetri kõrgust pilvelõhkujat on projekteerimis- või ehitusjärgus.

Dubai turismisihtpunkti ja elukohana

2012. aastal koostatud pingerea järgi on Dubai maailma kõige kalleimate linnade edetabelis 22. kohal. 2014. aasta keskel oli Dubai maailma hotellitubade hindade poolest Genfi järel teisel kohal. Dubai (koos Abu Dhabiga) on aga nimetatud kõige paremaks elamispaigaks Lähis-Idas. Paljud, kes elavad Dubaiga põhjas piirnevas Schardcha linnas, käivad just sealt odavama üüri tõttu Dubais tööl.

Kaugtransport

Dubai rahvusvaheline lennujaam (Dubai International Airport, DXB) on üks olulisemaid lennujaamu Lähis-Idas. Lennujaam asub Deirast põhja pool, umbes 5 km Dubai Creekist. 2010. aastal avati Dubais uus lennujaam (Jebel Ali juures) – Dubai World Central International Airport. Uus lennujaam peaks suutma teenindada kuni 120 miljonit inimest aastas. Dubais asub ka Araabia Ühendemiraatide lennufirma Emirates peakontor.

 

Dubais Jebel Alis asub Pärsia lahe kõige suurem kaubaterminal. Kuid Dubais ei peatu ainult kauba-, vaid ka reisilaevad, mis ühendavad Dubaid meritsi kogu maailmaga. Reisilaevad peatuvad vanemas sadamas Port Rashidis, kust on laevaühendus Dohaga, Manamaga, Kuveidiga ja Muscatiga. Olulisel kohal on ka väiksed traditsionaalsed purjekad, mis seisavad Creeki kai ääres. Nendega püüavad kohalikud meremehed rannikuvetes kala, kuid toimub ka pisemat sorti kaubavedu terves Pärsia lahes, Omaani ja Jeemenisse, ka Punase mere äärsetele aladele, Ida-Aafrikasse ja Pakistani ning ka Goasse Indias.

Maanteid pidi on Dubai ühenduses Abu Dhabi, Schardscha, Hatta ja Al Ainiga.

Linnaliiklus

 

 

 

Nagu Aasia linnadele kohane, on ka Dubai autode linn – 2011. aastal oli registreeritud iga kahe inimese kohta üks sõiduk. Vanemates linnaosades on ummikutesse jäämise võimalus suur. Kõrge temperatuuri tõttu on tanklates klienditeenindus, et inimesed ei peaks konditsioneeritud õhuga autost väljuma.

Üha kasvava mootorsõidukite arvu tõttu otsustas kohalik teede planeerimise ja sõidukite registreerimisega tegelev amet Roads and Transport Authority (RTA) 2007. aasta juulis kindlad teelõigud maksustada, pannes aluse teemaksuga tegevale süsteemile Salik. Igal sõidukil, mis sõidab maksustatud sildadel või teedel, peab olema esiklaasil Saliki kleebis. Maksustatud lõikude läbimisel tuvastatakse sõidukid ja iga sõidu eest esitatakse arve.

Ühistransport on Dubai linnas odav ja ka bussiliine on palju. Eriliseks teevad Dubai bussiliikluse 2008. aastal ehitatud 800 konditsioneeritud bussiootepaviljoni, mis hakkavad tööle alates temperatuurist 22 °C.

2009. aastal avati osa Dubai metroost, mis ühendab Dubai rahvusvahelist lennujaama kesklinnaga. Nüüdseks on Dubais ka teine metrooliin ning kokku on kahe liini peale 47 peatust (neist 9 maa all), 2 ümberistumisvõimalust ja 75 km jagu metrooliine. Kogu süsteemis on 87 metroorongi, igaüks neist mahutab 643 reisijat. Lisaks tavaklassile on metroos ka gold class ehk luksuslikult sisustatud kuldne klass 18 kohaga. Eraldi klass on ka naistele ja lastele, kus on ruumi kärudele ja kottidele. Kõikides metroodes on koht ratastooliga reisijatele.

Dubai Creeki ehk linna kaheks jaotavat lahte saab ületada ainult üle kahe silla, mis asuvad keskuse lähedal. Jalakäijad saavad aga väikeste praamidega ehk Abra'dega üle lahe sõita.

2. novembril 2011 esitas Dubai viimasel minutil soovi saada 2020. aasta EXPO linnaks. 2013. aasta veebruaris käis Bureau International des Expositionsi delegatsioon Dubais, et veenduda linna valmisolekus nii suure ürituse korraldamiseks. Delegatsioonile avaldas Dubai infrastruktuur ja rahvusliku toetuse tase muljet. 2013. aasta mais sai ka avalikkus plaanist teada. Sama aasta novembris sai Dubai õiguse korraldada Expo 2020. Üritus toob endaga kaasa palju majanduslikke hüvesid, näiteks luuakse üle 270 000 uue töökoha.

• Dubai metroo
• Burj al-‘Arab
• Burj Khalīfah
• Palmisaared